EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

EPKK: Baltimaade põllumeeste mõõt on täis – otsetoetused Euroopa Liidu keskmisele tasemele!

Allikas: EPKK pressiteade
7. juuni 2012. a

 7.−17. juunini saavad kõik eestimaalased anda toetusallkirja Baltimaade põllumeeste vabaühenduste ühisdeklaratsioonile, toetamaks põllumajandustoetuste võrdsustamist Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil.

Baltimaade põllumeeste toetusaktsioon koos allkirjade kogumisega toimub Eestis, Lätis ja Leedus. Toetust deklaratsioonile on võimalik avaldada ka internetis Facebooki lehel http://www.facebook.com/ToetaPollumeest.

Otsustamisel on Euroopa Liidu eelarve aastateks 2014−2020. Baltimaade põllumajandustoetused on praegu kõige madalamad ja seda tahetakse põlistada veel pikkadeks aastateks. Kui Euroopa liidu keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta, siis Eestis vaid 117 eurot.

„See aktsioon on demokraatia ja solidaarsuse proovikivi – kui Brüssel meie õiglasi nõudmisi arvesse ei võta, siis kõlavad õõnsalt jutud kodanikuühiskonnast, solidaarsusest ja oma kodanikega arvestamisest,“ lausus Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra.

Balti riikide põllumehed nõuavad alates uuest eelarveperioodist toetusi Euroopa Liidu keskmisel tasemel ja paluvad selleks kõigi eestimaalaste abi. Toetusallkirju petitsioonile saab anda kõigis suuremates toidukauplustes. Kui soovid ka edaspidi osta head ja mitmekesist Eesti toitu mõistliku hinnaga, siis toeta põllumeest!

„Eesti tarbija jaoks on toidu kodumaine päritolu ja mõistlik hind väga tähtsad. Seega on Eesti kaupmehele oluline meie põllumeeste ja toidutootjate hea käekäik,“ ütles kaupmeeste esindajana Selveri keti juht Andres Heinver. „Nii olemegi koos teiste suurte kaubanduskettidega otsustanud omalt poolt allkirjade kogumist toetada,“ lisas Heinver.

Eesti on täitnud Euroopa Liidu ees kõik kohustused, kuid meie soov järgida ühenduse aluspõhimõtteid – solidaarsust ja liikmesriikide võrdset kohtlemist – on senini räägitud nagu kurtidele kõrvadele. Oleme kõlvatus konkurentsis, sest põllumajandussisendite ja toidutoorme müügihinnad on kogu ühenduses sarnased, kuid põllumajandustoetused erinevad kordades.

Otsustamisel on Euroopa Liidu eelarve aastateks 2014−2020, kus olulise osa moodustavad põllumajandustoetused. Baltimaade toetused on praegu madalaimad ja seda tahetakse põlistada veel pikkadeks aastateks. Euroopa liidu keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta, Eestis 117, Lätis 97 ja Leedus 144 eurot, Hollandis aga 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot.

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi suurenevad otsetoetused 2020. aastaks Eestis vaid 159, Lätis 145 ja Leedus 177 euroni. Põllumehed tunnevad end petetutena, sest ühendusega liitudes lubati toetuste võrdsustamist palju kiiremas tempos.

Lisaks sellele ei luba Brüssel 2013. aastast enam maksta uutel liikmesriikidel toetuste riigipoolset lisamakset ning rakendub ka modulatsioon (toetuste vähendamine keskmistel ja suurematel põllumajandustootjatel), mistõttu vähenevad meie põllumeeste otsetoetused lähiaastatel võrreldes selle aastaga kuni viiendiku võrra.

„Kvaliteetne Eesti toidutoore hakkab liikuma suurema ostujõuga turgudele ja meie keskmine tarbija peab rahulduma importtoiduga, mille hind ja tihti ka kvaliteet on madalamad – kordades suuremad toetused võimaldavad ühenduse vanade riikide põllumeestel oma kaupa odavamalt müüa. Ebavõrdne konkurentsiolukord on viinud juba tänaseks selleni, et Eesti on põllumajandussaaduste netoimportija,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Allkirjade kogumist korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit koostöös Eesti toidukaupluste kettidega.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo