EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

PÕLVAMAA ARENDUSKESKUS JA EESTI MAAÜLIKOOL: FoodArt INFOKIRI 4/2012

Allikas: Põlvamaa Arenduskeskus
25. juuni 2012. a

FoodArt INFOKIRI 4/2012

Lätis õpiti tegema maitsvaid kondiitritooteid

KRISTĪNE RAGAINE-VOLNIANKO

Lätis toimus Foodarti projekti raames 10. mail „Rāmkalni“ tsehhis kondiitritoodete alane koolitus ning päev hiljem leidis „Pīlādži“ talus aset kohtumine kaubandusgrupi „ELVI“ esindajatega.

10. mail toimus kondiitritoodete tsehhis „Rāmkalni“ kondiitritoodete alane koolitus. Õpetajateks olid oma ala asjatundjad, sest „Rāmkalni“ kondiitritooted - küpsised, kringlid, saiakesed ning eriline, pähklitest, karameliseeritud suhkrust ja maitseainetest koosnev toode ‘Peļu našķis’ (`Hiirte maiustus`) on tarbijate seas kõrgelt hinnatud.

Koolituse alguses tutvustas tsehhi esindaja Kaspars Timermanis „Rāmkalni“ ajalugu. Selgus, et ettevõtte tegevus algas aktiivse puhkusekoha arendamisega, kuid ajapikku hakkasid töötajad pakkuma puhkajatele ka kehakinnitust. Rajati bistroo, kuid puhkekoha ja kohaliku keskkonna erilise võlu säilitamiseks ja kohalike toodete kvaliteedi rõhutamiseks hakkas ettevõte tegelema ka kondiitri-, liha- ja suhkurdatud marjade ning puu- ja aedviljade tootmisega. Toorainete sisseostmisel pööras ettevõte suurt tähelepanu rahvuslikule retseptuurile ning kohalike talunike ja kodutootjate toodangule.

Tänaseks on ettevõte saavutanud suure populaarsuse kogu riigis. Selle kõige tähtsam nurgakivi on eriline kodune maitse ja kvaliteetsed toorained.

Koolituse raames jagas oma praktilisi kogemusi Inese Šostaka - kringlite, küpsiste ja saiakeste tsehhi ja bistroo kauaaegne kondiiter. Koolitusest osavõtjail oli võimalus õppida praktikas taigna valmistamist ning küpsiste ja kringli vormimist, garneeringu valimist ja paigutamist. Huvitavaks kujunes diskussioon koolitusest osavõtnute vahel „maitsvaimate“ retseptide kohta.

Kõige alus on tooraine

Koolitusel rõhutati, et väga tähtis koht maitsvate toodete valmistamisel on kvaliteetsetel toorainetel. Kondiiter soovitas tooraine kokkuostmisel mitte kokku hoida ning alati jälgida, et toorained oleksid värsked.

Populaarseimaks koolituse käigus kasutatud retseptiks tunnistati „krõbedate küpsiste“ retsept. Need maisihelvestest, kuivatatud jõhvikatest, suhkrust, munast ja jahust koosnevad maisiküpsised valmisid vaid 20 minutiga.

Koolituse teine osa leidis aset puuviljakasvatustalus „Pīlādži“. Talus jagati infot kohalike puuvilja- ja marjaveinide retseptuuri kohta ning anti soovitusi, millist veini valida kondiitritoodete kõrvale nautimiseks.

Absoluutseteks favoriitideks osutusid vaarika- ja mustsõstravein. Paralleelselt praktilistele soovitustele oli koolitusest osavõtjatel võimalus jagada kogemusi ja saada uusi teadmisi koostöö arendamisest kaubanduskettide, restoranide ja gurmeetoidu poodidega. Talu on pikka aega arendanud edukat koostööd Rimi kaubandusketiga ning ökopoodidega „dbdaba“, „Magonīte“, „Abra“; ka on tema kaup väljas populaarsel Straupe taluturul.

11. mail oli koolitusest osavõtjail võimalus kohtuda kaubandusgrupi „ELVI“ esindajatega. Ka jagasid sel kohtumisel oma kogemusi  kaubanduskettidega koostööst pagaritööstus „Blomes maize“ ja astelpajumahla tootja „Zelta oga“.


Tulemas 

Foodarti projekti raames toimub juulis-augustis Lätis kolm koolitust:

  • 9. – 10. juulil leiab Valmieras aset piimatoodete alane koolitus.
  • 12. – 13. juulini toimub Riias maitsesegude ja -kastmete alane koolitus ning praktiliste käed-külge
  • koolituste sarja lõpetab 6. – 7. augustil toimuv mooside ja mahlade alane koolitus.

Registreerimine ja info:
Kristîne Ragaine-Volnianko, tel: 26307940 või meiliaadressil kristine.ragaine@llkc.lv
Tiiu Marran, tel: 53480003 või meiliaadressil tiiu.marran@polvamaa.ee


Pühajärve restoran eelistab kodumaist tooret

GMP Clubhotel Pühajärve Restorani peakoka Rait Kitse sõnul näitas Taani reis, et Eesti toitlustussektor on võrreldes muu maailmaga arvestataval tasemel ning Pühajärve restorani inspireeris reis kasutama veelgi enam kohalikku toorainet.

Tänavu veebruari lõpus aset leidnud Foodarti õppereisil Taani osales ka GMP Clubhotel Pühajärve Restorani peakokk Rait Kits. Vahemärkusena olgu öeldud, et Eesti Kulinaaria Instituut autasustas Pühajärve restorani noort peakokka diplomiga Eesti toidukultuuri arendamisele kaasaaitamise eest.

Mis üllatas ja inspireeris Taanis kõige rohkem, nii et seda tasuks Pühajärvel kohe üle võtta?

Taanis käik oli väga meeldiv kogemus selle poolest, et sai tutvuda nii Taani köögi kui ka kaasreisijatega, kes tegelevad minuga samas valdkonnas. Omaette märkimist väärib külaskäik Radio restorani, kus toidu kogused taldrikul olid väikesed, kuid samas oli kõik huvitavalt välja mängitud. Üllatusena toodi pidevalt toitude
vahele kohalikku küpsetatud saia, mis oli väga hea ning toetas maitsvat viiekäigulist õhtusööki kenasti. Põhjala köögile omaselt pakutakse võimalikult palju kohalikku ja hooajalist toorainet. Siinkohal tahangi rõhutada, et Eesti köök ei jää maha toitlustussektori arengust mujal maailmas.

Kuid kas Eesti väikeettevõtjate pakutav suudab HoReCa sektori nõudlust rahuldada?

Väikeettevõtetel on Eesti turul üsna raske oma toorainet restoranidele pakkuda, kuna nende pakutavad kogused on küllaltki väikesed ja stabiilne varustamine seega raske. Võib öelda, et nõudlus oleks isegi suurem kui pakkumine, kuid siinkohal tulevad mängu erinevad ettekirjutused ja seadused, mis piiravad väikeettevõtjate tegevust niivõrd, et kasumi saamine on minimaalne. Turgudel jäävad aga seetõttu mängima just suurettevõtted, kes suudavad restorane toorainega varustada pidevalt. Samas usun, et paljuski jääb väiketootjatel asi ka teadmatuse taha. Oluline oleks end selles osas harida ning koolitada, mistõttu on ka Foodarti projekt igati vajalik.

Kas Pühajärvel on mõnda Taanist saadud ideed ka juba rakendatud?

Taanist saadud kogemus ja ideed on ka meie uues suvemenüüs näha. Kasutame nii palju kui võimalik kohalikku ja eestimaist toorainet (veise-, vuti- ja seasisefilee tuleb kõik Eestist ning nende taha oleme menüüs uhkusega ka Eesti lipukesed märkinud). Samuti tuleb kogu köögivili (maitsetaimed, maitselilled, tomat,
kurk, paprika, hooajalised marjad) ühelt Peedu väiketootjalt.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo