EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOMATERJALID Maainfo VÕRGUKIRI Maainfo Võrgukiri 2009 (andmed) Maainfo 21. nadal 18.-24. mai 2009 Võrgukiri nr 2
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

21. nadal 18.-24. mai 2009 Võrgukiri nr 2

   

 

  18. - 24. mai 2009

Eesti maaeluvõrgustiku üksus osales 12. mail Rootsis Åhus toimuval Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustike üksuste koosolekul. Seekordse, juba kolmandat korda toimuva kokkusaamise korraldas Rootsi maaeluvõrgustiku üksus. Eelmine võrgustike kokkusaamine toimus 2008. a sügisel Eestis Jänedal, korraldaja Eesti maaeluvõrgustiku üksus. Esimese samalaadse ürituse korraldas Soome maaeluvõrgustiku üksus, 2008. a kevadel Soomes Seinäjoel.

Koosolekul osalevate maade Taani, Soome, Rootsi, Läti, Poola ja Eesti maaeluvõrgustike üksuste tegevusplaanid ja hetkeolukord oli kõigil veidi erinev, kuid ometi sarnaste joontega. Tegevustega oldi jõutud erinevatele kaugustele, kuid eesmärk kõigil sama - olla toeks Leader tegevusgruppide tegevustele ja tegeleda laiema maaeluvõrgustiku arendamisega.

Rootsi maaeluvõrgustik kasutab väga huvitavat lahendust tegevusgruppide ja võrgustike liikmete toetamiseks. Loodud on nii nimetatud tsekkide süsteem. Tsekkideks nimetatakse kindlat rahalist panust võrgustiku liikmetele, näiteks koostööüritusteks, konverentside vm ürituste korraldamiseks, koostöö algatamiseks, osalemiseks rahvusvahelistel üritustel, sh ka teadusarendustegevuse valdkonnas. Tsekkide jagamist otsustab võrgustiku juhtkomitee. Nii on võrgustiku üksusel võimalus soodustada võrgustiku liikmete olulisi tegevusi. Rootsi Leader meetme rakendamine on käesoleval perioodil tunduvalt laiem, kui eelmisel LEADER+ perioodil. Eelmisel perioodil oli Rootsis 12 kohalikku tegevusgruppi, nüüd 63 tegevusgruppi. Pea kogu Rootsi on Leader tegevustega hõlmatud. Rootsis on hetkeseisuga heakskiidetud juba kokku 348 projektitaotlust, neist 1. telje projekte 16, 2. telje projekte 39, kokku 261 projekti 3. telje meetmete raames ja 10 koostööprojekti. Oluline on Rootsi Leader meetme rakendamise osas teada, et väliskoostööprojektideks on tegevusgrupi toetuse eelarvest kuni 5% ja Leader strateegia rakendamisel ei ole abikõlblikud konkreetsele äriettevõttele suunatud projektid. Lubatud on mitme äriettevõtte ja/ või mittetulundussektori koostöös elluviidavad projektid.

Läti maaeluvõrgustikul on hetkel põhisuund soodustada põllumajanduse, ettevõtluse mitmekesistamise, maaturismi arengut, erinevate ürituste, koolituste, nõustamise vm kaudu. Tahes tahtmata on meie kõigi praegused tegevused seotud maailma majanduse seisuga, samamoodi on ka meie lõunanaabri Lätiga. Ka Läti Leader tegevusgruppide põhisuunis on seotud ettevõtluse arendamise ja töökohtade hoidmise ning loomisega ja kõike seda eesmärgiga, et elavdada Läti majandust. Need muutused, seoses finantsiliselt raske olukorraga, Läti maaeluvõrgustiku eelnevalt tehtud plaanidega on natuke erinevad esialgselt planeeritust. Läti Leader tegevusgrupid stardivad oma strateegiate rakendamisega planeeritavalt käesoleva aasta sügisel ja rahvusvaheliste koostööprojektide tegemise võimalus avaneb eeldatavasti 2010. aastal.

Taani võrgustikus on analoogselt Eesti võrgustiku üksusega koos nii maaeluvõrgustiku, kui ka kalandusvõrgustiku arendamiseks suunatud tegevused. Ja samuti nagu ka Rootsis, on hüppeliselt suurenenud Leader tegevusgruppide arv. Eelmisel perioodil 12 tegevusgruppi, käesoleval perioodil 56 kohalikku tegevusgruppi. Osad tegevusgrupid rakendavad ainult maaelu arengu strateegiaid, osad kalanduspiirkonna strateegiat ning osa tegevusgruppe rakendavad kalandus- ja maaelu valdkonna strateegiat koos. Samuti, nagu ka Eesti, Soome, Taani ja Rootsi, on ka Taani Leader tegevusgrupid on alustanud projektitaotluste vastuvõtmist ja heakskiitmist. Hetkeseisuga on makseasutuse poolt vastuvõetud 1110 projektitaotlust, projektitaotlejad jagunevad: ca 50% mittetulundussektori ja 23% väikeettevõtluse esindajad ning 1% taotlejad on keskmised ettevõtted. Taanis on hetkeseisuga vastuvõetud ka juba 65 kalanduspiirkondade tegevusgruppide heakskiidetud projekti, millest 30% tegevused on suunatud infrastruktuuri ja teenuste arendamiseks ning 25% on keskkonna- ja kultuurivaldkonna projektid. Taani maaeluvõrgustikul on valminud uuring „Taani kohalikud tegevusgrupid maa- ja kalanduspiirkonnas 2008. a". Sellest loe lähemalt allpool "Teiste riikide maaeluvõrgustikelt".

Soome maaeluvõrgustik arendab aktiivselt maaeluvõrgustiku teematöögruppide tegevust. Loodud on 5 teemagruppi, näiteks Leader, innovatsiooni, Rootsi keelse elanikkonna teemad jt teematöögrupid. Soome maaeluvõrgustiku töö käigus on kogetud, et maaelu tegijad tunnevad üksteist hästi küll kohalikul ja regionaalsel tasandil, kuid üleriigiliste ja rahvusvaheliste kogemuste vahetamise soodustamiseks tuleb veel tööd teha. Soome maaeluvõrgustik avas kaks kuud tagasi ekspertide andmebaasi, sealt võib leida ca 170 peamiselt maaelu valdkonna eksperdi kontaktid. Koolitustegevuse osas on Soome maaeluvõrgustiku tegevuste põhirõhk suunatud koolitajate koolitamisele, näiteks: mikroettevõtjate foorum, külaliikumise RoadShow (18 üritust). Soome maaeluvõrgustiku üksus on algatanud pikemajalise uuringu, teemal Leader-lähenemise rakendamine. Uuringu käigus jälgitakse aasta jooksul valitud kohalikke tegevusgruppe nende igapäeva töös strateegiate rakendamisel. Soomes on praegu 55 tegevusgruppi ning autonoomne Ahvenamaa moodustab ühe Leader tegevusgrupi. 2008. aasta lõpu seisuga on heakskiidetud 250 Leader arenguprojekti ja 278 ettevõtlusprojekti.

Koosoleku töögrupid - igaühe kogemus on lisandväärtus. Koosoleku käigus toimus kaks grupiarutelu. Esimese töögrupi põhiteemad olid: Leader projektide andmebaas, Põhjamaade maaelu arengu teaduskonverentsi korraldamine ning erinevate võrgustike struktuuride võrdlused. Teise töögrupi põhiteemadeks olid: rahvusvahelise (Leader) koostöö reeglid, koostöö kalanduspiirkondadega ja kalandusvõrgustikud ning võrgustiku roll ja koostöö Läänemere tegevuskava täitmisel.

Töögruppide arutelude tulemusena leiti mitmeid teemasid, mida koostöös tulevikus arendada. Erilist tähelepanu sai projektide andmebaaside väljaarendamine ja vastastikkune kogemuste vahetamine. Parimate praktikate andmete kogumine on iga võrgustiku üksuse üks tööülesannetest.

Kuna võrgustike koosolekul osales ka esindaja Brüsselis asuvast Euroopa maaelu arengu võrgustike kontaktpunktist - Haris Martinos, siis mõeldi koosolekul läbi probleemid, mille osas saaks kontaktpunkt maaeluvõrgustikele abiks ja toeks olla. Kontaktpunktile esitati ettepanekuna Euroopa Liidu liikmesriikide Leader tegevusgruppide andmebaasi arendamine. See hõlbustaks kõikidel Leader tegevusgruppidel paremini koostöösidemeid luua, sest andmebaas sisaldaks rohkem informatsiooni tegevusgruppide spetsiifika kohta. Veel oli maaeluvõrgustike üksuste soov saada lühimaterjale liikmeriikide Leader meetmete ja maaelu arengu programmide kohta.

Koosolekul lepiti kokku ka järgmine Põhja- ja Baltiriikide maaeluvõrgustike töökohtumise aeg - 2009. a sügisel, korraldaja Taani maaeluvõrgustiku üksus. Järgmiseks korraks jäi ettepanek maaeluvõrgustike üksustele kaasata ka kalandusvõrgustike esindajad võrgustike kohtumistele, kuna arendatavad teemad on ühised.

Põhja- ja Baltimaade võrgustike üksuste III töökoosoleku kohta leiab veel informatsiooni siit: http://www.maainfo.ee/?page=2456

 

INFOKS:

  • 20. - 21. mai korraldab Tartumaa Arendusselts Alatskivi lossis koostöös Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksuse, Tartu Ärinõuandla ja Innovatsioonikeskusega Innoeurope rahvusvahelise kohaturunduse konverentsi. Eesti maaeluvõrgustiku üksuse kutsel osalevad konverentsil Belgia, Poola ja Soome maaeluvõrgustiku üksuste esindaja(d). Kokku on konverentsil esindatud 7 Euroopa Liidu liikmesriiki. Rohkem informatsiooni ürituse kohta leiab siit: http://www.maainfo.ee/?page=2630
  • 19. mail toimub Brüsselis Euroopa Komisjoni poolt kokkukutsutud Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordinatsioonikomitee teine istung. Eestist osalevad Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja asetäitja Marko Gorban ning  Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksusest Krista Kõiv ja Ave Bremse (Euroopa maaelu arengu võrgustiku Leader allkomitee esindajana). Rohkem informatsiooni istungi kohta leiab siit: http://www.maainfo.ee/?page=2694
 
 
  • Uuring "Taani kohalikud tegevusgrupid maa- ja kalanduspiirkonnas 2008. a" valmis 2009. a märtsis. Uuringu viis Taani maaeluvõrgustiku üksuse tellimusel läbi Taani Maaelu Teadus- ja Arendusinstituut.

Taanis on loodud 56 kohalikku tegevusgruppi (sh ka kalandus) viimaks osaliselt ellu maaelu arengu programmi ja kalandusprogrammi aastatel 2007-2013. Võrreldes eelmise programmeerimisperioodiga on oluliselt kasvanud tegevusgruppide arv (12-lt 56-le) ning tegevusgruppide tegevuse ulatus on laienenud nii, et osaliselt viivad osad tegevusgrupid ellu ka kalandusprogrammi. Sellel programmeerimisperioodil on tegevusgruppidel kohustuslik registreerida ennast ühendusena (seltsina) ning olla avatud uutele liikmetele. Kõik üle 15-aastased antud tegevuspiirkonnas elavad inimesed võivad saada tegevusgrupi liikmeks ja osaleda juhatuse valimistel (juhatuse liige peab olema vähemalt 18-aastane). Juhatus valitakse kaheks aastaks. Liikmed on jagatud nelja gruppi: 1) kohalikud elanikud; 2) kohalikud ettevõtted; 3) kohalikud loodus-, keskkonna-, kultuuri- ja muud ühendused; 4) ametiasutused.

Uuringu raames on oluline teada ka seda, et 1.01.2007 viidi Taanis läbi haldusreform, mille tulemusena endised 271 kohalikku omavalitsust asendati 98 omavalitsusega ning 14 endist nõukogu asendati 5 uue piirkonnaga. Omavalitsuste kohustuseks on elanikega seotud ülesanded, piirkonnad vastutavad tervishoiu jms eest, valmistavad piirkondlikke arengukavasid jne.

Ainult 7% tegevusgruppide juhatuste liikmetest on eelmisel perioodil olnud tegevusgrupi juhatuses. Väga suurel osal tegevusgruppide juhatuste liikmetest ja koordinaatoritest (96%) on varasem juhatuses olemise kogemus mõnes ühingus vms. Ainult ca 1/3 tegevusgruppide liikmetest on naised. Keskmine tegevusgrupi liikme vanus on 53 eluaastat ning üle 2/3 juhatuse liikmetest on üle 50-aastased. Haridustase on erakordselt kõrge nii juhatuse liikmete kui ka koordinaatorite seas. Juhatuseliikmetest suurim osa on ettevõtjad.

Tegevusgruppide juhatuste liikmete arv varieerub 7-21, keskmine juhatuse liikmete arv on 12. Juhatuses peavad olema esindatud kõik eelpool nimetatud neli gruppi, kusjuures 4. grupp ei tohi ületada 30% (hetkel keskmine ca 14%). Täiskohaga koordinaatorid on vaid 22% tegevusgruppidest, alla poole kohaga 46% tegevusgruppidest. Koordinaatorite peamiseks ülesandeks on tegeleda administratiivsete küsimustega.

Uuringust tuleb välja veel üks huvitav aspekt, et kohalike omavalitsuste esindajad panustavad tegevusgrupi töösse kõige vähem töötunde, samal ajal kui ettevõtjad panustavad pea sama palju kui ühendused ja tavakodanikud. Tegevusgrupi juhatuse esimehed on kõige sagedamini kas tavakodanikud või ühenduste esindajad, aseesimeestena on pea võrdselt esindatud nii ettevõtjate, ühenduste kui ka tavakodanike grupp.
Algusperioodi jooksul ei ole tegevusgrupi liikmeid väga aktiivselt kaasatud. Info edastamine tegevusgrupi piirkonna elanikkonnale toimub peamiselt veebipõhiselt või ajakirjanduse kaudu.

Uuring inglise keeles, pdf: http://www.sdu.dk/~/media/Files/Om_SDU/Institutter/Iful/Udgivelser/Danish_LAG.ashx

Euroopa Liidu ürituste KALENDER - veebileht:  http://europa.eu/eucalendar/

Toimuvatest üritustest:

  • Euroopa Komisjon: Maailmapäev 2009 raames toimub 22. mail 2009 Tallinnas Reval Hotell Olümpias Maailmahariduse konverents
    Maailmapäeva nädala raames korraldavad Arengukoostöö Ümarlaud ja Euroopa Komisjoni Esindus Eestis konverentsi „Maailmahariduse kogemused ja võimalused Eestis". Maailmaharidus tutvustab formaalse ja mitteformaalse hariduse kaudu üleilmastumise põhjuseid ja mõjusid, rahvusvahelisi arengueesmärke ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtteid ning pakub inimestele võimalusi, et olla aktiivne maailmakodanik ja anda oma panus selles valdkonnas.
    http://ec.europa.eu/news/around/090513_est_et.htm 

Põllumajandus ja maaelu areng:

  • Euroopa Liidu pressiteade (15.05.2009): Mariann Fischer Boel külastab Hiinat tutvustamaks "Maitsvat Euroopat"
    EK põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel külastab ajavahemikus 18. mai kuni 22. mai Hiinat, et tutvustada Euroopa toidu ja jookide kvaliteeti ja mitmekesisust. Volinikku saadab delegatsioon, kuhu kuuluvad 11 toidu ja joogiettevõtete juhti üle Euroopa Liidu, kelle ettevõtete aastane käive kokku on ca 27 miljardit eurot.
    http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/790&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

Keskkond:

  • Euroopa Komisjon (12.05.2009): Parimad LIFE keskkonna projektid 2008-2009 on avalikustatud
    Kvalifitseeruda saavad vaid need projektid, mille lõpparuanne on koostatud ajavahemikus 2008 jaanuar - 2009 jaanuar. Kokku on välja valitud 22 parimat LIFE Keskkonna projekti aastate 2008-2009 kohta, viis projekti nendest on kuulutatud parimaks parimate seas. Viis parimat projekti on: ESD (Itaalia); MAD but better (Suurbritannia); ECOSB (Luxembourg); N.E.S.S (Itaalia); and CO2REF (Taani).
    http://ec.europa.eu/environment/life/news/newsarchive2009/may/index.htm#bob_env

Majandus:

  • Euroopa Liidu pressiteade (14.05.2009): Käibemaks: Euroopa Komisjon nõuab, et Läti kehtestaks käibemaksu ehitusmaale
    Euroopa Komisjon on ametlikult taotlenud, et Läti Vabariik lõpetaks käibemaksu vabastused, mis on seotud ehitusmaaga. EL käibemaksu seadustes on sõnaselgelt kirjas, et käibemaks peab olema kehtestatud ehitusmaale. Nõue on esitatud „põhjendatud arvamusena" (mis on teine samm rikkumismenetluse protseduuris, artikkel 226 Euroopa Liidu lepingust). Kui vastavat riiklikku seadusandlust ei viida vastavusse „põhjendatud arvamusega", võib EK anda asja Euroopa Kohtusse.
    http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/781&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en
  • EL Eesistujamaa (13.05.2009): EL ja Rio grupi ühisavaldus
    Tsehhi kui eestistujamaa korraldas Prahas 11.-14. mail 2009 14. EL välisministrite kohtumise ning EL välisministrite ja Rio grupi ühiskohtumise. Kohtumise tulemusena valmis ühisavaldus: 1) taastuvate energiaallikate osas: säästev lähenemine energiaturvalisusele ja kliimamuutustele; 2) finantsstabiilsuse taastamise ja maailma majanduskasvu osas.
    http://www.eu2009.cz/en/news-and-documents/press-releases/joint-statement-eu-_-rio-group-22289/
  • Euroopa Liidu pressiteade (13.05.2009): Euroopa Majandusauhinnad 2009
    Euroopa Liidu Majandusauhindade 6 võitjat oli: 1) Scarborough´ Renesanssi Partnerlus (Suurbritannia); 2) Instituut IDEAS - innovatiivsete ideede toetamine läbi koostöö (Hispaania); 3) ANTI-BUREAU - bürokraatia kõrvaldamine tõhususe huvides (Ungari); 4) Gothia Teaduspark, mis tagab viljaka tegevuspaiga innovatiivsete ettevõtete kasvuks (Hispaania); 5) Teadmised, oskused, toetus - ettevõtjalt ettevõtjale (Soome); 6) Projekt: „Inimeste tööle aitamine", mis on saavutanud edu töötustega võideldes (Saksamaa).
    http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=MEMO/09/234&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

Muu info:

  • Euroopa Liidu pressiteade (14.05.2009): Parimad Euroopa kultuuripärandi projektid 2009. a
    Euroopa Liit ja Euroopa Nostra on valinud 28 kandidaati iga-aastasele „Euroopa Liidu kultuuripärandi auhinnale/Euroopa Nostra auhinnad". Seitse peaauhinda ja 21 auhinda annavad 5. juunil Itaalias Sitsiilias üle Ján Figel, Euroopa Komisjoni Hariduse, koolituse, kultuuri ja noorte volinik ning tema kuninglik kõrgus Infanta Doña Pilar de Borbón, Euroopa Nostra president. Auhinnaga tõstetakse esile erandlikke säilitamise, teaduse ja hariduse saavutusi, samuti muinsuskaitse säilitamisele pühendunud teenistusi. Iga peaauhinna võitja saab 10 000 eurot.
    http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/784&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en
  • Euroopa Komisjon (12.05.2009): Regioonidevahelise ebavõrdsuse vähendamine ELis ja mujal
    Regioonide majandusliku ebavõrdsuse vähendamine on ELi üks peamisi eesmärke. ELi eelarvest eraldatakse 44 protsendi ulatuses vahendeid regioonide konkurentsivõime tõstmiseks.EL jagab oma regioonide elujärje parandamise kogemusi Brasiilia, Venemaa ja Hiinaga.
    http://ec.europa.eu/news/regions/090512_et.htm
  
 Kui soovite liituda uudiskirjaga, saadke e-post seminar[at]maainfo.ee



2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo