EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2015-03-31
Nr: 266
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4710&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema: Töökoosolek
Kirjatüki pealkiri: Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustikud said kokku Eestis
Kirjatüki autor: Helene Kõiv ja Ave Bremse
Organisatsioon: Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4708&page=3265&action=article&
Piltide veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?b=541&page=3538&action=pic_list&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Kõige tihedamini suhtleme ikka naabritega, seepärast on Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustikud alates 2008. aastast piirkondlikult kokku saanud ja omavahel kogemusi jaganud.

Seekord said Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani ja Poola esindajad kokku Jänedal, kus võõrustajaks oli Eesti ja Maamajanduse Infokeskus, kes nüüd juba teist perioodi maaeluvõrgustiku ülesandeid täidab.

Maaeluvõrgustike uus periood

Maaeluvõrgustikud järgivad oma tegevustes samuti EL toetuste programmperioodi ja selle eesmärke.

Ka uuel perioodil on maaeluvõrgustikel hulganisti ülesandeid seoses maaelu arengukavade rakendamisega. Suurema tähelepanu alla võetakse nüüd innovatsiooni teemad ja lühikesed tarneahelad, jätkuvalt on ülesandeks tegeleda sihtgruppide kaasamise ja LEADER teemadega.

Muutusi on toimumas ka liikmesriikide maaeluvõrgustike struktuuris. Kokkusaamise peamiseks eesmärgiks oligi üksteise informeerimine toimunud muudatustest. Kuna LEADER ja kogukonna juhitud kohaliku arengu teema on jätkuvalt peamisi ülesandeid, siis neid kahte teemat tutvustame lähemalt.

Toimunud kohtumise päevakava ja ettekannetega on kättesaadavad www.maainfo.ee/index.php?

Põhja-ja Baltimaade riiklikud maaeluvõrgustikud uuel 2014-2020 perioodil. Struktuur ja eesmärgid

Läti maaelu nõuande- ja koolituskeskus täidab teist perioodi Läti maaeluvõrgustiku ülesandeid. Tegevusi tutvustas Liene Radzina.

Uus periood algas maaeluvõrgustikule veebruaris 2015.

Toimunud on muudatusi ja neid on plaanis veel - hetkel töötab Ozolnieki keskuses ainult kaks töötajat, kuid lisaks neile on Lätis ulatuslik regionaalsete ekspertide võrgustik, keda on 26.

Lisaks on kaasatud 125 kohalikku eksperti. Kuid ka keskuse meeskond saab peatselt lisa.

Peamised võrgustikutöö meetmed uuel perioodil on suunatud ettevõtluse, majanduskasvu ja kohalike turgude edendamisele.

Soome maaeluvõrgustiku üksus tegutseb nüüd makseagentuuri osakonnana Seinajoel. Tegevusi tutvustas Lauri Hyttinen.

Uus võrgustik alustas 7. jaanuaril 2015. Võrgustikus jätkab sarnaselt eelmisele perioodile 7 töötajat.

Soome maaeluvõrgu sihtrühmal on uus struktuur - enne oli 20 liiget, nüüd 12.

Temaatilisi töögruppe on neli: noored, ettevõtlus, keskkond, innovatsioon.

Võrgustiku pikaajalised eesmärgid on sarnased üldistele: teadmiste jagamine, kaasatuse suurendamine, maaelu arengukavade nähtavuse suurendamine, kasusaajate ja avalikkuse teadlikkuse suurendamine, innovatsiooni arendamine ettevõtluses, põllumajanduses jne.

Suuremad muutused Soome võrgustikutöös puudutavad suurema tähelepanu pööramist kommunikatsioonile: parandada koostööd meediaga ning seada inimesed ja lood esikohale ehk tuua "inimeste näod" maaelu arengusse.

Tõhustatakse koostööd ka eri piirkondadega, et luua tihedam koostöö seniste nõrkade lülidega. Selleks luuakse 15 piirkondlikku võrgustikku. Veel soovitakse edendada kogemuste vahetamist ja levitada edulugusid.

Soome maaeluvõrgustiku lähema aja tegevused:

26.03.2015 - Soome maaeluvõrgustiku päev
mai-detsember 2015 - 15 piirkondliku võrgustiku käivitamise üritused
juuni 2015 - LEADER nädal
juuli 2015 - põllumajandusnäitus Agricultural EXPO
september 2015 - üritatakse purustada vabatahtliku töö talgute maailmarekordit.

Poola maaeluvõrgustiku üksuse tegevusi tutvustas Agata Markuszewska. Poola maaeluvõrgustik tegutseb kuni juunini 2015 sihtasutuse "Abiprogrammid põllumajanduses" (Foundation of Assistance Programmes for Agriculture - FAPA) juures.

Igas vojevoodkonnas (maakonnas), mida on 16, tegutseb ka piirkondlik võrgustik.

Uuel perioodil hakkab maaeluvõrgustiku keskne üksus paiknema ministeeriumis, kuid jätkub ka koostöö senise partneriga. Piirkondlikud maaeluvõrgustikud hakkavad asuma vojevoodkondade juures. Vojevoodkondade nõuandeteenistused hakkavad tegelema uue teema - innovatsioonivõrgustike - ülesannetega.

Poola maaeluvõrgustiku tegevuskava on sarnane teiste maaeluvõrgustike omaga - levitatakse informatsiooni, koordineeritakse nõuandeteenistusi, kogutakse projektinäiteid, korraldatakse seminar, abistatakse partnerite otsingul jt. Olulisel kohal on kommunikatsioon ja rahvusvaheline koostöö.

Taani elamumajanduse, linna- ja maaeluasjade ministeerium on maaeluvõrgustiku üksuse ülesannete täitja alates 2015. aastast. Tegevusi tutvustas Lene M. Krabbesmark.

Suurem osa LEADER tegevusgruppide administreerimisest on samuti tsentraliseeritud maaeluvõrgustiku juurde, kuhu on loodud kohalike tegevusgruppide sekretariaat (LAG Secretariat). Nende ülesandeks on ka LEADER-meetme väljatöötamine, tegevusgruppide nõustamine ja osaliselt ka LEADER taotluste läbivaatamine.

Rootsi maaeluvõrgustiku üksus tegutseb ka uuel perioodil Rootsi Põllumajandusameti osakonnana. Tegevusi tutvustas Hans-Olof Stalgren, kauaaegne maaeluvõrgustiku ja LEADER spetsialist.
Jätkab sama võrgustiku meeskond, kuid lisandub innovatsiooni EIP-spetsialist. Töökohti kokku 7,5.

Rootsi maaeluvõrgustiku süsteem näeb ette liikmeks olemist. Uuel perioodil peavad ka eelmise perioodi võrgustiku liikmed uuesti taotluse esitama, kuid ollakse muidugi avatud ka uutele liikmetele.

Temaatilisi töögruppe on viis: põllumajandus ja keskkonnasõbralik majandamine, kaubanduslikud teenused maapiirkonnas; noored maaelu arengus, loodusturism ja integratsioon. Viimane teema on Rootsis oluline teema, sest maapiirkondadesse elama suunatavaid immigrante on palju. Nende integreerimiseks tehakse võimalikult palju, et nad jääksid ka maapiirkonda, mitte ei läheks linnadesse elama.

Kaks koordineerivat rühma on loodud veel kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) teemal ja arenguvaldkonnaga tegelevate ametnike võrgustiku koordineerimiseks.

Leedu maaeluvõrgustiku tegevused jaotuvad teemade kaupa mitme erineva organisatsiooni vahel. Maaeluvõrgustiku sekretariaat asub ministeeriumis.

Võrgustikutööd tutvustas Tadas Vasiliauskas Leedu LEADER programmi ja põllumajanduse koolituskeskusest, kes on vastutav LEADER koordineerimise ja koolituste eest.

Uuel perioodil käivitatakse Leedu maaeluvõrgustikus kuus temaatilist töörühma: LEADERi, innovatsiooni, mahepõllumajanduse, metsanduse, vähem soodsate piirkondade põllumajanduse ja seire töörühmad.

Sarnaselt Rootsiga on ka Leedu maaeluvõrgustikul ametlikud liikmed, keda on hetkel 928, kuid osa on väheaktiivsed.

Ka Leedu võrgustikutöö uue perioodi oluliseks võtmesõnaks saab olema kommunikatsioon. Oluline on ka ühisprojektide rakendamine ja tugi sellele.

Leedus on välja kujunenud mitmed traditsioonilised üritused, nendega on plaan jätkata. Uue perioodil eelarve vähenes umbes 40%, kuid loodetakse siiski kõigi eesmärkidega hakkama saada.

LEADER/CLLD rakendumine uuel 2014-2020 perioodil

Põhja- ja Baltimaade uuest LEADER perioodist anti samuti lühike ülevaade.

Kõige kaugemale on jõudnud Soome. Soome tegevustest rääkis Juha-Matti Markkola, Soome maaeluvõrgustiku üksuse spetsialist.

Kuigi Soome LEADER on olnud tunnustatud, siis rõhutatakse sellegipoolest vajadust pidevalt LEADER protsessi parandada. Uute strateegiate ja kohalike tegevusgruppide valiku protsess on toimunud kahes etapis.

Esimest etappi alustati juba juunis 2013, kui kohalikud tegevusgrupid esitasid esimese variandi oma strateegiatest. Ministeerium, valikukomisjon ja välised hindajad andsid tagasisidet strateegiate kohta 2013.a oktoobriks.

Teine etapp: pool aastat oli kohalikel tegevusgruppidel aega oma strateegiaid uuendada ja lõplik versioon esitati 2014.a juuniks. Pärast 2014.a lõppu, kui kinnitati Soome maaelu arengukava, kinnitati jaanuaris 2015 enamus kohalikke tegevusgruppe, käesolevaks hetkeks on Soomes 54 kohalikku tegevusgruppi ja kaetud on kogu maapiirkond.

Kinnitamata on veel Ahvenamaa kohalik LEADER tegevusgrupp, siis saab koguarvuks 55. Soome kohalikel tegevusgruppidel on võimalik teha tegevusi mitme erineva fondi ja finantsskeemide kaudu.

Alanud perioodil võetakse suure tähelepanu alla strateegilise planeerimise abil tulemusteni jõudmise kvaliteet. Strateegias on vajalik näidata ka piirkonna sihtgruppide koolitusplaani ja teisi oskuste omandamise meetodeid.

Soome LEADER eelarve on 50 miljoni euro võrra suurem kui eelmisel perioodil. LEADER meetme toetuse eelarve kokku on 300 miljonit eurot, mis jaguneb: 42% Euroopa Liidu, 38% Soome riigi ja 20% toetuse eelarvest tuleb Soome kohalike omavalitsuste vahenditest. Kalanduses loodi eraldi 8 kalanduse tegevusgruppi.

Läti LEADER 2007-2013 periood kestab kuni 31.08.2015. Uue perioodiga loodetakse alustada 1. septembril 2015 kui avatakse ettevalmistav LEADER-meede ja alustatakse strateegiate koostamisega, mis peaks kestma neli kuud.

Läti ühendas LEADER ja kalandusfondi vahendid. Läti kohalikel tegevusgruppidel on kasutada erinevate fondide rahastust järgmiselt: Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) 5% maaelu arengukava vahenditest - 64 miljonit eurot ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMFF) - 14 miljonit eurot.

Rootsis rakendatakse LEADER/CLLD ehk multi-fonde enamikes piirkondades, ainult mõned kohalikud tegevusgrupid saavad rakendada ainult EAFRD ja EMFF fonde.

Kõiki tegevusgruppe kutsutakse LEADER tegevusgruppideks, aga meetme nimetus on CLLD.

Rootsis on toimumas tegevusgruppide arvu vähenemine, senise 63 LEADER tegevusgrupi ja 14 kalanduse tegevusgrupi asemele on oodata 53 kohalikku tegevusgruppi ja 3-4 kalanduse tegevusgruppi.

Rootsi tegevusgruppide valimine toimub selle aasta aprillis, aga kas kohe ka kõik kinnitatakse, pole kindel. Kohalikud tegevusgrupid saavad alustada tööd arvatavasti alates septembrist 2015.

Rahastus on igal aastal 3,5 miljonit eurot, sh summad ka Euroopa regionaalarengu fondist ja Euroopa sotsiaalfondist CLLD rakendamiseks.
Taanis toimub kohalike tegevusgruppide valimine kahes voorus - kohalike tegevusgruppide valimine ja strateegiate kinnitamine.

Taotlused kohalike tegevusgruppide staatuse saamiseks esitati 2014. a oktoobriks, pärast mida kinnitati 26 LEADER tegevusgruppi.

Võrreldes eelmise perioodiga, kui tegutses 39 kohalikku tegevusgruppi, on toimunud vähenemine, kuna suund võeti suuremate ja majanduslikult tõhusamate tegevusgruppide loomisele.

Tänaseks on ka kõigi strateegiad kinnitatud. Strateegiate osas võeti suund suuremale fokusseeritusele.

Kalanduse tegevusgruppide osas Taanis oodatav arv on 16, millest mõned on LEADER tegevusgruppidega integreeritud. Kalanduse arengukava loodetakse heaks kiita 2015. a suve jooksul.

LEADER projektitoetuse taotluste esimene vastuvõtt toimus 20. märtsil 2015. Iga aasta on viis taotlusvooru. Iga tegevusgrupp saab avada kolm taotlusvooru. Sellega püütakse taotlusvoore hajutada ja menetlemist kiirendada. Ühes taotlusvoorus eeldatakse 60-80 taotlust ning eesmärk on viia menetlusaeg maksimaalselt neljale nädalale.

Leedus tegutses eelmisel perioodil 51 LEADER kohalikku tegevusgruppi ja LEADER rahastus oli 125 miljonit eurot, 6% MAK eelarvest.

Sellest projektidele oli suunatud 105 miljonit eurot, millest 2015. aasta märtsi seisuga on kasutatud 95 miljonit eurot. Kokku esitati 3 800 projekti, millest kiideti heaks 3 285. Kõige populaarsemad oli infrastruktuuri projektid külade uuendamise meetmest (73%) ja arendusprojektid (27%), millest 3% moodustasid ettevõtlusele suunatud projektid.

Rahvusvahelise koostööprojekti lepinguid oli 40 Leedu kohalikul tegevusgrupil. Hetkeks on lõpetatud 16 rahvusvahelist koostööprojekti. Leedu tegevusgruppide partner-riikide hulgas on Läti (23 projektis), Poola (12), Soome (10), Tšehhi (2), Austria (2), Eesti (3), Rootsi (1) ja Ukraina (1 projektis).

Teemadeks on noortelaagrid, keskkond, ettevõtlus ja kultuuripärandi koolitused, kultuuriturismi edendamine ja kohalike toodete turundus.

Perioodil 2014-2020 on Leedu LEADER osakaal MAK eelarvest samuti 6%, kuid toetse eelarve on eelmise perioodiga veidi väiksem - 113 miljonit eurot. Rahvusvahelisele koostööle on planeeritud 3 miljonit eurot.

Planeeritav Leedu kohalike tegevusgruppide arv on samuti 51. Ka Leedus on kohalik tegevusgrupp mittetulundusühing, kolme sektori partnerlus ning kus hääletamisel ei tohi ühe sektori osakaal olla rohkem kui 49%. Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkond jääb vahemikku 6000 kuni 150 000 elanikku ja linnad kuni 10 000 elanikuga.

Leedus on reguleeritud ka juhatuse suurus, mis peab olema 11-liikmeline ja roteeruma iga kolme aasta järel. Leedu kohaliku tegevusgrupi juhatuses on reguleeritud ka sooline tasakaal - kummagi soo esindajaid ei tohi olla üle 60%. Samuti on Leedu kohalikul tegevusgrupil kohustus kuuluda Leedu LEADER katusorganisatsiooni.

Leedu LEADER eesmärkideks on tööhõive tõstmine, keskkonnasõbralike bioenergiate kasutamise edendamine ning infrastruktuur ja arendustegevused sotsiaal- ja kultuuri valdkonnas. Oluliseks sihtrühmaks on noored.

Vahemikus 2014. a detsembrist kuni 2015. a juunini sai iga Leedu kohalik tegevusgrupp uue perioodi ettevalmistava meetme toetust 9000 eurot.

Strateegiate esitamine hindamiseks toimub aprillist-juunini 2015. Hindamine - juunist kuni septembrini 2015 ning heakskiitmine leiab aset septembrist 2015 kuni aasta lõpuni.

Kalanduse tegevusgrupid ei taha LEADER tegevusgruppidega ühineda, sest need on nii tugevad.

Poolas planeeritakse 2015. a augustis avada taotlusvoor kohalike tegevusgruppide staatuse saamiseks, mis kestab hilissügiseni. Valikuga loodetakse lõpetada 2016. a kevadeks.

Planeeritakse umbes 250 kohalikku tegevusgruppi senise 363 asemel. Oluliseks valikukriteeriumiks on administratiivne potentsiaal, sellepärast eelistatakse ka senisest suuremaid tegevusgruppe.

Kohaliku strateegia eelarvest suunatakse 50% töökohtade loomisele ja säilitamisele. Poola rakendab multi-fondi põhist CLLD täielikult ainult kahes regioonis. LEADER eelarve on natuke väiksem kui eelmine periood, 5% MAK vahenditest.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo