EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2022
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

EPKK: Eesti tarbijate toidulaual on tänavu rohkem imporditud sealiha kui eelmisel aastal

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
22. detsember 2021. a

Statistikaameti andmetel imporditi selle aasta esimese kümne kuu jooksul Eestisse kokku 19 438 tonni värsket, jahutatud ja külmutatud sealiha, mida on ligi 4% rohkem kui möödunud aastal samal ajal (18 718 tonni). Kõige rohkem sealiha on tänavu sisse veetud Saksamaalt (34%), Poolast (13%), Taanist (8%) ja Hispaaniast (5%).
 
Eesti lihatööstustes toodeti käesoleva aasta esimese kümne kuuga 36 189 tonni sealiha, mida on möödunud aasta võrreldava perioodiga ligi 3% vähem.
 
„Kuigi Eesti tarbijate toidulauale on tänavu jõudnud rohkem imporditud sealiha kui möödunud aastal, siis julgustan valima kodumaist toitu, sest see on valminud lähedal, tootmise ja transpordi jalajälg on väiksem. Pealegi on Eesti põllumajandustoodang ja toidutööstus maailmas pälvinud suurt tunnustust kui väga puhas ja kvaliteetne,“ kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Sealiha on kohaliku tarbija vaieldamatu lemmik, seda mitte ainult jõulude ajal. Üle poole eestimaalaste tarbitud lihast moodustab sealiha.“
 
Tervise Arengu Instituudi toitumissoovituste kohaselt võiksid segatoidulised inimesed süüa punast liha (sh sea-, veise-, lamba- ja kitseliha kuumtöötlemata kujul) kuni 700 grammi nädalas. Tartu Ülikooli professori, meditsiinidoktori Mihkel Zilmeri kinnitusel on liha süsteemsel käsitlusel väga vajalik tipptoiduaine.
 
Eesti kaupluseketid müüvad hetkel lisaks Eesti sealihale ka värsket sealiha teistest riikidest. Mitmete kaubakettide eeskätt omamärgi all müüdavad värskest lihast maitsestamata sealihatooted valmivad Poolas, Lätis või mujal Euroopas. Maitsestatud ja valmislihatoodete puhul on erinevate kaupluste sortimendis laias valikus importlihast valmistatud tooteid, mille valmistamisel kasutatud liha täpsest päritolust on tarbijatel keeruline või võimatu aru saada.
 
„Kohalik tootja väärib seega erilist tuge ja tähelepanu, olukord sealihaturul on juba mõnda aega ülikeeruline. Sealiha vabaturu kokkuostuhind on umbes kolmandiku madalam tegelikest tootmiskuludest, mis on kodumaise tootmise tõsise löögi alla pannud. Kulude kiire kasv on mureks kogu põllumajandus- ja toidusektoris,“ märkis Sõrmus. „Näiteks Saksamaa suurimad jaekaubandusettevõtted nagu näiteks Aldi Nord ja Aldi Süd on kodumaise seakasvatuse toetuseks lubanud juba järgmise aasta lõpus hakata müüma vaid kodumaist värsket sealiha. Seejuures järgitakse kogu seakasvatuse väärtusahelas nn 5D põhimõtet – sead peavad olema sündinud, üles kasvatatud, nuumatud, tapetud ja tükeldatud Saksamaal. Samasuguse lubaduse on Saksamaal andnud ka kaubanduskett Lidl, kes lubab juba 2022. aasta esimeses kvartalis värske sealiha müügil täielikult üle minna 5D põhimõttele. Otsa tegid lahti aga suured kaupluseketid Rewe ja Penny, kes on lubanud järgmise aasta suveks saavutada olukorra, kus letilt leiab 95% ulatuses Saksa päritolu värsket sealiha. See eeskuju väärib järgimist ka Eestis.“
 
TASUB TEADA
 
Eesti päritolu sealiha eksport on tänavu esimese kümne kuuga vähenenud. Kui 2021. aasta esimese kümne kuu jooksul eksporditi Eestist 6114 tonni kodumaist sealiha, siis aasta varem oli see näitaja 7810 tonni. Samal ajal on aga kasvanud elussigade eksport – tänavu on sigu välja veetud 1613 tonni, aasta varem 1054 tonni.
 
Selle aasta 30. septembri seisuga on Statistikaameti andmetel aastases võrdluses vähenenud nii Eestis peetavate veiste, sigade, lammaste ja kitsede kui kodulindude arv. Aastavõrdluses on kõige enam vähenenud lammaste ja kitsede arv (-5%) ja kodulindude arv (-3%). Langusesse on taas pöördunud ka viimastel aastatel sigade Aafrika katku kriisist vaikselt taastunud seakasvatus.
 
2020. aastal toodeti Eestis 82 700 tonni liha, sealhulgas 45 200 tonni sealiha, 22 300 tonni linnuliha ja 11 900 tonni veiseliha. Mullu söödi 104 000 tonni liha. Möödunud aastal toodeti Statistikaameti andmetel Eestis tarbitavast lihast vaid 79% kodumaistes loomakasvatusettevõtetes. Isevarustatuse tase oli mullu veiselihal 98%, sealihal 85%, lamba- ja kitselihal 100% ning linnulihal 62%.
 
Kõige enam tarbitakse Eestis sealiha – 40 kg inimese kohta aastas. Linnuliha söödi 27,2 kg, veiseliha 9,2 kg, lamba- ja kitseliha tarbimine jäi alla kilogrammi inimese kohta aastas.
 
Lisainfo: Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee

Mai 2022
Tagasi  Edasi
Maainfo
      

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUMINISTEERIUM: Järvamaa maitsete aasta üllatab pokteilidega
EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 103
MAAELUVÕRGISTIK: Naabritelt on alati midagi õppida (Kirderanniku Koostöökogu LEADER rahvusvaheline koostööprojekt)
LEADER infokiri 2022 (nr 6/107)
MAAELUVÕRGUSTIK: Ülevaade LEADER teemapäevast "Roheline LEADER 2"
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Mida kogesime ja õppisime Hollandi õppereisil
PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Kuidas edeneb arukate külade arenguprogramm PHKK piirkonnas?
PÕJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Arukate külade mõttepäevakutest kerkis üles 17 ideed
PÄRNU LAHE PARTNERLUSKOGU: Põnev uuring Pärnumaa MTÜde kohta
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 10 (505)
ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU: Torisse rajatakse üks Soomaa väravatest
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Rahvusvaheline koostööprojekt “Häid näiteid Ungarist ja Eestist” on lõppenud
TARTUMAA ARENDUSSELTS: Tartumaa Arendusselts pakub tööd projektijuhi assistendile
TARTUMAA ARENDUSSELTS: Emajõe võrgustik ja aktiivsed talgulised puhastasid prügist 100 kilomeetrit Emajõge
MAAELUVÕRGUSTIK: Tutvu maaelu loengusarjaga "Teadlaste vaade maaelu arengule"
MAAELUVÕRGUSTIK: Ringbiomajanduse infopäev

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo