EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2020
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

Võrgukirja toimetavad Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaelu võrgustikutöö osakonnast. Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: seminar @ pmk.agri.ee 

Ilmumise kuupäev: 2020-05-20
Nr: 459
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=7975&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Ülevaade
Kirjatüki pealkiri: Linn ja maa ehk sõnadel on tähendus
Kirjatüki autor: Reve Lambur
Organisatsioon: maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: https://maainfo.ee/index.php?article_id=7974&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Kas oled pannud tähele, mida Sa mõtled, kui kuuled sõnu "linn" ja "maa"?

Kas pole mitte nii, et linnaga (ingl k urban) seostame modernsust, innovaatilisust, midagi, mis on suunatud tulevikku jne. Samal ajal kui maapiirkonnast (ingl k rural) rääkides tulevad silme ette vaesus, vanamoodsus, lisaks pannakse maapiirkonna ja põllumajanduse vahele võrdusmärk jms.

Küll aga teame me kõik, et tänapäeval on ka maapiirkonnad vägagi modernsed kohad elamiseks.

Maikuu alguses toimus veebi vahendusel Euroopa Liidu riiklike maaeluvõrgustike töökohtumine, kus üheks teemaks oli maaelu narratiivi muutmine. Muuhulgas tegi kohtumisel Rootsi esindaja ettekande teemal "Maa ja linna tasakaal".

Esitlusest tuli välja ka see, et mingil põhjusel räägitakse maapiirkonna puhul toetustest, kuid kui linnas midagi toetuse abil tehakse, siis nimetame seda investeeringuks. Ka maaettevõtted seostuvad meile kui millegi väikse ja väetiga, millele peab kaasa tundma.

Maaelu narratiivi muutmine

Hea näide on Euroopa Liidu arukate külade algatus, et muuta avalikkuse ja ka maapiirkonna elanike endi kuvandit maapiirkonnast ja maal elavatest inimestest. Arukate külade temaatikat on koondanud maaeluvõrgustik oma veebilehele www.maainfo.ee/smartvillages.

Ka praegune kriis on mõjunud maapiirkonna kuvandile pigem positiivselt. Seda saab kirjeldada väga lühidalt: puud riidas, vesi kaevus ja kartul maas. See on see miski, mis annab meile turvatunde, mis omakorda on üks oluline osa sellest, et saaksime oma elust rõõmu tunda.

Ka maaeluvõrgustike töökohtumise aruteludest tuli välja huvitav võrdlus: Maapiirkond on justkui meie vanemad, keda me häbeneme, kui meil kõik hästi on, aga kui tekib mingi jama, siis on see esimene koht, kust abi küsida, kuhu minna.

Maaelu kuvandi muutmisele saab kaasa aidata heade näidete esile toomisega, hea kommunikatsiooniga ning tehes koostööd linnapiirkondadega. Eestis on juba praegu väga palju ära tehtud erinevate suurte sündmustega nagu Avatud talude päev, Maal elamise päev, erinevad festivalid ja kohvikutepäevad jne, mis toimuvad tavapäraselt suviti kõikjal üle-Eesti.

Soome kõige pessimistlikum küla

Üks näide Soomest, kuidas ühele n-ö kolkalinnale reklaami saab teha. Puolanka linn oli ajakirjanduses pidevalt erinevate negatiivsete asjade pärast, mispeale elanikud otsustasid selle omaks võtta, et nad elavad Soome kõige viletsamas linnas.

Nüüd on linnake tuntud kui kõige pessimistlikum linn Soomes ning kõik teavad seda linna nimepidi. Enne linna on üleval suured sildid "Kas Sa oled eksinud? Jõuad Puolankasse." või "Varsti Puolanka. Sul on veel võimalus ringi keerata".

Pessimismist on tehtud bränd. Linnakeses korraldatakse pessimismi festivali, muusikali ning on olemas veebipood. Seega, kui nõustuda faktidega ning mitte unistada, et linnakesse hakkab kunagi palju elanikke tulema, siis elu selles linnakeses on täiesti võimalik.

Loe inglise keelset artiklit SIIT

Koostöö linna ja maa vahel

Samas on vajalik ka koostöö linna ja maa vahel, nende omavaheline sümbioos, mis tähendab seda, et me ei tohiks neid omavahel vastandada, sest linn vajab maapiirkonda ja vastupidi. Soomes viidi läbi uuring, kus linna ja maa sümbioosi hinnati läbi kümne elemendi.

Allpool on kümme sümbioosi elementi, mida uuriti linnas ja maal, ning mõned esile tõstetud seosed:

1. Majapidamised

Noorte seas on üha populaarsem minna maale elama.
Paljudel on linna- ja maakodu.
Kaugtöö on üha populaarsem.

2. Energia

Energia tootmine linnas sõltub energiaallikate olemasolust maapiirkonnas.

3. Toit

Toit tuleb maapiirkonnast ning peamiselt tarbitakse seda linnas.
Toiduga varustamine sõltub maapiirkonna elujõulisusest.

4. Vesi ja õhk

Soome vee- ja õhukvaliteet on maailmas üks kõrgemaid.

5. Tööhõive

Inimesed pendeldavad linna- ja maapiirkonna vahel.
Linn on muutnud tööhõive struktuuri.
Üha rohkem tehakse kaugtööd ning lairiba ühenduse olemasolu on muutunud elutähtsaks.

6. Elustiil

Iga kolmanda soome elaniku ideaalkodu asub maapiirkonnas.

7. Toormaterjal

Väliskaubandus on Soomes oluline sissetuleku ja heaolu allikas.
Suurem osa Soome toormest pärineb metsast, põldudelt ja kaevandustest.

8. Ehitus

Kiire linnastumine on kasvatanud nõudlust ehitusprojektide järele neis piirkondades, kus elanike arv kasvab.
Ehituseks vajaminev materjali tuleb enamalt jaolt maapiirkonnast.

9. Teenused

Teenused teevad elamise võimalikuks nii maal kui ka linnas.
Igapäevaste teenuste ja koolide olemasolu võimaldab inimestel kolida maale elama.

10. Turism

Linn ja maa koos muudavad Soome atraktiivseks sihtkohaks nii sise- kui välisturistile.
Peamised turismisihtkohad maapiirkonnas on looduspargid ning aktiivsed tegevused, nt paadiga sõit, marjade korjamine, jaht, kalastus, fotograafia jne.

Vaata lühiülevaadet Soomes tehtud uuringust SIIT

« Tagasi

Viimati muudetud: 06.02.2020

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo