HARJU ELU; Kalandusreform keelustab kalade tagasiheitmise |
Allikas: Harju Elu, Kaire Märtin (Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnajuhataja)
5. juuli 2013. a |
Mai keskel pärast mitmepäevast nõupidamist jõudsid Euroopa Liidu liikmesriikide kalanduse eest vastutavad ministrid kalandusnõukogus kokkuleppele EL ühises kalanduspoliitika reformis, mis tähendab üsna suuri muutusi aluspõhimõtetes.
Pikka aega on Euroopa riikide kalanduse eest vastutavad ministrid arutanud ühist kalanduspoliitika reformi. Esmase eesmärgina tuleb riikidel taastada kalavarude hea seisund aastaks 2020. Selle täitmiseks on samme tehtud juba praegu - järk-järgult on vähendatud kalade püügi-mahte. "Praegu suurimaks mure-kohaks ongi liigne väljapüük võrreldes kalavarude suurusega. Kalavarude kestvus on häiritud, liigselt püütakse kudejad välja, mistõttu vähenevad varud pidevalt. Ülepüügi lõpetamisel saavad Euroopa kalavarud taas heasse seisu," selgitas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Martin.
Selektiivsed vahendid
Teiseks oluliseks muutuseks on tagasiheite keeld, mis keelustatakse järk-järgult ning lõpetatakse täielikult 2019. aastal. Läänemerel keelustatakse see esimeste hulgas ehk juba aastal 2015.
Arutelud tagasiheite keelu üle on väldanud juba aastast 2011.
"Tagasiheite põhjuseid on erinevaid, ent hoolimata põhjustest tuleb tagasiheitele teha lõpp ning kõik riigid peavad oma kalavarude haldamises korrektuure tegema. Välja tuleb töötada sellised püügiviisid, mis aitaks hoida kalavarusid heal tasemel. Oluliselt suuremat rõhku tuleb edaspidi panna selektiivsetele püügivahenditele, mis püüavad ilma kaaspüügita ehk ainult neid kalu, mida soovitakse püüda," selgitas Martin. See nõue oli üheks peamiseks põhjuseks miks konsultatsioonid kokkuleppe saavutamiseks nii pikalt aega võtsid - tagasiheide on probleem kõige enam Vahemerel ja Põhja merel, kus kohati visatakse kala rohkem tagasi, kui püütakse.
Seevastu aga on paljudes teistes Euroopa riikides, mis Euroopa Liitu ei kuulu, tagasiheide juba aastaid keelatud, näiteks Norras, Islandis, Fääri saartel.
Eripäradega arvestamine
Kolmas oluline muutus on piirkonnastamine, mis tähendab, et piirkondlike eripäradega on edaspidi võimalik oluliselt rohkem arvestada. Piirkondlikel kogudel on võimalik esitada ettepanek EL Komisjonile kalavarude kaitse korraldamiseks.
Nõndanimetatud kalurite kauged kokkulepped ja määrused peaksid kaduma. Edaspidi töötatakse välja just igale piirkonnale omased reeglid, mis suurendaks neist kinni pidamist ja vähendaks rikkumisi kalapüügil. Läänemerel on selles vallas töö juba alanud, moodustatud on BALTfish, mis valmistab ette Läänemerd puudutavaid kalavarude kaitse-ja tehnilisi meetmeid koostöös EL Komisjoniga. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles