17.06.2008

Enne uuri ja õpi, siis tegutse

---

Allikas: Hardna Roosna, Hiiu Leht
Link originaalloole: http://www.kogu.hiiumaa.ee/
17. juuni 2008

Nii ehk võiksid sõnastada eelmisel nädalal Lääne-Virumaalt saadud kogemuse õppereisil käinud Hiidlaste koostöökogu liikmed.

Kaks aastat tagasi juunis asutatud MTÜ Hiidlaste koostöökogu on tegutsenud kiiresti ja tõhusalt. Oleme paljude tegevustega olnud teistest Eesti tegevusgruppidest sammukese ees. Valmis on Leader infopunkt Tuuru majas, veebileht, peetud konverentse ja võetud vastu külalisi. Valmimas on Hiiumaa arengustrateegia, mille alusel hakkame juba järgmisel aastal Leader programmi rakendama ja toetusi jagama.

Kas astutud sammud ja senitehtud otsused on õiged, käis koostöökogu juhatuse esimees Hillar Eller koos veel kuue hiidlasega, allakirjutanu sealhulgas, eelmisel nädalal uurimas Lääne-Virumaal.

Ehkki kõik 30 MTÜ Hiidlaste koostöökogu liikmesorganisatsioonide esindajat on alla kirjutanud seltsi põhikirjale, milles read "Koostöökogu liikmed panustavad võrdselt tegevustesse ning võtavad vastutuse tulemuste saavutamiseks", oli nii Lääne- Virumaale kui sel nädalal Ventspilsi õppereisile mineva reisiseltskonna kokkusaamine raske. Saadud kogemus see-eest igati väärtuslik ja vajalik.

MTÜ Partnerid

Üks Lääne-Virumaa neljast Leader tegevusgrupist, MTÜ Partnerid hõlmab Kunda linna, Viru-Nigula, Sõmeru, Haljala, Vinni ja Rakvere valda. Meid võttiski vastu MTÜ Partnerid koordinaator, Lääne-Viru arenduskeskuse konsultant Mare Sikkut, kes rääkis, et võttis ametikoha vastu vaid tingimusel, et koostööd tehes parteidest ei räägita.

Ilmse uhkusega teatas Sikkut, et sai esimese arusaama Leaderi väärtusest juba 2003. aastal Kodukandiga Soomes käies. Tagasi kodus, hakkasid sealsed külade sädeinimesed õhinal eeltööd tegema, lootuses, et Leader programm avaneb peagi Eestiski. Paraku on praeguseks möödunud juba viis aastat ja nii pikk ooteaeg on väsitanud ja algatajate indu pisut kahandanud.

Sikkut kiitis VIROLit ehk Virumaa omavalitsuste liitu ja omavalitsusi, mis külaseltse aastate jooksul kõvasti toetanud ja ka Leader strateegia koostamisse panustavad: "Meie omavalitsustel on kõigil eelarves külaliikumise rida, pluss projektide toetus. Halbu projekte esitatakse meil vähe, sest meil on nii palju koolitatud projektikirjutajaid. Omavalitsused toetavad neid ja ükski vallavanem ei ütle, et mis neid koolitada - tarkade inimestega on ju palju parem asju ajada."

Ka Lääne-Virumaa ettevõtjad löövad Sikkuti sõnul strateegia koostamisel hoolega kaasa, ehkki teavad, et Leaderi rahad jäävad nende vajadusteks napiks. "Ettevõtjad teavad, et suurt raha nad siit ei saa, aga nad on solidaarsed. Nende kasu tuleb kaudselt, kui piirkonnas pakutakse paremaid teenuseid ja inimestel on seal parem elada," selgitas Sikkut. Tema hinnangul ongi kõige parem variant, kui ettevõtja, külaliider ja vallavolikogu liige on kõik ühes isikus. Siiski tuleb seejuures kindlalt jälgida, et ettevõtja tegutsemismotiiviks ei saaks omakasu.

Kuis meil, kuis neil?

Kui meie valisime MTÜ Hiidlaste koostöökogu juhatuse põhimõttel, kaks ettevõtjate, kaks omavalitsuste ja kaks MTÜde esindajat, siis MTÜ Partnerid jälgis sellele lisaks, et igast omavalitsusest kuuluks juhatusse kaks inimest. Meil pole kahetsusväärselt juhatuses Emmaste ja Pühalepa valla esindajaid ning see viga tuleks kindlasti parandada.

Kui meie Hiiumaal püüdsime asja võrdsematest võrdsemalt ajada ning määrasime MTÜdele, ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele ühesuuruse, 500kroonise liikmemaksu, siis Lääne-Virumaal naersid omavalitsusjuhid pakkumise "300 krooni" välja. "Mis 300, 30 000 ikka!" oli Sikkuti sõnul omavalitsuste reaktsioon ning MTÜdele pandi liikmemaksuks vaid 100 krooni.

Kogemusi korjamas on MTÜ Partnerid liikmed käinud Lõuna-Eestis, Saares, Soomes ja Hiius. Hiiumaale tullakse veel kord juba sel nädalal - ikka õppima. 2006. aasta Soome käigust jäi Sikkutile meelde põhimõte, et nemad seal ei annaks raha ühelegi maaelu arengukavale (st Leader programmi rakendamise strateegiale. HR), mis pole kohalike inimeste endi kirjutatud, vaid lastud teha eksperdil. "Strateegia on ju õppe- või töövahend kogukonna arendamiseks ja sellest peavad kõik aru saama," selgitas Sikkut ka seda, miks peab strateegia olema kirja pandud lihtsas keeles.

Veel soovitas ta välispartnerite otsingul mitte liiga hoogu minna ning Leader programmi raames jätkata suhteid samade välispartneritega, kellega siiani koostööd tehtud.

Huvitav oli, et MTÜ Partnerid on moodustanud kaheksa n-ö teemarühma (MTÜd, ettevõtjad, naisettevõtjad, pered, sh on erilise tähelepanu all suured pered, noored, eakad, erivajadustega inimeste integratsioon, st, et seejuures ei dubleerita omavalitsuse tegevusi ja vähemusrahvusi) ning on valinud neisse tegutsema asjast huvitatud inimesed.

Just meie külastuspäeva lõunalauas helistati pidevalt Sikkutile, kes vastas vaheldumisi nii eesti kui vene keeles. Selgus, et korraldamisel on õppepäev, kus noored saavad proovida sepatööd ja kuhu on kutsutud nii suurte perede kui ka vene perede lapsed. "Mina usun, et meil Kundas küll enam aprilliöö ei kordu," ütles Sikkut veendunult - külaseltside koostöö vene kogukonnaga on seal nii hästi käima läinud.

Kundasse me seekord küll ei jõudnud, kuid käisime vaatamas Aaspere ja Karepa korda tehtud külamaju ning kohtusime hulga külaliigutajatega. Iga kohtumist saatis kallistamine ja sõbralik: "Tere, kuidas elad?" Oli näha, et inimsuhted on koostöö jaoks äärmiselt tähtsad, neid hoitakse ja külas sõltub palju igast aktiivsest inimesest.

Kogemustest saab õppida

Hillar Eller: "Mulle meeldis, et Lääne-Virumaal on kõik n-ö vanad tegijad ning Leader on alguse saanud Kodukandi liikumisest. Projektikirjutamine ja ühistegevus on lihtsalt sujuvalt Leaderi rööbastele liikunud.

Meeldis ka see, et omavalitsused suhtuvad Leaderisse suure tähelepanuga oma külade hea käekäigu nimel ega taha olla liidrid seal, kus inimesed ise saaksid oma elu korraldada.

Hea on minu meelest ka see, et nad võtsid strateegia kirjutamise enda peale ega tellinud seda kogukonnast väljastpoolt, mõnelt teadusasutuselt või konsultatsioonifirmalt."

Tõnu Otsason: "Mulle meeldis see Mare Sikkuti jutt, et toetatakse kogukondlikku tegevust ega raisata raha sinna, kus ettevõtja ise saab ettevõtlustoetuste kaudu oma asju ajada. Ettevõtja aga saab Leaderi kaudu toetust küsida siis, kui ta teeb midagi kogukonna jaoks."

Anu Juursalu: "Minule jäi teravalt meelde see, et Leader tegevusgrupi loomise algatus tuli n-ö alt-üles, külaseltside inimeste endi poolt ning sellele oli tugev toetus. Meil seda valmidust polnud ja tegime Hiidlaste koostöökogu ülalt-alla, et mitte n-ö rongist maha jääda."