EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Tee erilisi asju või samu asju erilisel moel

Allikas: Maaeluvõrgustik, Ester Valdvee
11. detsember 2012. a

08. novembril 2012 toimus Tamperes Soome maaeluvõrgustiku seminar „Loomisvõimest uuendusteni“. Seminari eesmärgiks oli aidata kaasa maaelu arendamise uuenduslike meetodite ja heade tavade esiletoomisele, mis omakorda peaks kaasa aitama ettevõtluse arendamisele ja innovatsiooni kiiremale levikule.

Seminarist võtsid osa Eve Salumaa ja Kaire Kasearu Põllumajandusministeeriumis, Kätlin Venderström ja Marek Treufeldt PRIAst, Malle Lind Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast, Jaak Vitsur Raplamaa Partnerluskogust, Meeri Klooren ja Ester Valdvee Maamajanduse Infokeskusest ning tõlk Tiina Masing OÜst Mentor Tour.

Seminari avamisel ütles Soome põllu- ja metsamajanduse ministeeriumi ametnik Sirpa Karjalainen, et iga riik on enne valimisi IMELINE, kuid on vaja püüda selle poole, et Soomes oleks igal pool hea elada. Seminari märksõnaks oli „innovatsioon“, mis aitab tõsta konkurentsivõimet ja jõuda lähemale püstitatud eesmärkide saavutamisele.

Tuleb mõelda suurelt, kuid mitte lõplikult valmis

Anssi Tuulenmäki Aalto ülikoolist, kes nimetas end innovatsiooniaktivistiks, tervitas seminarist osavõtjaid maainnovatsiooni superkujudena. Kogu tema ettekanne tekitas tunde, et innovatsioon maapiirkonnas ei olegi midagi ilmvõimatut. Innovatsiooni tehes peame kõigepealt mõtlema ressursside peale.

Kui suudame enda ideedega kaasata inimesi, siis see ongi ressurss. Ta soovitas püstitada eesmärke, mille poole püüdlemine oleks ahvatlev ja et see peab sisaldama unistusi ja tundeid. Strateegiline innovatsioon on viis oma organisatsiooni arendamiseks. See on strateegia, mille puhul tehakse erilisi asju või samu asju erilisel moel. Maaelu arendades tuleks pakkuda seda, mida ei osata oodatagi või läheneda asjale teisest nurgast.

Anssi Tuulenmäki tõi illustreerimiseks mitmeid näiteid. USAs on üks restoran, kus pakutakse nende maade toite, kellega on sõdu peetud. Puuetega inimestele info andmiseks tehti kauplusesse üks aeglane kassa diivani ja tugitoolidega. Ka reklaamitakse seda kõige aeglasema kassana. Oli ka absurdsena tunduvaid näiteid: restoran, mis garanteerib kõige halvema teeninduse, või firma, kellel on kõige pikem tarneaeg jms. Idee huvitavamaks tegemise eesmärgil panna põimuma erinevad tegevusvaldkonnad, nt kosmeetikafirma + autofirma = autos on spaa.

Kavandada saab kahel moel. A-strateegia – planeerida (koguda hoolikalt andmeid, koostada täiuslik plaan ja otsustada). B-strateegia – katsetada (minna edasi katsetamise kaudu).
Kokkuvõttes: tuleb mõelda suurelt, kuid mitte lõplikult valmis ning tegutseda väikeste sammudega katsete teel. Jagatud ebaõnnestumised õpetavad, kuidas ei pea tegema.

Katsetada tuleb kiiresti ja väikese eelarvega

Sitra fondi juhtivekspert Päivi Hirvola rääkis, kuidas jõuda katselisel teel plaanidest tegudeni ehk katsetamise kultuurist. Katsetamise eesmärk on ideede kiire testimine juba protsessi alguses. Praktika kaudu tuleb mõistmine, kuidas teha. Oluline on parandada ideede kvaliteeti ning katsetada kiiresti ja väikese eelarvega.

Maaelu arengu strateegia säästlike lahenduste majanduses on kaks tähtsat küsimust: maapiirkondade nõudlus ning kuidas nõudlust identifitseeritakse ja sellele vastatakse. Vaja on uut moodi motivatsiooni- ja koostöömudeleid, nt on tehtud töötoad (innovatsioonikeskus), kus genereeritakse „ühte potti“ palju ideid ja nendest omakorda valitakse ideed, millele panustada. Ideede genereerimisel tuleb arvestada eelkõige kliendi vajadustega. Edasi on ideede katsetamise protsess. Ideede sobivuse testimiseks saab kasutada tänapäeval internetti ja facebooki. Katsetega jätkavad juba partnerid. Võib ka selguda, et teatud asjale/tegevusele on katsetamine juba tehtud, kuid siis tuleks analüüsida seda oma nurga alt. Praegused finantsinstrumendid ei võimalda ebaõnnestumisi.

 

Koostöövõrgustik saab alguse unistustest

Konsultatsioonifirma MDI tegevjuht Tommi Ranta keskendus võrgustikutöö teemale. Igal tasandil räägitakse koostööst, kuid mis sellest koostööst saab? Koostööd analüüsides jõutigi võrgustikeni. Võrgustikku kaasatakse tegijaid, arendajaid ja uuringuid. Koostöövõrgustiku loomisel tuleb alustada unistustest. Unistused formuleeritakse eesmärkideks ning eesmärkide püstitamine käivitab ühise protsessi. Koostöö saavutamiseks on vaja teatud struktuure, et igaüks teaks oma rolli eesmärgi ellu viimisel. Lisaks eesmärkidele ja struktuurile on oluline sotsiaalne kapital ja usaldus. Usaldus võib tekkida ka alles protsessi käigus partnereid tundma õppides. Võrgustumiseks pole ühte ja kindlat moodust, vaid on palju erinevaid viise, nt kontoritüüp (täpne rollijaotus), erakonnatüüp (ühine maailmavaade), spordiklubi tüüp (tugev ühekuuluvustunne) või segatüüp.

Suhtlemine on võrgustiku tuum

Frami OY võrgustikukoordinaator Tytti Isokangas jagas võrgustikutöö õpetusi ja kogemusi.

Soome innovatsioonikeskkonna arendajaks sai 2005.aastal loodud rahvuslik innovatsioonivõrgustik. Mida nad on õppinud? Võrgustiku loomine algab ühiste eesmärkide ja ülesannete paikapanemisega ning oluliste isikute ja ettevõtjate kokkukutsumisega. Võrgustik nõuab igaühe panustamist ja oma ressursside ühendamist. Samas peab võrgustikku kuulumine andma ka mingeid eeliseid, nt teavet, vahendeid, koostööpartnereid, võimu. Võrgustikus on väga olulised partnerite pühendumine, avatus, kommunikatsioon (s.h kodulehed, koostöövormid, head ja halvad kogemused), jagatud juhtimine, s.h ka kogemuste juhtimine.

Innovatsioonilaagrid – müügivalmis ideed!

Päivi Kujula Soome maaeluvõrgustiku üksusest jagas juhiseid regionaalsete innovatsioonilaagrite läbiviimiseks. Maaeluvõrgustiku raames võiks neid laagreid korraldada maaeluvõrgustiku koolitusena. Innovatsiooni esilekutsumiseks korraldada ühine foorum, kus mõeldakse oma piirkonna arengule, kuidas edendada innovatsiooni ja milliseid uusi ettevõtteid on vaja. Innovatsioonilaagri teemad tulevad välja regiooni strateegiast. Koostöös piirkonna tegijatega ja võimalusel koos välismentoriga tehakse 2-3 päeva intensiivselt tööd. Laagri vedajaks on piirkonnas tegutsev rakenduskõrgkool vm teadusasutus.

5.-7.juunil 2012 toimunud maapiirkonna innovatsioonilaagri korraldamise kogemusest rääkis ProAgria ettevõtlusnõustaja Kirsi Mutka-Paintola.

Seminari päevakava ja ettekanded www.maainfo.ee...


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo