EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo KONKURSID Maainfo AVATUD TALUDE PÄEV - andmebaas
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

AVATUD TALUDE PÄEV - andmebaas

   

Põllumajandusettevõte: Tõrvaaugu Mahe talu
Maakond: Raplamaa
Vald: Vigala vald
Täpsem aadress: Leibre küla
Tegevusala: Mahetatrakasvatus ja mahetatra tooted; mahelambakasvatus
Tagasiside lisatud: JAH
TAGASISIDE:

FACEBOOKIS  Tõrvaaugu Mahe talu, 19.07.2015:

Müstiliselt siiru-viiruline ja särtsu täis päev, mis võimaldas avardada silmaringi nii Teil kui ka Meil, kuid päeva lõpuni püsis naeratus näol ning loodame, et sellest saab üks tore ja päikeseline traditsioon, kuhu olete alati uuesti oodatud :-)

Pildigalerii:
https://www.flickr.com/photos/126698748@N06/sets/72157656117441725">www.flickr.com/photos/126698748@N06/sets/72157656117441725




RAPLAMAA SÕNUMID, 22.07.2015 - Raplamaal avasid ukse kuus talu ja farmi

Esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval külastas Raplamaa talusid ja farme ligi 2900 inimest, menukaimad olid Kuusemäe kitsekasvatustalu ja Kehtna Mõisa OÜ.

Kokku sai pühapäeval Rap-lamaal taluelu ja põllumajandusega lähemalt tutvuda kuues paigas. Lisaks eelnimetatutele avasid oma uksed ja väravad veel Käki-Tasmuthi talu Loodna külas Märjamaa vallas, samas vallas Velisel asuv Sillaotsa talumuuseum ning kaks Vigala valla talu: Uuskaubi Vängla külas ja Tõrvaaugu Leibres.

Kuigi Raplamaal oli vähem talusid avatud kui naabermaakondades, läks Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõivu sõnul ka Raplamaal see päev korda ja maakond oli väärikalt esindatud. Ta kinnitab, et osalejatelt tagasisidet küsides veendus ta, et nad jäid igati rahule.

Kõivu hinnangul osaleti Raplamaal mõnevõrra vähem ehk sellepärast, et maakonnas leidub mõnest teisest piirkonnast rohkem tugevaid suurtootjaid, kes viivad oma toodangu otse kombinaati või ekspordivad. Avatud talude päeval osalesid aga rohkem keskmised tootjad, kelle jaoks on tähtis leida ka selliste ettevõtmiste kaudu endale uusi kliente. Nõnda oli eriti suur huvi avatud talude päeva vastu näiteks Lõuna-Eestis.

Küll aga tuli mõttega kohe kaasa Kehtna Mõisa OÜ, kes tegeleb piimatootmise, taimekasvatuse ja kanakasvatusega.

Tatart ja lambaid kasvatava Tõrvaaugu talu peremees Janek Kuusik rääkis, et neid külastas üle 300 inimese. Täpsemalt ta öelda ei oskagi, sest pärastlõunal tuli korraga nii palju rahvast, et loendamine läks sassi. Külalisi tuli koduvallast Vigalast, kuid ka näiteks Tallinnast ja Pärnust.

Kogu Eestis võttis külalisi vastu 147 talu ja põllumajandusettevõtet. Neis käis kokku üle 44 000 külastaja.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis põllumajandusministeeriumi, Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa Avatud Talude eestvedajate koostöös.


http://www.sonumid.ee/index.php3?lookup=uudis&teema=uudis&ID=517844">www.sonumid.ee/index.php3




RAPLAMAA SÕNUMID, 22.07.2015 "Tatar, lambad ja lõhnavad ürdid Vigala taludes"

Tillukesed roosad õied südamekujuliste lehtede kaenlas - nõnda õitseb tatar, mida kasvatatakse Vigala valla mõlemas avatud talus, ühes teiste tervislike taimede seas, teises sajal hektaril.

Vigala vallas Kivi-Vigala lähedal Leibre külas Tõrvaaugu mahetalus algas hommik suure bussi täie külalistega. Uudistama tuli seltskond oma valla rahvast, kel kombeks üheskoos ümbruskonnas ringi reisida. Huviliste voog pole lakanud ka lõunaks. Rohuplatsile sisse seatud parklas seisab rida autosid.

Tõrvaaugu talu kasvatab tatart ja lambaid. Kõike tehakse mahedalt. Talu peab perekond Kuusik Anette ja Jüri, nende pojad Janno ja Janek ning Janeku elukaaslane Helene Pikk, kes enda sõnul tegeleb eeskätt turundusega.

Kuigi kõrvalises külas paiknevat talu pole lihtne leida, mõistab kohalejõudnu kohe, et on teretulnud. Janno tõttab saabujaile sissesõiduteele vastu, et juhatada parklasse.

Siis võtab külalised üle Janno vend Janek.

„Vaatame tatratöötlemist ja lambaid ja siis sööme putru,” annab ta lühiülevaate päevakavast.

Koduloomadest esimesena avaneb külalistel aga võimalus kohtuda hoopis üksiku priske musta kanaga, kes rahumeeli õuel peenarde vahel siblib.

Seadmed pärit Hiinast

Janek juhatab huvilised tootmishoonesse tatratöötlemise seadmete juurde.

Põllult koristatud ja kuivatatud tatar jõuab kõigepealt eelpuhastus- ja eelsorteeri-misruumi. Seal on kõige mustem koht, kus tööd tehakse respiraator peas.

Edasi töötleb tatrateri kõrvalruumis asuv koorimismasin. Jahuks jahvatatav tatar käib läbi ka kiviveskist.

Janek julgustab kooritud tatrateri maitsma. Need maitsevad mahedalt, tatrale sageli omast kirbust pole tunda. Ta räägib, et tatart kasvatatakse Eestis heledamat ja tumedamat, neil on heledam. Tavaline poes müüdav importtatar on aga sellepärast tume, et see on röstitud. Tõrvaaugu müüb röstimata teri.

Töötlemisseadmed on tellitud Hiinast - sealt sai odavamalt kui Euroopast ja ega Euroopast tatrale hästi sobivaid masinaid ei leiagi, räägib Janek.

Tänavu on Tõrvaaugu talus tatart külvatud sajale hektarile, eelmisel aastal oli viiskümmend. Koristatakse tavalise teraviljakombainiga ja õige aeg selleks jõuab kätte siis, kui esimene kerge öökülm on põllust üle käinud - see raputab terad kenasti lahti.

Lambad ja lambakoer

Lambad on laiali üle avara karjamaa, olles selle enamjaolt jõudnud juba „inglise muruks” pügada. Janno seletab, et see on lammaste lemmikkarjamaa. Varem panid nad loomi ka kõrvalplatsile, aga sealt murdsid nad ikka läbi aia meelispaika.

Põhikarja uttesid on talus 130, lisaks talled.

Lihatootmisel tehakse koostööd Are lihatööstusega. Vill viiakse Kabala villaveskisse ja lõnga müüakse laatadel.

Aga ühes talus koos on lambaid ja tatart hea kasvatada sellepärast, et tatratöötlemise jäägid on suurepärane loomasööt.

Maja ees pikutab hiiglasekasvu kesk-aasia lambakoer Robi, kes teeskleb täielikku huvipuudust ümbritseva vastu. Kuigi koer on pererahva kinnitusel sõbralik, kedagi hammustanud ei ole, on sotsialiseeritud ja koertekoolis käinud, hoiab Jüri Kuusik teda igaks juhuks rihma otsas. Tuleb välja, et pealtnäha melanhoolselt rahulik loom kipub hüppama. Hiljem selgub, et hüppamiskatsele lisab ta meeleolu kurjakuulutava urahtusega.

Selle tõu esindajad suudavad mägedes lambaid huntide eest kaitsta, selleks neid seal peetaksegi. Leibre kandis hunte nähtud pole, küll aga oli kord üks võõras koer Tõrvaaugu lammaste juurde sattunud ja temale oleks Robi küll äärepealt hambad raevukalt sisse löönud.

Padja ja leiva sisse

Kuigi Janek mainis enne pudrusöömist, ei piirdu toidulaud, mille äärde külalised juhatatakse, kaugeltki sellega. Kõigepealt tõuseb ninna magus värske lambašašlõki lõhn. Janno askeldab grilli ääres ja valmivad üha uued lihaportsud.

Kõrvale saab suurest potist tõsta mahlast tatraputru -üsna teistsugust sellest, millega paljud varem harjunud on.

Kuid tatar on jõudnud ka magustoidulauale kohvikõrvaseks - tatraküpsiste ja tatraliivataignast põhjal kohupiimakoogi kujul. Lisaks võib maiustada tatramüsliga. Helene jagab huvilistele oma küpsiste ja müsli retsepte.

Söögi kõrvale aetakse äri ja vahetatakse kontakte. Tõrvaaugu talust saab endale tellida nii tatra- kui ka lambalihatooteid.

Õuele seatud müügileti taga müüb Anette Kuusik tatrajahu ja -tangu, kuid ka tatrapatju. Nendega on kasulik magada kõigil, eriti aga neil, keda pea- või kaelavalu kiusab.

Samast saab osta ka lambanahku ja villa.

Peatselt jõuab kohale Tõrvaaugu pererahva tuttav Li Raudsepp Pärnust tatrajahust küpsetatud leiva ja koogiga. Leivas on tatrajahu segatud kaerajahu ja koogis mandli-jahuga. Li räägib, et kodus ta nisujahu peaaegu enam ei kasutagi.

„Juba lähete ära!” imestab pererahvas, kui talu ümber kõike uudistanud ja söögilauas head-paremat maitsnud külalised minekule sätivad. Aga juba tuleb uut rahvast juurde. Kõrvalisele kohale harjumatust melust näib olevat tüdinud vaid Robi, kelle koerapilku on lisandunud veel kraad melanhooliat.

Lõhnavad põllud

Uuskaubi tallu jõudmiseks tuleb sõita valla teise otsa - Vana-Vigala kanti Vängla külla. Talus kasvatatakse ravim- ja maitsetaimi ning pakendatakse neid. Vaatamata erinevatele tegevusaladele on kahe Vigala valla avatud talu vahel ka seos - just Uuskaubi tatrakasvatuse järgi tekkis ka Tõrvaaugu rahval selle vastu huvi.

Perenaise Sirje Aiaotsa kannul ravimtaimepõllul liikudes võib saada ka taimedega ravimise kiirkursuse, kui vaid suudaks kogu infokülluse meelde jätta.

„See on veel üks kasulik puu - viirpuu,” näitab Sirje väheldast põõsast tee ääres. Ta seletab, et see on hea südamerohi, kuid aitab ka närvilisuse vastu. Sarnase toimega on ka veiste süda-merohi.

Nüüd jagab Sirje igale huvilisele lehekese pihku ja soovitab maitsta. Seletab juurde, et see on taim, mis mõnele meeldib, teistele jälle üldse mitte - monarda ehk indiaani münt. Midagi mündilikku on temas tõepoolest, kuid lisaks iseäralikku vürtsikust.

„Nüüd järgmine mõistatus - mis taim see on?” küsib Sirje kõigile säbruliste servadega väikest lehte pihku andes. „On ju vastik lõhn?” lisab ta.

Tuleb välja, et see on koriander, mille maitsvaid seemneid näiteks leivatainas-se lisatakse.

„Seemneid saatsin isegi proua Evelin Ilvesele, kui ta leivaküpsetaja oli,” meenutab Sirje.

Põllul ohtralt õitsev rukkilill on hea südamele ja külmetuse vastu ja põielegi, kuid eeskätt lisab teesegudes-se särtsakat sinist.

Üheksavägine, metskassinaeris, iisop, piparmünt - lähemat tutvust õnnestub teha veel nii mitmegi ilusa ja kasuliku taimega.

Teeme ise taimetee

Maja ees roosipõõsa kõrval on avatud taimetee töötuba. Seal saavad soovijad segada endale ise kokku soovitud teesegu ja selle siis lehtri kaudu kotti valada. Töötuba juhendab Sirje ja Hillar Aiaotsa tütar Terje Aiaots. Ta räägib, et just üsna samal moel käsitsi käib selles talus ka tee pakkimine müügiks.

Terje elab ise Tallinnas, kuid käib vanematel vahepeal abiks. Ta võttis ka Lõuna-Eestis tegutseva Metsamoori ehk Irje Karjuse juures herbaatika kursuse, et veel paremini taimetarkusega kursis olla.

Ta räägib, et 15 aasta jooksul, mil Uuskaubi talu ravimtaimedega tegelenud on, on rahva huvi ravimtaimede vastu tugevasti kasvanud, samuti inimeste teadlikkus taimedest. Teistpidi tõdeb ta, et ka tootjaid on üksjagu juurde tulnud, nii et turg on täis.

Rahvast tuleb juurde. Perenaine ja peremees viivad uusi huvilisi põllule ja uimastavalt lõhnavatesse kuivatus- ja pakendusruumidesse, kust saab endale ka ravimtaimepakke kaasa osta. Sirje tunnistab, et ta kahtles, kas üldse kedagi tuleb, nüüd aga on õu aina rahvast täis.

Sirje lisab, et neid võib külastada ka teistel päevadel, kuid siis on kasulik ette helistada.

Külastuste arv: 300
GPS koordinaadid: 58°42′7.76″, 24°23′13.69″
Kontakt (ees- ja perekonnanimi): Janek Kuusik
e-posti aadress: janekkuu@gmail.com
Telefon: 55572329
Tegevused: Meil on võimalik koha peal osta talu tooteid. Avame selleks päevaks suvise välikohviku, kus pakume erinevaid tatra- ja lambatoite. Samuti viime külalised kurssi tatrakasvatuse põhitõdedega, tutvustame tatratöötlemise protsessi (sh. näitame nt. teraviljakuivatit, jahvatame jahu, sorteerime tatrakesti toortatrast), näitame kui kaunis võib üks tatrapõld oma õitemeres olla ning otse loomulikult musitame-kallistame lambaid (meil on neid ~150 - peaks jaguma).
Veebilehe aadress: http://www.torvaaugumahetalu.eu/
Keeleoskus: eesti, inglise
Teavitusvahendid: Reve viis kohale

« Tagasi

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo