EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2016-03-29
Nr: 309
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5565&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema: Temaatilised töögrupid
Kirjatüki pealkiri: Kuidas toetada sotsiaalset kaasatust maapiirkondades?
Kirjatüki autor: Meeri Klooren
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5563&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Viimasel ajal on sotsiaalse kaasatuse probleem tõusnud teravalt esile nii maal, kui ka linnas. Maapiirkondades on suurem tööpuudus, kahjuks sellest tulenevalt ka suurem vaesus. Kõike muudab keerulisemaks ka Euroopat kurnav pagulaskriis.

Sotsiaalse kaasatuse teema aktuaalsust tõestas ka 17. märtsil 2016 toimunud Euroopa maaeluvõrgustiku temaatiline töögrupp, mille sisuks oli LEADER / CLLD (kogukonna juhitud kohaliku arengu) ja võrgustikutöö roll toetamaks sotsiaalset kaasatust maapiirkondades.

Töögrupis oli kohti 70-le inimesele, kuid suure huvi tõttu ei pääsenud kõik soovijad töögruppi.

Kokku oli osalejaid 18-st erinevast Euroopa Liidu liikmesriigist, nende seas ka Eesti. Osalejad esindasid nii ministeeriume, riiklikke maaeluvõrgustikke, Euroopa Liidu institutsioone, makseasutusi ja LEADER tegevusgruppe. Eestit esindas Meeri Klooren maaeluvõrgustikust.

Sissejuhatuseks
Töögrupi peamised aruteluteemad:

Tuua välja maaelu arengukavades (MAK) pakutavaid võimalusi maapiirkonna sotsiaalse kaasatuse toetamiseks;
Arutada (eriti LEADER / CLLD ja maaeluvõrgustiku) põhimõtteid, vahendeid ja praktikaid seoses sotsiaalse kaasamisega ning tõrjutud rühmade integreerimisega maapiirkondades;
Leida väljundeid, kuidas kõige paremini ära kasutada MAKis toodud võimalusi seoses sotsiaalse kaasatuse probleemiga.

Päeva avasid Euroopa maaelu arengu võrgustiku juht Paul Soto ning Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee ja Iiri maaelu arendajate esindaja Seamus Boland.

Boland tõi välja 3 olulist faktorit, mille põhjal vaesust „hinnatakse“ - nendeks on töötuse määr, sissetulek ja transport.

Ta arvas, et põllumajandus fookuses peaksid olema just väiketalud, sest neid on Euroopa Liidus palju rohkem ning just väiksed talud kalduvad suuremale vaesusele. Seetõttu on eriti oluline, et väiketalud targalt majandaksid ja seeläbi oleks keskkonnasäästlikumad.

Ürituse sissejuhatavas osas võttis sõna ka Dan Owen, kes esindab Maailmapanka (The Word Bank).

Maailmapank on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis on loodud selleks, et toetada arengumaid nii rahaliselt, kui ka materiaalselt (tehnoloogiad).

Owen tõi välja võimalusi, kuidas Maailmapank toetab vähem arenenud piirkondi. Nimelt on neil olemas eraldiseisvad sotsiaalfondid, lisaks toetavad nad ka kohalikke omavalitsusi, annavad madala intressiga laene ja toimetulekutoetuseid, ning pakuvad abi ootamatult kahjustada saanud piirkondadele (maavärinad, sõjad, üleujutused jne).

Erinevalt teistest rahandusorganisatsioonidest ei taotle Maailmapank kasumit.

LEADER/CLLD panus sotsiaalse kaasatuse toetamiseks

Käesoleval maaelu arengukava programmperioodil rakendavad mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodit (CLLD), mis on samalaadne eelmise perioodi LEADER meetodiga.

CLLD puhul kuuluvad ühise strateegilise raamistiku alla mitu erinevat fondi - Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Ühtekuuluvusfond (multi-fondid).

Seetõttu on LEADER / CLLD hea võimalus lahendada maapiirkondades esinevaid sotsiaalseid probleeme. "LEADER loodi algselt just mahajäänud piirkondade arendamiseks, kuid mitte nii palju puudust kannatavate inimeste elujärje parandamiseks. See aga võib lähiajal muutuda!" arvas Paul Soto.

Vincent Caron, Euroopa Komisjoni tööhõive peadirektoraadist (DG Employment), rääkis Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) perspektiividest seoses sotsiaalse kaasatusega. Tal oli hea meel, et Euroopa Sotsiaalfond on esimest korda osaline ka LEADER-is, mis viib neid maapiirkondade arengule veelgi lähemale.

Pika ja huvitava ettekande tegi poolakas Ryszard Kaminski, Kujawsko-Pomorski nõuandekeskusest, kes kõneles Tuchola regiooni tegevusgruppidest, strateegiatest ja multi-fondidest. Tuchola regioonis kasutatakse 100% CLLD, mis tähendab, et toetuseid saab taotleda viiest fondist.

Piirkonna LEADER eelarve EAFRD osa on 36,5 miljonit, kuid sinna hulka pole arvestatud kõiki teisi fonde.

Maaeluvõrgustiku lisainfo: Eesti LEADER eelarve Maaelu arengukava programmperioodil 2014-2020 on 90 miljonit eurot.

Seejuures on Tuchola piirkond üks vaesemaid Poolas. Nii nagu ka ülejäänud Poolas on ka selles regioonis palju väiketalusid, kuid et ellu jääda, peaks talu maa suurus olema vähemalt 15 hektarit.

Piirkonnas on alustatud sotsiaalse talupidamisega.

Kokku on loodud 25 care farmi ehk hooletalu. Eelnevalt käidi kogemusi omandamas Hollandis, kus tehti ka põhjalikku uurimustööd. Põhiliselt tegelevad nende hooletalud pensionäridega. Näiteks saavad vanemaealised tulla päevaks või paariks talusse tööd tegema, puhkama ja loodus nautima. Paljud pensionärid naudivad väga loomadega tegelemist, aias nokitsemist või niisama värske õhu hingamist. Enne hooletalude programmi neil see võimalus puudus.

Anname noortele võimaluse midagi ise ära teha!

Temaatilise töögrupi teine osa oli pühendatud neljale samaaegselt toimuvale arutelugrupile, mille teemadeks oli see, kuidas kõige paremini integreerida ühiskonda mustlaseid ehk romasid, noori, immigrante ning naisi.

Lähemalt tuleb juttu noorte kaasamise töögrupist. Töögrupp oli väike, osales 8-9 inimest.

Töögrupi juhatas sisse rootslane Julia Falkman, kes kirjeldas elavalt oma piirkonna LEADER tegevusgrupi noorteprojekte või siis teisiti öeldes, kuidas kaasata noori projektidesse ja tervesse protsessi. Falkman töötas ise ühes Rootsi LEADER tegevusgrupis „noortetreenerina“, kus tema ülesandeks oli noori kaasata, aidata ja õpetada, et viia ellu toredaid projekte ning tehes seejuures kõike just nii nagu noored ise soovivad. Taolisi, mitmeid väiksemaid projekti enda alla koondavaid suurprojekte nimetati "vihmavarju projektideks".

Arutelude käigus rõhutati, et noorteprojektides on oluline, et oleks kaasatud ka noori inimesi! Tavaliselt oli kombeks, et noortekeskuse ehitamisel ja sisustamisel ei küsita noorte endi arvamust. Noorte arvamus on aga oluline ka pisikeste detailide puhul. Näiteks mis värvi peaks olema noortekeskuse diivan. Noorte töögrupi võtab hästi kokku Falkmani lause „Noored ei ole meie tulevik vaid noored on meie OLEVIK!“.

Võrgustike roll sotsiaalses kaasamises

Võrgustikel on oluline roll sotsiaalse kaasatuse parandamisel maapiirkonnas. Seejuures mitte ainult maaeluvõrgustikel, vaid ka teistel võrgustikel.

Näiteks on ERGO võrgustik. ERGO võrgustik on European Roma Grassroots Organisatsions Network ehk siis Euroopa romade kohaliku tasandi organisatsioonide võrgustik. Tegutsevad nad Brüsselis.

ERGO võrgustiku tegevustest andis ülevaate võrgustiku juht Ruus Dijksterhuis. Nende eesmärk on seista hea romade parema elukvaliteedi eest ning aidata neil paremini ühiskonda lõimuda. Võrgustikku kuuluvad enamasti Bulgaaria, Tsehhi, Ungari, Slovakkia ja Rumeenia romadega tegelevad võrgustikud.

Viimasel ajal teevad nad koostööd ka LEADER tegevusgruppidega.

Võrgustiku eesmärk on teha tööd selle nimel, et romade kaasamine oleks sisse kirjutatud ka LEADER tegevusgruppide kohaliku arengu strateegiatesse. LEADER ja maaeluvõrgustikud on head tööriistad, et pääseda ligi ja lahendada sotsiaalseid probleeme.

Ettekanded tegid veel Elena Lordanescu, kes esindas Rumeenia Euroopa Fondide ministeeriumi ning Raluca Elena Irofti, kes oli Rumeenia inimkapitali arengu rakenduskavaga seotud korraldusasutuse esindaja. Nad tutvustasid oma tegemisi seoses romade sotsiaalse kaasamisega.

Rumeenlasi on pea-aegu 20 miljonit ja Rumeenias elab umbes 2 miljonit romat. Paljudel romadel ei ole aga mitte mingisugust isikutunnistust, mis tähendab, et riiklikul tasandil neid nagu ei ole olemas.

Rumeenlased tahavad võimalikult paljudele romadele isikutunnistused hankida ning selleks korraldavad nad romade elupiirkondadesse õppereise, viivad läbi uuringuid ja töögruppe, et panna plaan paika ja selgitada välja täpsed probleemid. Romad elavad eelkõige maapiirkondades.

Riiklikest maaeluvõrgustikest paistis töögrupis silma Rootsi maaeluvõrgustik.

Rootsi maaeluvõrgustik on loonud töörühma, mis kogub ja levitab häid kogemusi seose pagulaste kaasamise ja integreerimisega.

Rootsi maaeluvõrgustiku delegatsiooni koosseisus osales töögrupi töös ka Ismail Mohamudi, kes on Rootsis elavate immigrantide assotsiatsiooni esindaja. Mohamud tutvustas kõigile oma organisatsiooni, kuhu kuuluvad immigrandid üle Rootsi - nii Aafrikast, Aasiast, kui ka Lähis-Idast. Immigrantide assotsiatsioon on ka Rootsi maaeluvõrgustiku liige.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo