EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED

   

RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Kohalik toit au sisse! Ingliste külade IV verivorstifestival

Allikas: Raplamaa Partnerluskogu
18. detsember 2014. a

Pühapäeval, 14. detsembril toimus
Raplamaal Kehtna vallas Ingliste külas
LEADER programmi toetustega
vanast mõisaaegsest ehitisest rekonstrueeritud Kultuuriaidas
Ingliste Arendusseltsi eestvedamisel
juba IV Verivorstifestival.
Festivali korraldamises osales ligi sadakond külainimest, lisaks käis kultuuriaidast läbi teist nii samapalju uudistajaid

Verivorstifestivali idee on taaselustada ja au sisse tõsta eesti rahvalike pühade traditsioone, seostades neid muistsete tähtpäevade lahutamatu osa – pühadetoiduga. Ingliste piirkonna külade hakkajad perenaised tulid mõtte peale, hakata laiemalt tutvustama oma emade ja vanaemade ununema kippuvaid oskusi – igas talus tehti ju omanäolisi pühadetoite, nii mõnegi talu vorstid, teise talu singid, kolmanda piparkoogid, neljanda talu õlu olid vanast külades hinnatud ja austatud.

Muistse toidutraditsiooni väärtustamist alustati nelja aasta eest traditsioonilisest eesti jõuluroast – verivorstist. Perenaised valmistasid kodudes oma talu lihast, soolikatest, tangudest, vorstirohust oma vanade taluretseptide järgi vorste, mida toodi maitsmiseks, hindamiseks ja näitamiseks pakkuda teistele külainimestele.

Tänavuseks neljandaks festivaliks otsustati jõulutoitude valikut oluliselt laiendada. Lisaks iga talu oma retsepti järgi tehtud verivorstile esitleti seekord jõuluvorsti juurde sobivaid salateid. Laudadel olid kõrvita, paprika, kurgi, sibula jm salatid, erinevates kombinatsioonides ja ühendustes. Teise uudse tootena pakuti jõulumaiust - eeskätt erinevaid küpsetisi ja kooke. Kolmanda uudisena esitleti jõulujooke – jõuluveine, jõululikööre erinevatest marjadest ja puuviljadest. Ning kõige lõpuks võisteldi erinevate piparkookide valmistamises. Loomulikult mõned retseptid on mugandatud tänapäevasteks ja nii ka uudsetena meie lauale jõudnud. Rõõm on tõdeda, et vana on hea ja leiab üha rohkem tee tagasi tänapäeva.

Igas viies jõulutoidu kategoorias oli välja pandud kümmekond või enam rooga. Asja huvitavamaks tegemiseks võeti kasutusele toitude hindamine, mille viisid läbi külastajad. Igast roast valiti välja kolm parimat, mida hõrgutiste tegijad ka lähemalt tutvustasid. Enamikel puhkudel oli tegu oma talu traditsioonilise pärimusliku valmistamisviisiga, mille saladused põlvest põlve edasi antud. Rõhutati just roogade omapära ja erinevust.

Parimaks verivorstiks tunnistati Reet Lepikulti Kivioja talu vorst. Vorsti tutvustades rõhutas perenaine kahte asja, mis toidule õige ja hea maitse teevad – esiteks peab tooraine, liha, veri, soolikas, kruup, vorstirohi olema kohalik, kohapeal kasvanud ja vahetult enne vorsti tegemist ka siga tapetud. Teiseks on vorstitegemise juures oluline sõbralik ja heatujuline seltskond ning abilised – rõõmus meel kandub toidu sisse maitsvana üle.

Parimaks jõululisandiks vorsti juurde hinnati Ülle Eesik-Pärn kõrvitsasalat paprikaga. Ka see retsept on pärit ühest vanast kokaraamatust. Ülle sõnutsi on väga keeruline saada õige maitse, väga kergesti võib selle ära rikkuda maitseainete ülelisamisega. Salat peab maitsestuma eeskätt oma enda loomulike maitseomadusi ära kasutades.

Parimaks maiuseks hinnati Leeni Lepikulti vanaaegse taluretsepti järgi tehtud Juudi Jõulukook, mille hõrgutiseks tegi sefiiritaoliste pallide kasutamine koos maitsestamata vahukoorega. Ka Leeni küpsetatud pähklikook sai auhinnalise teise koha.

 

Parimad piparkoogid valmistas Ingrid Rebane. Saladuseks pidas ta seda, et piparkoogitaigen tuleb teha ise, mitte kasutada poetainast.

Parimaks jõulujoogiks tunnistati Eha Sellingu suhkru peal kääritatud rabarerimahlast jõulunaps, kauni heleroosa värviga ja omapäraselt hõrgu maitsega.

Lisaks jõulutoitude tutvustamisele-hindamisele näitasid Inglise Kultuuriaidas oma käsitöid Ingliste kudujad ja heegeldajad, õmblejad ning Atla mõisa keraamikameistrid. Kutsuti külla ka Juuru Lasteküla lapsed, kes saabusid Inglistele Hobuvankril. 

Verivorstifestival andis paljugi mõtlemisainet nii järeltegemiseks kui ka arusaamiseks, millised väärtused peituvad meie talupojakultuuris.

Ingliste verivorstifestivali korraldajatena tuleks esile tõsta Aare Hindremäed Lau külast, Kadi Leed Saidaperelt, Andres Pärn Inglistelt ning kohalik aktiiv. Verivorsti festivali toetasid kohalikud suuremad ettevõtjad, teiste seas Imre Reino, Pae Farmer OÜ Eve Haggi ja Rein Haggi Madise Tall , Kalle Hamburg, AS Ingle ning LEADER programm.


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo