meede 2.3. eelnõu 23.03.2007

Meede 2.3. - Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (213b)

---

NB! eelnõu 23. märts 2007

Põhjendus

Poollooduslike koosluste e pärandkoosluste (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud, lamminiidud, soostunud ja sooniidud, loopealsed, kadastikud, nõmmed ja aruniidud) all mõeldakse inimese poolt ümberkujundatud looduslikke kooslusi, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku pikaajalise muutumise käigus tagasi looduslikeks.

Kuni 20. sajandi keskpaigani saadi põhiline rohusööt pool-looduslikelt rohumaadelt. 1939. a põllumajandusloenduse andmetel moodustasid kultuurrohumaad vaid 3,4% kogu rohumaa pinnast. Lisaks kõrgele esteetilisele väärtusele on Eesti poollooduslike koosluste taimestiku ja loomastiku mitmekesisus võrreldes teiste 57. paralleelist põhja poole jäävate aladega üks maailma suuremaid.

Suurtootmisele üleminek, traditsiooniliste majandamistavade kõrvaleheitmine ja madalama tootlikkusega rohumaade kasutamata jätmine on viimase poole sajandi jooksul poollooduslike koosluste pindala oluliselt kahandanud. Rannikualade kinnikasvamine tekitab kahju põllumeestele, sest kui hanedel ja lagledel ei ole nende tavalistes toitumiskohtades enam toitu, lähevad nad seda hankima põldudele.

Puisniitude pindala on viimase 70 aasta jooksul vähenenud ligi sada korda, praegu on Eestis niidetavaid puisniite 1500 ha. Suhteliselt heas seisukorras on Eestis kuni 9000 ha loopealseid. Hooldatavaid luhtasid on Eestis umbes 15 000 ha, puiskarjamaid 3000 ha.

Poollooduslike koosluste kaitset reguleerivad mitmed konventsioonid – Eesti on ühinenud bioloogilise mitmekesisuse, Berni ja Ramsari konventsiooniga ja on peagi ühinemas Bonni konventsiooni ning sellega seotud Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega (AEWA). Natura alad (loodusalad ja linnualad) on üle-Euroopalise (Euroopa Liidu) tähtsusega kaitsealad ning iga liikmesriik peab tagama nende liikide ja elupaikade kaitse, sh soodsa seisundi (st arvukus ei tohi langeda, elupaikade pindala ei tohi väheneda, funktsioonid peavad säilima). Sellest tulenevalt on Eestis poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks alates 2001. aastast makstud Keskkonnaministeeriumi hallatavat loodushoiutoetust.

2005. aastal hooldati 17 500 ha ja taastati 1900 ha poollooduslikke kooslusi ning ehitati 165 000 m tarasid. Loodushoiutoetuse taotlejaid oli 1600, neist eraisikuid 600. Keskmine hooldamise toetussumma oli 1300 krooni ja taastamise toetussumma 4000 krooni ha koha. 2006. aastal tõusid toetussummad keskmiselt 30%.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 38.

Eesmärgid

Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse eesmärk on läbi maade hooldamise säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning alal hoida kultuuripärandit, motiveerides põllumajandustootjaid ja muid maakasutajaid rakendama eeskätt looduskeskkonda ja maastikulist mitmekesisust säilitavaid maakasutusmeetodeid.

Sihtrühm

Toetuse saajad

Toetust võivad taotleda füüsilised isikud, juriidilised isikud, seltsingud ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendused.

Nõuded

Tegemist on 1-aastase nõuete täitmise kohustusega, kuid toetuse taotlejal on õigus taotleda ajavahemikul 2007-2013 nõuetele vastava poolloodusliku koosluse hooldamise kohta toetust.

Miinimumnõuded taotlejale

Toetuse taotleja peab kogu kohustuseperioodi jooksul taotleja valduses oleval põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris oleval põllumajandusmaal järgima nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 5 ning IV lisa kohaseid häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi. Alates 2009. aastast, kui nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 ei ole sätestatud teisiti, rakenduvad lisaks ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 4 ja III lisa kohased kohustuslikud majandamisnõuded. Miinimumnõuete täpsemad sätted on toodud lisas 3.

Täpsemad nõuded

• Taotleja peab täitma looduskaitseseaduse nõudeid.
• Poollooduslik kooslus peab olema kindlaksmääratud tähtajaks vähemalt üks kord niidetud või peab seal olema loomi karjatatud ning niide peab olema ära veetud. Niitmise ja karjatamise tähtajad on sätestatud kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas, liigi tegevuskavas või sätestatakse põllumajandusministri määruses.
• Taimiku hekseldamine on lubatud üksnes vastava ametkonna nõusolekul.
• Poollooduslikul kooslusel on loomade lisasöötmine keelatud.
• Taotleja peab säilitama poollooduslikul kooslusel asuvad väärtuslikud maastikuelemendid.
• Taotleja peab pidama põlluraamatut.
• Taotleja peab osalema poollooduslike koosluste hooldamise alasel koolitusel.
• Poollooduslike koosluste seiret või hindamist läbi viiva asutuse või ettevõtte nõudmisel peab toetuse taotleja esitama üldist toetuse seire ja hindamisega seotud informatsiooni. Samuti peab taotleja võimaldama oma ettevõttes hindamisega seotud tegevusi läbi viia.

Toetus

Toetuse määr

Toetuse määr puisniidu hooldamise eest on 3 600 krooni (230 eurot) hektari kohta aastas, toetuse määr kõigi ülejäänud koosluste hooldamise eest on 2 800 krooni (179 eurot) hektari kohta aastas.

Ühikumäära arvutamise alused

Puisniidu hooldamisest tulenevad lisakulutused tehnikale ja tööjõule on 2016 krooni (128,9 eurot), muud täiendavad kulud keskmiselt 1 070 krooni (68,4 eurot). Kõik majandamiskulud on 3086 krooni (197,3 eurot), millele lisandub koolitusest tingitud lisakulu 18 krooni (1,2 eurot).

Kõigi ülejäänud koosluste niitmisest tulenevad lisakulutused on 396 krooni (25,3 eurot) ja niidetud heina koristuskulud 648 krooni (41,4 eurot) tunnis. Keskmiselt kulub ühe hektari poolloodusliku koosluse hooldamiseks (2 h) 2 088 krooni (1133,5 eurot), millele lisandub käsitsitöö (keskmiselt; 3ha) kompenseerimise vajadus 216 krooni (13,8 eurot) ning koolitusest tingitud lisakulu 18 krooni (1,2 eurot).

Lisaks arvestatakse mõlemale toetuse määrale juurde 502 krooni (32 eurot) Natura 2000 aladele looduskaitseseadusest tulenevate kitsenduste eest, mille arvutamise alused on toodud meetmes 2.2.

Ümardatud toetuse määr puisniidu hooldamise eest on 3 600 krooni (230 eurot) hektari kohta aastas, toetuse määr kõigi ülejäänud koosluste hooldamise eest on 2 800 krooni (179 eurot) hektari kohta aastas.

Toetuse sihtala ja rakendamise aeg

Toetust võib taotleda keskkonnaregistrisse kantud poolloodusliku koosluse kohta, mis asub Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615 kinnitatud Natura 2000 alal. Toetusõiguslikuks maatükiks loetakse ka puude ja põõsastega osaliselt kaetud alad või alad, kus asuvad traditsioonilised maastikuelemendid nagu kiviaiad, ajutiselt üleujutatud alad, traditsioonilised heinaküünid ja loomade varjualused, kui puude ja põõsaste või maastikuelementide olemasolu on seotud traditsioonilise põllumajandustegevusega või keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisega. Alade täpsema määratluse kehtestab põllumajandus¬minister.

Meedet rakendatakse alates 2007. aastast.

Indikaatorid ja sihttasemed

Indikaatori tüüp	Indikaator	Eesmärk 2007-2013 või aastate lõikes
Väljundindikaator	Taotlejate arv Natura 2000 alal	1 500
	Toetatav poollooduslike koosluste pind (ha) Natura 2000 alal	35 000
	Toetatav poollooduslike koosluste pind (ha) Natura 2000 alal tüüpide kaupa	Puisniidud - 3 000 Muud kooslused – 32 000
Tulemusindikaator	Edukalt hooldatav ala, mis aitab kaasa bioloogilisele mitmekesisusele ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusele ja metsandusele	35 000
Mõjuindikaator	Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine	Lindude liigi­rikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb, soon­taimede liigirikkus on stabiilne või suureneb
	Kõrge loodusväärtusega alade hooldamine	Muudatused kõrge loodusväärtusega alades

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid

• Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt kinnitatud taotlus;
• Poolloodusliku koosluse asukohakaart;
• Muud seonduvad põllumajandusministri määruses sätestatud dokumendid.

Makseagentuur ja rakendavad asutused

PRIA, Riiklik Looduskaitsekeskus, Keskkonnainspektsioon.

PRIA teeb kontrolli miinimumnõuete üle. Riiklik Looduskaitsekeskus teeb pindalade kontrolli ja teostab järelevalvet looduskaitseliste (va looduskaitseseaduse nõuded) nõuete täitmise üle. Looduskaitseseadusest tulenevate nõuete täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon.

Taotluste menetlemise protseduur

Taotlemine toimub samaaegselt pindalatoetuse taotluste esitamisega. PRIA esitab peale taotlemise lõppu toetuse taotlejate nimekirja koos vajalike andmetega Riiklikule Looduskaitsekeskusele ja Keskkonnainspektsioonile, kes teevad kohapealset kontrolli pindalade ja toetuse saamise nõuete täitmise üle. Riiklik Looduskaitsekeskus ja Keskkonnainspektsioon esitavad PRIAle ülevaate kontrolli tulemustest. Kohapealset kontrolli miinimumnõuete üle teeb PRIA. PRIA vaatab kontrolli tulemused läbi ja teeb otsuse. Toetuse maksmise nõuete rikkumise korral vähendab PRIA toetusi komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 ja siseriikliku seadusega ettenähtud korra ja vähendamise määrade kohaselt.

Seosed teiste meetmetega

Maa kohta, mille kohta taotletakse poollooduslike koosluste hooldamise toetust, ei maksta ühtset pindalatoetust, täiendavaid otsetoetusi ning teisi ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevaid maaelu arengu toetusi. Sellele maale ei maksta ka loodushoiutoetust.