MAAELUVÕRGUSTIK: Töökorras maaparandus annab põllumajandustootjale kindlustunde
Allikas: Maaeluvõrgustik, Krista Kõiv
28. mai 2013. a
Reedel, 24. mail kogunes Jänedale sadakond maaparandusega seotud inimest ja maaparandajat. Käes oli konkursi „Keskkonnasäästlik maaparandus“ tipphetk - parimate väljakuulutamine.
"Maaparanduse vajadus Eestis on väga suur!" rõhutas oma avakõnes põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Maaparandus ei ole ühekordne projekt. Olemasolevaid maaparandussüsteeme ja -rajatisi tuleb korras hoida kogu aeg. Eestis on aastas sademeid 500-800 mm, aga aurustub ainult 300-400 mm. Ebapiisav vee äravool tingib liigniiskuse. Meie tänapäevane kultuurmaastik on kujunenud paljus ka maaparanduse tulemusena. Umbes pool maatulundusmaad saab kasutada ainult siis, kui seal paiknevad maaparandussüsteemid on töökorras. "Tugevalt üle poole Eesti põllumajandustegevusest, maaharimisest on mõjutatud teie poolt. See töö on ääretult oluline!" innustas minister kohaletulnuid.
Eestis kasutusel olevast 940 tuhandest hektarist põllumaast on kuivendatud ligi 70% (640 tuhat hektarit). Maaparanduskraave on kokku üle 90 tuhande kilomeetri.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetus (meede 1.8.) on andnud maaparandusühistutele ja põllumajandustootjatele võimaluse saada abi oma põllumaal maaparandusobjektide korrastamiseks. Alates meetme rakendumise algusest on kuue taotlusvooru raames saanud toetust kokku 235 ühistut või ettevõtjat. Maaparandussüsteeme on korrastatud ligi 60000 hektaril. Ehitatud ja taastatud on 740 km maaparandussüsteemide teid. Ehitatud, rekonstrueeritud või uuendatud on üle 650 maaparandusliku keskkonnakaitse rajatise, näiteks üle 330 settebasseini, 130 puhastuslodu, üle 110 tuletõrje tiigi.
Eesti Maaparandajate Seltsi initsiatiivil ja aktiivses koostöös Põllumajandusameti, Põllumajandusministeeriumi ja Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku bürooga alustati selle aasta alguses parimate maaparandusrajatiste konkursi ettevalmistustega. Konkurss kuulutati välja 25. veebruaril 2013. a. Konkursile oodati meetme 1.8. toetust saanud maaparandusrajatiste kirjeldusi, kolmes kategoorias:
I kategooria - parim põllu- või metsakuivendus
II kategooria - parim üksikrajatis (tee, truup, regulaator, eesvool jne)
III kategooria - parim keskkonna- või vesiehitis
Konkursile laekus kokku 28 ettepanekut maaparandusobjektide kirjeldustega. Mai keskel valis konkursi hindamiskomisjon välja igast kategooriast 3 nominenti. Hindamiskomisjoni kuulusid Eesti Maaülikooli, Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandusameti, Eesti Maaparandajate Seltsi ja Maamajanduse Infokeskuse esindajad. Kolmanda kategooria puhul osutus aga valik niivõrd raskeks, et valiti 4 nominenti. Hindamiskomisjon külastad kõiki nomineeritud projekte ka kohapeal.
Selline konkurss annab lisaks maaelu arengukava maaparandusmeetme ja projektinäidete tutvustamisele ka võimaluse õppida üksteiselt, saada kogemusi ja näha naabrite tegemisi, anda laiemalt teada maaparanduse keskkonnahoidlikust iseloomust. „Konkursi kaudu saame tunnustada kõiki maaparandajaid ja nendega koostööd tegevaid inimesi“ on kirjas põllumajandusministri avakõnes. „Maaparandusega tegelemine annab kindlustunde põllumajandustootjale ja maaelule!“
Mida konkurss võtjad ise räägivad, sellest saab kuulda järgnevast videoloost:
Konkursi nominendid ja võitjad:
Parimaks põllu- ja metsakuivenduse rajatiseks kuulutati Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal - MTÜ Leetva Maaparandusühistu.
I kategooria nominendid koos põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga (vasakult) Eino Härm - MTÜ Rahinge Maaparandusühistu juhatuse liige, Kristjan Mitt - MTÜ Toomemaa Maaparandusühistu juhatuse liige ja Mihkel Jürisson - MTÜ Leetva Maaparandusühistu juhatuse liige.
Parimaks maaparanduslikuks üksikrajatiseks kuulutati Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal - Hortiteh OÜ.
II kategooria nominendid koos põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga (vasakult) Ants Kaiv - MTÜ Sõrandu Maaparandusühistu juhatuse liige, Eve Kõrts - MTÜ Viruvere-Räsna Maaparandusühistu juhatuse liige ja Madis Pennar - Hortiteh OÜ juhatuse liige.
Parimaks keskkonnakaitse või vesiehituse rajatiseks kuulutati loduga settebassein Viruvere-Räsna II rekonstrueerimise koosseisus Jõgevamaal - MTÜ Viruvere-Räsna MPÜ.
III kategooria nominendid koos põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga (vasakult) Aivar Antsov - OÜ Saare Mets ja Puu juhatuse liige, Eve Kõrts - MTÜ Viruvere-Räsna Maaparandusühistu juhatuse liige, Aleksander Keerov - MTÜ Ubesoo Maaparandusühistu juhatuse liige ja Mihkel Haud - Käru Maaparandusühistu juhatuse liige.
Täna hommikul kuulutati Jänedal toimuval maaparanduse infopäeval välja konkursi „Keskkonnasõbralik maaparandus“ võitjad – võidud kolmes kategoorias läksid Pärnu-, Tartu- ja Jõgevamaale.
Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal (MTÜ Leetva Maaparandusühistu), parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal (Hortiteh OÜ) ning parima keskkonna- või vesiehitise kategooria võitis Lod
Seni on juba 84 taotlejat mullu sisse seatud võimalust kasutanud.
Erametsakeskus alustas metsamaa-parandustööde toetuse taotluste vastuvõtu 2012. aastal. Toetusrahaga saab parandada metsamaa vee-režiimi ja juurdepääsutingimusi ning seega ka metsa majanduslikku kasutamist.
Selle toetusmeetme puhul tuleb kõigepealt toetuse saamise otsus ära oodata ja alles siis saab hakata töid tegema. Pärast toetuse määramise otsust on toetuse taotlejatel otsuses näidatud tööde tegemiseks aega üks aas
7.05.2013 uudislugu TÄIENDATUD 24.05.2013
Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal - MTÜ Leetva Maaparandusühistu
Parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal - Hortiteh OÜ
Eesti maaelu arengukava meetme 1.8 "Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur" toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatiste konkursile "Keskkonnasäästlik maaparandus" laekus kokku 28 ettepanekut maaparandusobjektide kirjeldustega.
Konkurss on korraldatud Eesti Maaparandajate Seltsi algatusel ning koostöös Põllumajandusameti, Põllumajandusministeeriumi ja Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku bürooga.
Esitatud konk
Kuni 2. aprillini saavad kõik huvilised teha Põllumajandusameti maakondlikele keskustele ettepanekuid maaparandusrajatiste konkursi "Keskkonnasäästlik maaparandus" kanditaatide esitamiseks.
Eesti Maaparandajate Selts (EMS) koostöös Põllumajandusameti, Põllumajandusministeeriumi ja Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku bürooga korraldab 2013. a Eesti maaelu arengukava (MAK) meetme 1.8 "Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur" toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud võ
Maaharimine ja selle käigus tehtud maaparandustöö on kujundanud nüüdisaegse põllumajandusmaastiku ja maapiirkonna infrastruktuuri. Korras maaparandussüsteemid meie kliimavööndis loovad eelduse põllu- ja metsamajanduslikuks tegevuseks.
Eestis kasutusel olevast 949 000 hektarist põllumajandusmaast on kuivendatud u 55% ehk 522 000 hektarit, kuivendatud on ka 698 000 ha metsamaad. 70% olemasolevatest kuivendussüsteemidest on enam kui 30 aastat vanad (ehitatud aastat
Pühapäeval, 4. novembril 2012, algusega kell 19.45 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Ausalt maaparandusest"
Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/...
Videoloos on juttu Pärnumaal tegutseva Vändra Maaparandusühistu tegemistest, kes on maaparandustöödeks toetust saanud MAK meetmest 1.8.
INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringumeetme raames toetatakse Pärnumaal asuva MTÜ Vändra Maaparandusühistu tegevust – maaparandussüs
12. juulil 2012 toimub maaeluvõrgustiku teleprojekti võttepäev Pärnumaal. Videoloo peateemaks on maaparandus.
Maaeluvõrgustiku teleprojekti võttepäevade kohta info www.maainfo.ee/index.php
Videolugu võetakse üles Vändra Maaparandusühistu maaparandusobjektil, alustatakse kell 10 ja orienteeruv lõpetamine kell 14.00. Ühistu on maaparandustöödeks toetust saanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetmest 1.8. Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur.
Vändra Maaparandusühistu on saa