23.03.2009

Läänemaal kavandatakse rahvastikurände uuringut

---

Allikas: Lääne Elu, Lehte Ilves

23. märts 2009

Tartu ülikooli teadurid hakkavad sel sügisel uurima, miks inimesed Läänemaalt lahkuvad. Tulemused peaksid selguma tuleval kevadel.

Põhjalikku uurimistööd kavandab Läänemaa tulevikuuuringute sihtasutus koos Tartu teadlaste, Haapsalu kolled?i ja Lääne maavalitsusega. Et aastaga väheneb läänlaste arv rohkem kui 200 võrra, sunnib see mõtlema väljarände põhjustele, selgitas tuleviku-uuringute sihtasutuse juhataja Liina Põld.

Välja-ja sisserände põhjusi hakkavad uurima Tartu inimgeograafia teadurid Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa. Uuritakse abiturientide rändekavatsusi ja küsitletakse 30-40aastasi Läänemaalt pärit inimesi, et teada saada, mis on neid Läänemaalt ära viinud ja mis tagasi tooks.

Kuigi üldised väljarändamise põhjused on teada, lootis Põld täpsemast uuringust tuge Läänemaa tulevikumudeli koostamisel. Samuti peaks see uuring olema abiks omavalitsustele pikaajaliste investeeringute kavandamisel. Ennekõike selliste investeeringute tegemisel, mis tekitavad rahvastiku juurde voolu.

Et rände kõrval väheneb ka rahvaarv, soovitas Tammaru Läänemaa 2013. aastani kavandatud arengustrateegia üle vaadata ja arvestada rahvastiku vähenemist. Kadri Leetmaa sõnul ei tasu loota, et Läänemaale tullakse Lõuna-Eestist, pigem on tulijad Tallinna poolt.

Väheneva ja vananeva rahvastiku tõttu saab valdade põhiküsimuseks lähiajal koolitemaatika, vahendas Liina Põld Kadri Leetmaad. Uued põlvkonnad on nii väikesed, et igal omavalitsusel ei ole võimalik kooli pidada.

Tammaru hinnangul saab tulevikus tähtsaks terviseteenus ja sellega seonduv, sest ühiskond vananeb.

Kui palju uuring maksma läheb, pole veel selge, ütles Põld. Raha lootis ta uuringuks saada Leader-programmist.

Läänemaa tuleviku-uuringute sihtasutusel (LETS) on käsil veel kaks suurt tööd. Üks tegeleb Läänemaa tuleviku mudeldamisega, et näha, mis juhtub, kui mõnd muutujat - tööjõu liikumist, haridustaset, sotsiaalse võrgustiku toimimist jms-muuta. Peagi käivitub põllumajandusministeeriumi ja maaülikooli uuring eurotoetuste mõju kohta. Läänemaa on selle uuringu katseprojekt ja uuringupartner on LETS, sõnas Põld.

Miks inimesed rändavad?

• Õppima

Tammaru sõnul on paratamatu, et noored lähevad maalt ja väikelinnadest suuremaisse linnadesse õppima. Kahes suunas korraga ei saa joosta, kui tahame, et inimestel oleks hea haridus.

• Elukohavalik

Pereealistel inimestel on kolm peamist nõuet: et oleks rahuldav töökoht, tugevad koolid ja teenuste mitmekesisus. Tähtis on, et tööle jõudmiseks kulub aega poole tunni ringis.

Inimesed tahavad tarbida linnas pakutavaid teenuseid, elades ise rahulikumas keskkonnas. Kui linna lähiümbrus muutub niisama ebamugavaks kui linn, kolitakse veel kaugemale.

Kes rändavad?

Tammaru sõnul on peamised väljarändajad 15-24aasta-sed, sisserändajad aga on 50-64aastased. Noores eas on tähtis materiaalne külg, hiljem elukeskkond.

INTERVJUU

Tiit Tammaru, Inimgeograafia vanemteadur Tartu ülikool

Kas on mõtet läänlaste rännet eraldi uurida, kui rände üldised põhjused on teadlastele nagunii juba teada?

Kindlasti on mõtet uurida, sest rändeeas on praegu suurim põlvkond ja nende otsustest oleneb maakonna areng väga suurel määral.

Kas saab omavalitsus või keegi teine üldse rännet mõjutada või peatada?

Mõjutada saab, peatada mitte. Et noored lähevad õppima, on paratamatus, kuid meeldiva elukeskkonna kujundamise ja töökohtade loomise/tekke soodustamisega saab alati muuta piirkonda inimestele köitvamaks.

Kuidas läänlaste uurimine täpsemalt käima hakkab?

Ei oska veel öelda. Võimalused on järgmised:

a) 2000. aasta rahvaloenduse põhjal selgitada väljarändajate profiil (sugu, vanus, haridus, kuhu mindi jne);

b) juba lahkunud inimeste uurimine, nt uurida klassikomplektide kaupa väljarände-põlvkondi, sh selgitada nende tagas rändeplaane;

c) praeguste noorte rändekavatsuste uurimine.

Kas annate mingeid soovitusi ja kellele?

Soovitusi ei anna, anname oma panuse aruteludesse ja pakume võimalusi.

Kas on veel mõni maakond sellist uuringut teinud?

Ei ole. Et Läänemaa püüab teemale süsteemselt läheneda, on väga tänuväärne.

Kas ääremaastumine on paratamatu või saab seda kuidagi (haldusreform?) mõjutada?

Suhteline ääremaastumine on paratamatu, sest nõukogude ajal olid inimesed suure põllumajandushõive tõttu „liiga" ühtlaselt üle riigi laotunud.

Teiseks on suurtel äärealadel sirgunud noorte põlvkonnad vanematekodust lahkumise eas ja lähevad Tallinna või Tartusse õppima. Seda protsessi tasandavad natuke regionaalsed kõrgkoolid.

Samuti toob rahvastiku vananemine osa inimesi tagasi äärealadele, sest igale rände-voole järgneb tagasirändevoog.