EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOMATERJALID Maainfo VÕRGUKIRI Maainfo Võrgukiri 2009 (andmed) Maainfo 28. nädal 6. - 12. juuli 2009 Võrgukiri nr 9
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2020
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

28. nädal 6. - 12. juuli 2009 Võrgukiri nr 9

   


  06. - 12. juuli 2009

VÕRGUKIRJA ARHIIV

Kalanduskonverents Pärnus  - kõikide kogemused annavad jõudu

4. - 6. juunil 2009 toimus Pärnus Strand Spa & Converence Hotel´is rahvusvaheline kalanduskonverents „Kalanduspiirkondade säästev areng". Kalanduspiirkondade koostöö parandamine oli konverentsi üheks oluliseks võtmeteemaks ja seoses sellega arutati ka ühiste koostööprojektide võimaluste üle.

Konverentsi korraldasid koostöös Eesti Põllumajandusministeerium ja Euroopa Komisjoni merenduse ja kalanduse direktoraat (DG MARE). Osavõtjaid oli ligi 120 inimest ja 20 erinevast riigist. Enamik osalejatest olid kalanduspiirkondade esindajad, kelle igapäevane tegevus on väga tihedalt seotud rannapiirkonna ja kalanduse edendamisega. Tasub rõhutada, et tegemist on esimese nii laiahaardelise ja autoriteetse üritusega Euroopa kalanduse valdkonnas. Äärmiselt tore oli, et ürituse toimumispaik oli just Eesti linn Pärnu.

Konverentsil said ettekannete tegemiseks ja töögruppides sõna ka eestlased. Tegevusgrupi moodustamise ja igapäevatöö kogemust jagas Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht Merle Adams ning võrgustikutööd Eesti maaeluvõrgustiku üksuse tegemiste näitel tutvustas Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo juhataja Ave Bremse.

Kalandusgruppide toimimisest sai arutada töögruppides

Konverentsi põhiteemaks oli Euroopa Kalandusfondi (EKF) neljas telg „Kalanduspiirkondade säästev areng". Peamise tähelepanu all oli kalanduse tegevusgrupi asutamine, juhtimine ja igapäevatöö. Kogemusi jagasid erinevate riikide edukate Leader gruppide juhid, sest Leader tegevusgruppide tegevuste eesmärgid sarnanevad paljuski kalanduse tegevusgruppide omadega. Töögruppidesse jaotunud osalejad said omavahel vahetada kogemusi EKF 4 telje rakendamisest.

Arutati teemadel: kuidas luua üldse kohalikku tegevusgruppi ning kuidas teha koostööd organisatsiooni liikmetega ehk kuidas arendada partnerlust. Oluline arutlusteema oli ka tegevusgruppi tegususe hoidmine, sest tihtilugu luuakse ühinguid, seltse või teisi sarnaseid organisatsioone alguses suure innuga, kuid põnevuse kadumisel jääb tegevus soiku. Räägiti ka teemadest nagu edukate projektide tegemine, mis teeb projekti edukaks, kuidas leida just neid õigeid ideid, et mõttearendusel, mis paberile kirjutatakse ka tulevikus edasiviivat arengut on. Töögruppides pöörati ka suurt tähelepanu piirkonna strateegia koostamisele. See teema on Eesti kalanduse tegevusgruppide jaoks hetkel väga aktuaalne, sest tegevusgruppide strateegiad peavad valmima hiljemalt 1. jaanuariks 2010.a.

Edasi loe artiklit konverentsist siit: http://www.maainfo.ee/?page=2858

 

INFOKS:

  • 10.-11. juuli korraldab kalandusvõrgustik Hiiumaal Kalda Puhketalus Kalanduspiirkondade I Suveseminari. Täpsemalt saab lugeda siit: http://www.maainfo.ee/?page=2730  
  • 7. - 23. juuli 2009 - 24. rahvusvaheline maanoorsootöö  juhtide tööseminar "Õppida teistelt - võtta ise aktsioone ette" Herrschingis/Ammersees Saksamaal. Tööseminaril osalejate peamiseks eesmärgiks on luua strateegiaid arendamaks ja toetamaks maanoorte töid ja tegemisi. Eesti maapiirkonnast osalevad maaelu võrgustiku üksuse toel seminaril kolm noorsootöö juhti: Annely Veevo Hiiumaalt, Riin Pallon Raplamaalt ning Piret Maasik Tartumaalt. Üritose kohta rohkem infot veebiaadressil: http://www.maainfo.ee/?page=2561
  • 9. juulil toimub Jänedal Leader määruse rakendamise INFOPÄEV Leader tegevusgruppide esindajatele. Infopäeva korraldab Maamajanduse Infokeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja PRIA-ga. Infopäeval tutvustatakse Leader määruse muudatusi ja vahetatakse kogemusi määruse rakendamisel. Täpsemalt vaata: http://www.maainfo.ee/?page=2819 . Info: Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv, e-post: kk[at]maainfo.ee 
 
Eesti kalandusvõrgustik

Eestis loodi kalandusvõrgustik 2008. aastal. Kalandusvõrgustiku üksuseks on kalandusvõrgustiku büroo, mis asub Jänedal Tapa vallas Lääne-Virumaal Maamajanduse Infokeskuses. Kalandusvõrgustik loodi Euroopa Kalandusfondi (EKF, European Fisheries Fund) raames loodud kalanduspiirkondade säästva arengu meetme elluviimiseks. Meetme rakendamiseks on Eestis loodud kaheksa kalanduse tegevusgruppi, millest kaks piirnevad kahe Eesti suurema järvega ning ülejäänud kuus Balti merega.

Riikliku võrgustiku eesmärk on toota lisandväärtust EKF rakendamisel eeskätt toetusesaajate ja teiste kalanduse arengust huvitatud poolte kaasamisel. Võrgustiku peamine ülesanne on edendada teadmiste ja kogemuste vahetust Eesti tasandil, toetada koostöö algatamist, korraldada koostööd edendavaid temaatilisi kohtumisi ning tegevusgruppide koolitust.

Kalanduspiirkondade säästva arengu toetusmeetme raames on Eesti rannakaluritele ja rannikupiirkonnas tegutsevatele organisatsioonidele loodud võimalus ühiselt läbi mõelda kalanduse ja rannakülade tulevik ning koostada piirkonna arengustrateegia. Praeguseks on kinnitatud kolme kalanduspiirkonna tegevusgrupi strateegia (Peipsi, Saaremaa, Võrtsjärve piirkond) ning ülejäänud viis (Harju, Virumaa, Läänema, Hiiumaa, Liivi lahe piirkond) on valmimisel. Piirkonna strateegia elluviimiseks projektitaotluste vastuvõtt on planeeritud 2009. a.

Lisainfo:

Maamajanduse Infokeskuse veebilehel kalandusvõrgustiku info: http://www.maainfo.ee/?page=1450
    • Infovoldik kalanduse tegevusgruppide kohta

Euroopa kalanduspiirkondade võrgustik FAR-NET

2008. a. septembrist tegutseb Euroopa liikmesriikide kalandusvõrgustikke koondav FAR-NET (European Fisheries Areas Network). Tegemist on Euroopa riiklike kalandusvõrgustike tugiüksusega, mille peamine eesmärk on toetada Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 4. telje „Kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng" rakendamist. Sealjuures on tugiüksuse ülesanneteks:

  • Pakkuda tehnilist tuge kohalikele tegevusgruppidele, võrgustiku üksustele ning administratsioonidele;
  • Riiklike võrgustike koordineerimine;
  • Kalandusfondi väline suhtlemine, teabeedastus, esindamine ning valdkonna propageerimine;
  • 4. telje liikmesriikides rakendamise analüüs;
  • Piiriülese koostöö toetamine.
Lisainfo:

Euroopa Liidu ürituste KALENDER - veebileht:  http://europa.eu/eucalendar/

Toimuvatest üritustest:

  • 7. - 10. juuli 2009 - 160. Kuninglik Põllumajandusnäitus (160th Royal Agricultural Show) Warwickshire´s Suurbritannias.Ürituse veebileht: http://www.royalshow.org.uk/

Põllumajandus ja maaelu areng:

  • EL pressiteade (30.06.2009): Kõvera kurgi tagasitulek: ebastandardsed puu- ja köögiviljad tulevad alates 1. juulist jälle müügile
    26 liiki puu- ja köögiviljade konkreetsete turustusnormide tühistamise tulemusel kaovad homme mitmesuguste viljade suurust ja kuju reguleerivad Euroopa Liidu ettekirjutused. Komisjoni algatus nendest normidest vabanemiseks on oluline osa komisjoni käimasolevast tööst ELi seaduste ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks ning bürokraatia vähendamiseks. Kümne puu-, köögivilja- ja marjaliigi puhul, sealhulgas õunad, maasikad ja tomatid, jäävad turustusnormid kehtima, kuid isegi nende puhul lubavad liikmesriigid kauplustel esmakordselt müüa normidele mittevastavat kaupa, kui nende märgistus võimaldab neid eristada ekstraklassi, esimese ja teise klassi toodetest. Teisisõnu võimaldavad uued eeskirjad riikide ametiasutustel lubada igasuguse suuruse ja kujuga puu- ja köögiviljade müüki.
    http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/1059&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en
    http://www.europarl.europa.eu/news/public/story_page/054-57764-201-07-30-909-20090706STO57744-2009-20-07-2009/default_en.htm

Keskkond:

  • BirdLife rahvusvaheline Euroopa programm 2009-2012
    Programmi peamised prioriteedid on:
    - Liikide päästmine;
    - Looduse parimate kohtade kaitsmine lindude ja bioloogilise mitmekesisuse jaoks;
    - Prioriteetsete lindude ja bioloogilise mitmekesisuse asupaikade kaitsmine ja taastamine;
    - Sõnalevik: Inimeste ja ehitiste suutlikkuse kaasa haaramine tuleviku põlvkonna jaoks.
    http://www.birdlife.org/eu/pdfs/Final_European_summary_brochure.pdf

Majandus:

  • EL pressiteade (02.07.2009): Euroopa Liidu mikrokrediidirahastule eraldati 100 miljonit eurot, et aidata töötutel luua väikeettevõtteid
    Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku luua uus mikrokrediidirahastu, mis annaks mikrokrediiti väikeettevõtjatele ja töö kaotanud inimestele, kes soovivad luua oma väikeettevõtte. Rahastu esialgne eelarve on 100 miljonit eurot, kuid koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, eelkõige Euroopa investeerimispanga (EIP) grupiga, võiks rahastu koguda rohkem kui 500 miljonit eurot. Uue rahastu loomine on üks meetmetest, mida nimetati komisjoni 3. juuni teatises „Ühine kohustus tööhõive tagamisel".
    http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/1070&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en
    Euroopa Komisjon (03.07.2009): http://ec.europa.eu/news/employment/090703_et.htm
  • EL pressiteade (02.07.2009): Komisjon soovitab Lätil 2012. a korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk ja otsustab anda teise laenu osamakse
    Euroopa Komisjon soovitab Lätil ülemäärase eelarve defitsiidi puudujäägi kontekstis, et EL Nõukogu seaks Lätile tähtajaks 2012. aasta, et vähendada oma eelarve puudujääki alla 3%-ni SKP-st. Samal ajal on Komisjon otsustanud vabasatada teise laenu osamakse 1,2 miljardi euro ulatuses, et toetada Lätit kohandumisprotsessis . Euroopa Liit koos eraldi mitme liikmesriigiga, on valmis andma Lätile kohandumisprotsessiks olulist rahalist abi kokku ca 5,3 miljardi euro ulatuses.
    http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/1069&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

Muu info:

  • Euroopa Parlament (02.07.2009): Balti tuulepuhang Brüsselis - uued Parlameni liikmed Kristiina Ojuland Eestist ja Timo Soini Soomest
    Kaks uut parlamendi liiget, kes loodavad jätta oma jälje on Kristiina Ojuland Eestist ja Timo Soini Soomest. Nad loodavad  oma uut ametikohta ära kasutades tõstatada põhja-Euroopat ja teisi Balti merd ümbritsevaid riike puudutavaid küsimusi. Pr Ojuland on endine diplomaat, kes tahab olla aktiivne välispoliitika alal, samal ajal kui hr Soini tahab kasutada Brüsselit selleks,e t olla veelgi parem poliitik Soomes. Loe ka lühiintervjuud pr Ojulandiga.
    http://www.europarl.europa.eu/news/public/story_page/008-57510-201-07-30-901-20090626STO57498-2009-20-07-2009/default_en.htm
  • EL pressiteade (01.07.2009): Rändlusteenuste pealt hiigelkasumi teenimisel lõpp: tänu ELi tegutsemisele langeb oluliselt tekstisõnumi saatmise, helistamise ja internetis surfamise hind
    Tänasest alates hakkab Euroopa Liidus välismaalt tekstisõnumi saatmine maksma kõige rohkem 0,11 eurot ehk peaaegu kolm korda vähem kui eelmine ELi keskmine (0,28 eurot + käibemaks). Teises ELi riigis rändlusteenusena tehtud kõne hind ei tohi olla kõrgem kui 0,43 eurot/minut ning kõne vastuvõtmise hind kõrgem kui 0,19 eurot/minut. Alates tänasest arvestatakse rändlusteenusena tehtava kõne hinda mitte enam minuti-, vaid sekundipõhiselt ja alates 31 sekundist, vastuvõetavate kõnede hinda aga sekundipõhiselt ja alates esimesest sekundist. Puhkajad ja ärireisijad võivad oma mobiiliga ka internetis surfata, filme alla laadida või pilte saata, ilma et nad peaksid muretsema rändlusteenuste hiigelsuure arve eest, sest hulgimüügi hinnalaeks on kehtestatud 1 euro alla laaditud megabaidi (MB) kohta. Usutakse, et kõigi nende meetmetega kärbitakse ELi tarbijate jaoks rändlusteenuste kulusid 60 % ja suurendatakse mobiilsideteenuste kasutamist. ELi poolt 2007. aastal võetud esimeste meetmetega õnnestus rändluskõnede hinda kärpida 70 %.
    http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/1064&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en 
  
 Kui soovite liituda uudiskirjaga, saadke e-post seminar[at]maainfo.ee


Juuli 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
  

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Lahendusi tänasele päevale
EIP-AGRI: Eesti Maheklaster
MAAELUMINISTEERIUM: Avatud talude päeval osaleb tänavu üle 280 talu
MAABLOGI: Toimiv kaubavahetus tagab ohutu ja taskukohase toidu kõigile
FARMING FOR FUTURE: Käivitub veebiseminaride sari "Küsi talunikult!"
MAAKONDLIKE ARENDUSKESKUSTE VÕRGUSTIK: E-kaubanduse baaskursus
LEADER infokiri 2020 (nr 9/80)
EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 82
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Virumaa Koostöökogu jagas 18. juunil Mereoja Kämpingus tänutaburette… …ja Ott läks taotlejate rõõmuks pidulikult pensionile
PIIRIVEERE LIIDER: LEADER projekt "Mööbli restaureerimiseks uued masinad ja seadmed"
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 nominendid selgunud
ETKI: Rohumaaviljeluse ja silotootmise infopäev

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo