EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOMATERJALID Maainfo Maaelu arengukava 2007-2013 rakendamine Maainfo Peatükk 5. Maainfo 5.3.2. Maainfo meede 2.1. Maainfo meede 2.1. eelnõu 23.03.2007
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

meede 2.1. eelnõu 23.03.2007

   

Meede 2.1. - Ebasoodsamate piirkondade toetus (212)


NB! eelnõu 23. märts 2007

Põhjendus

Ebasoodsad piirkonnad, mida ähvardab maa kasutamatajätmine või kus paikkonna säilitamine on vajalik, on looduslike tootmistingimuste poolest homogeensed põllumajanduspiirkonnad, millel on järgmised omadused:

  • madala tootlikkusega ja raskesti haritav maa, mille piiratud tootmispotentsiaali on võimalik suurendada ainult ülemääraste kulutustega ning mis sobib peamiselt ekstensiivseks loomakasvatuseks;
  • looduslikest tingimustest põhjustatud madala tootlikkuse tõttu on tootmine põllumajanduse majandusliku suutlikkuse põhinäitajaid silmas pidades keskmisest oluliselt väiksem;
  • peamiselt põllumajandusest sõltuv väikesearvuline või kahanev elanikkond, kelle kiirenev vähenemine ohustaks kõnealuse piirkonna elujõulisust ning edasist asustatust.

Eestis määratleti ebasoodsad piirkonnad 2004. aastal valdade kaupa. Selle määratluse kohaselt asuvad 101 valda ebasoodsates piirkondades, mille pindala moodustab u 50% riigi kogu territooriumist.

MAK 2004–2006 raames võetud viieaastased üleminevad kohustused käesoleva meetme osas finantseeritakse MAKi vahenditest.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 37 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 artklid 19 ja 20. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 sätted ebasoodsamate piirkondade toetuse kohta jäävad kehtima aastani 2009.

Eesmärgid

Toetuse eesmärk on säilitada põllumajandusmaa jätkuva kasutuse kaudu paikkonda ning alal hoida ja edendada säästva põllumajandusliku tootmise süsteeme, toetades keskkonna ja paikkonna parandamist läbi maade hooldamise.

Sihtrühm

Toetuse saaja

Toetust võivad taotleda füüsilised isikud, juriidilised isikud, seltsingud ning muud isikute juriidilise isiku staatuseta ühendused, kes võtavad kohustuse tegeleda põllumajandusega Eesti territooriumil kindlaksmääratud valdades vähemalt viie aasta jooksul pärast esimest väljamakset.

Miinimumnõuded taotlejale

Ebasoodsamate piirkondade toetuse taotleja peab kogu majandusüksuses järgima üldisi keskkonnanõudeid. Alates 2009. aastast, kui nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 ei ole sätestatud teisiti, asenduvad üldised keskkonnanõuded nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 4 ja III lisa kohaste kohustuslike majandamisnõuetega. Lisaks peavad tootjad kogu perioodiks 2007–2013 võetud kohustuste osas järgima nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 5 ja IV lisa kohaseid häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi.

Toetus

Toetuse määr

Toetuse määr on 391 krooni (25 eurot) hektari kohta aastas.

Toetuse sihtala ja rakendamise aeg

Toetust makstakse 31. detsembri 2003. a seisuga riigi maakatastri kaardile kantud haldusüksuste piiride järgi määratud valdadele.

Meedet rakendatakse alates 2007 aastast. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 kohast skeemi rakendatakse seniste kriteeriumide alusel kuni 2009. a lõpuni.

Kontroll ja sanktsioonid

Toetuse maksmise nõuete rikkumise korral vähendab PRIA toetusi siseriikliku seadusega ettenähtud korra ja vähendamise määrade kohaselt.

Toetuse tagasinõudmine

Kui pärast toetuse väljamaksmist tehakse kindlaks, et toetus on makstud alusetult, nõuab PRIA toetuse saanud isikult toetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse.

Kui ebasoodsamate piirkondade toetuse saaja on täitnud võetud kohustustest vähemalt kolme järjestikuse aasta kohustused ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 kohaselt lõpetab põllumajandusliku tegevuse, ei nõuta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi. Eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi selle maa osas, mille osas taotlejal väheneb kohustuseperioodi jooksul kohustus üle 30%, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja tõestab, et ta ei saa jätkata võetud kohustuse täitmist vääramatu jõu tõttu.

Indikaatorid ja sihttasemed

Indikaatori tüüp

Indikaator

Eesmärk 2007-2013 või aastate kaupa

Väljundindikaator

Taotlejate arv

9000

Toetatud põllumajandusmaa pindala ha (jaotus vastavalt kategooriale)

350 000

Tulemusindikaator

Hästi hooldatud alad, mis aitavad kaasa (ha):

- bioloogilise mitmekesisuse paranemisele

- vee kvaliteedi paranemisele

- kliima muutusele

- mulla kvaliteedi paranemisele

- marginaliseerumise ja maade kasutamata jätmise vältimisele

 

350 000

Mõjuindikaator

- bioloogilise mitmekesisuse suurenemine

- kõrge loodusväärtusega põllumajandus- ja metsamaa hooldamine

-bioloogiline mitmekesisus säilib

-kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa säilib

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid

  • Taotlus;
  • Põllumassiivi kaart;
  • Vajadusel muud tõendavad dokumendid.

Makseagentuur

PRIA

Taotluste menetlemise protseduur

Toetuse taotlemine toimub samaaegselt teiste pindalatoetuse taotlemisega. Taotleja esitab PRIAle üldistel alustel ja üldises korras taotluse, näidates ära põllumajandusliku maakasutuse. PRIA vaatab taotluse ja esitatud dokumendid läbi ning teeb otsuse.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo