EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOMATERJALID Maainfo VÕRGUKIRI Maainfo Võrgukiri 2009 (andmed) Maainfo 30. nädal 21. - 26. juuli 2009 Võrgukiri nr 11
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

30. nädal 21. - 26. juuli 2009 Võrgukiri nr 11

   


  20. - 26. juuli 2009

VÕRGUKIRJA ARHIIV

 

Leader meetme rakendamise poolaasta on olnud aktiivne!

Maaelu arengukava 2007 - 2013 raames Leader strateegiate rakendamise esimene aasta on poole peale jõudnud, aeg teha kokkuvõtteid. Eestis tegutseb kokku 26 Leader tegevusgruppi, kellest 24 viivad ellu oma piirkonna strateegiaid ja kaks tegevusgruppi koostavad oma piirkonna Leader strateegiat.

Selle nädala VÕRGUKIRJAS lähemalt strateegiad elluviivate tegevusgruppide tegemistest. Ühes järgmistest VÕRGUKIRJADEST räägime lähemalt ka kuidas kahel uuel tegevusgrupil strateegia koostamine edeneb.

Samuti oleme küsitlenud paari tegevusgrupi tegevjuhti, et uurida nende endi arvamust taotlusvoorude kulgemise kohta.

LÜHIKOKKUVÕTE ARVUDES 2009.a juuli algus

  • tegevusgrupid on vastu võtnud 1 221 projektitaotlust, toetuse summa 262,2 miljonit krooni,
  • tegevusgrupid on kinnituse andnud kokku 737 projektitaotlusele, toetuse summa 136,5 miljonit krooni
  • PRIA`sse on esitatud 607 projektitaotlust, millest toetus on määratud 89 taotlusele kokku summas 15,1 miljonit krooni.

Mille poolest oli esimene poolaasta edukas?

Vastab Jaak Vitsur, Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht:

2009. a esimene poolaasta oli eelkõige edukas kolmel põhjusel: tuli palju taotlejaid, taotlused olid läbi mõeldud ja sisuliselt hästi koostatud. Projektide hindamise töösse õnnestus tõsiselt haarata väga palju spetsialiste. Raplamaa Partnerluskogul oli igal meetmel oma hindamiskomisjon, kokku 3 komisjoni 27 liikmega.

Iga komisjoni liige hindas igat projekti, pannes 15 erinevat hinnet erinevate kriteeriumide alusel, mis pärast aritmeetilise keskmisena välja toodi. Komisjonide liikmed külastasid enamikke projekte ka kohapeal, vormistati korralikud hindamisprotokollid. Hindamiskriteeriumid ja hindamise kord on avalikud ja väljas meie koduleheküljel, ka selle korra väljatöötamises osalesid komisjonide liikmed.

Projektitaotluste esitamisel taotlejad reageerisid kiiresti ettenäidatud puudustele ja märkustele ning tegid õigeaegselt parandused.

Uudse vormina viisime kevadest sisse infopäevad taotlejatele ja elluviijatele, millele järgnesid ühised talgud Leader objektidel. Nii näiteks tehti talguid Kaiu Jahimaja korrastamisel, Kaiu terviseraja tulevase trassi ettevalmistamisel, Valtu Jahimaja ümbruse korrastamisel, Kuusiku jõe äärse puhkepargi korrastamisel, Kohila jõepromenaadi korrastamisel, Kesk-Vigala aleviku puhkeala korrastamisel. Kõik need on juba kas esitatud või sügisel esitamisele tulevad ettevalmistatavad LEADER projektid.

Vastab Merle Adams, Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht: 2009 aasta esimest poolt kirjeldaks märksõnadega:

  • ettevõtjate huvi Leaderi meetme vastu - keskendusime ka koos mõtlemisele ja tegutsemisele, koolitused, kohtumised, taotluste esitamine ja osalemine mittetulundusühingute tegevustes;
  • konsultatsioonid ja otsekontaktid taotlejaga, ainult kaks taotlejat ei käinud konsultatsioonil. Saime hakkama, koostöökogemus ettevõtluskonsultantidega;
  • taotlusvoorude läbiviimise kogemus, hindamiskomisjoni ja kriteeriumite paikapidavus;
  • teadmine, et teenusena tellitud, kirjutatud projektid jäävad projektitaotluste pingereas kas keskmiseks kuni viimasele kohale! Probleem turul sebivate juhutegijatega;
  • koostöö- ja looduskaitselised tegevust on kindlasti üks edutegur edaspidisel turundamisel;
  • EDEN 2009 tunnustus tunnustas ju meie piirkonna koostöö- ja looduskaitselist tegevust ja on samuti üks edutegur edaspidisel turundamisel.

Täisversiooni artiklist saab lugeda SIIT.

INFOKS:

  • Maaeluvõrgustiku veebile on koondatud info maaeluvõrgustiku üksusele saabunud teiste EL liikmesriikide Leader tegevusgruppide koostööprojektide partnerlusotsingud: http://www.maainfo.ee/?page=2746
 

Sarnaselt Eesti maaeluvõrgustiku veebile (http://www.maainfo.ee/?page=2746) on ka teiste EL liikmesriikide maaeluvõrgustike veebidel üleval Leader tegevusgruppide rahvusvaheliste koostööprojektide partnerlusotsingud. Allpool on toodud mõned näited teiste riikide partnerlusotsingute veebilehekülgedest:

- Saksamaa maaeluvõrgustiku veebil: http://www.netzwerk-laendlicher-raum.de/partner/kooperation/ (Google tõlge eesti keelde)
- Taani
maaeluvõrgustiku veebil: http://www.landdistriktsprogram.dk/Find_partner.aspx?ID=52821 (Googel tõlge eesti keelde)
- Põhja-Iiri maaeluvõrgustiku veebil: http://www.ruralnetworkni.org.uk/opencontent/default.asp?itemId=15 (Google tõlge eesti keelde )
Rootsi maaeluvõrgustiku veebil: http://www.landsbygdsnatverket.se/huvudomraden/leader/internationellterfarenhetsutbyte/forfragningarompartnerskap.4.677019f111ab5ecc5be80009075.html (Google tõlge eesti keelde )

INFOKS:

  • Poola Põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium korraldab 12.-15. oktoobril 2009. a koostööprojektide alase rahvusvahelise seminari "Koostööprojektid - riiklik ja rahvusvaheline dimensioon" Miko?ajki´s Poolas. Seminarile oodatakse Poola ja teiste EL liikmesriikide kohalikke tegevusgruppe, makseagentuure, korraldusasutusi ja maaeluvõrgustike üksusi. Seminari raames toimub töö töögruppides ning viiakse läbi õppereise.Ürituse veebileht: http://www.leaderpolska.pl/

Euroopa Liidu ürituste KALENDER - veebileht:  http://europa.eu/eucalendar/

Sündmused:

  • 22. juuli 2009 - Euroopa Komisjon võtab vastu piimandussektori olukorda käsitleva teatise
    Tulenevalt 18.-19. juuni 2009 Põllumajandusministrite nõukogus vastuvõetud otsusele, võtab Euroopa Komisjon 22. juulil 2009 vastu Piimandussektori olukorda käsitleva teatise, mis sisaldab piimandussektori süvaanalüüsi, sh võimalikke lahendeid turu stabiliseerimiseks, võttes arvesse ÜPP tervisekontrolli tulemusi.
    (Euroopa Komisjoni olulisemad sündmused ajavahemikus...: http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=AGENDA/09/26&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en)

Uuringud:

  • Uuring "Kuidas Euroopa Liidu maaelu arengu poliitika aitab kaasa looduslikule mitmekesisusele?" (Could do Better - How is EU Rural Development Policy delivering for biodiversity?, uuringu viisid läbi BirdLife International ja Suurbritannia BirdLife, uuringu raport ilmus 2009. a maikuus
Uuring annab ülevaate maaelu arengu poliitika 2007-2013 võimalikest mõjudest looduslikule mitmekesisusele kogu Euroopa Liidus ja rõhutab vajadust teha poliitikas põhjalikke muudatusi järgmiseks programmeerimisperioodiks pärast 2013. aastat. Uuringu aruandest selgub, et kuigi maaelu arengu poliitikal on potentsiaali võidelda loodusliku mitmekesisuse vähenemisega, ainult väike osa selle eelarvest kasutatakse looduse toetamiseks, samal ajal kui paljusid loodusele potentsiaalselt kahjulikke investeeringuid (nt niisutussüsteemide laiendamine, kuivendamised, metsateed) rahastatakse ilma asjakohaste kaitsemeetmeteta. Peaaegu kõik maaelu arengu programmid sisaldavad efektiivseid põllumajanduslikke keskkonnameetmeid, kuid rahastatakse rohkem neid meetmeid, mis peidavad endas sissetulekutoetust ilma, et oleks selgelt näha kasu  keskkonnale. 
http://www.birdlife.org/news/news/2009/05/capstudy.html

Põllumajandus ja maaelu areng:

  • EL pressiteade (16.07.2009): EL toiduohutuse hoiatussüsteem - oma 30. sünnipäeval tõhusam kui eales varem
    ELi oluline vahend toidu ohutuse tagamisel - toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem (RASFF) - saab tänavu 30-aastaseks. Arvud näitavad, et see on praegu tõhusam kui kunagi varem. Süsteemi kohta avaldatud 2008. aasta aruandest selgub, et 2008. aastal vähenes ohuteadete hulk 2007. aastaga võrreldes peaaegu poole võrra. Teadete koguarv oli püsivalt umbes 7000, mis ei tähenda, et 2008. aastal oli vähem probleeme, millest teatada. Pigem viitab see asjaolule, et süsteemi kasutajad oskavad nüüd ohte paremini hinnata ja liigitavad teate ohuteateks üksnes siis, kui peavad ohtu tõsiseks, kui vastav toode on turul ning kui liikmesriik peab ohule kiiresti reageerima. 2008. aastal esitati kokku umbes 3000 teadet, millest 528 olid ohuteated. Komisjon sai ka umbes 4000 järelteadet, mille ta edastas kõikidele liikmesriikidele. Aastaaruanne 2008
    http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/1155&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en; Euroopa Komisjon (17.07.2009): http://ec.europa.eu/news/agriculture/090717_et.htm 
  • Farming for Life Newsletter (jaanuar-juuni 2009): Toiduohutus, kliimamuutused ja looduslik mitmekesisus (Euroopa põllumajanduse roll muutuvas maailmas)  

Keskkond:

  • EL pressiteade (16.07.2009): Jäätmed: komisjon kuulutab kadu nõuetega vastavusse viimata prügilatele
    16. juuli 2009 on tähtaeg, mil Euroopa Liidu seni nõuetega vastavusse viimata prügilad peavad olema ELi nõuetega vastavuses. Liikmesriikidel on olnud kaheksa aastat aega, et enne Euroopa prügilaaktide jõustumist olemas olnud prügilad nõuetega vastavusse viia või sulgeda. Komisjon on saatnud kõikidele liikmesriikidele kirja, et seda kohustust meelde tuletada ja koguda andmeid nõuete täitmise kohta. Õigusaktid täitmata jätnud liikmesriike võib oodata kohtuskäik. Nõuetega vastavusse viimata prügilad on inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlikud. Neist võib õhku eralduda heiteid ja haisu, nad saastavad pinnast ja vett ning reostavad põhjavett. Samuti on liikmesriigid alates tänasest kohustatud vähendama prügilatesse viidavate biolagunevate olmejäätmete hulka pooleni 1995. aasta kogusest.
    http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/1154&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en 

Majandus:

Muu info:

  • EL pressiteade (15.07.2009): Komisjon teeb ettepaneku lubada Lääne-Balkani riikide kodanikel viisavabalt reisida
    Euroopa Komisjoni pikaajaline tahe lubada Lääne-Balkani riikide inimestel viisavabalt reisida realiseerus 15. juulil, mil võeti vastu ettepanek, millega antakse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Serbia kodanikele õigus reisida viisavabalt. Täna vastu võetud ettepanekuga lubatakse nimetatud kolme riigi kodanikel reisida Schengeni riikidesse 1 uue biomeetrilise passiga. Komisjoni ettepaneku peab heaks kiitma nõukogu pärast seda, kui on konsulteerinud Euroopa Parlamendiga. Komisjon jätkab Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanike viisare?iimi lihtsustamise toetamist, kuigi nimetatud riigid ei täida veel tänases ettepanekus sätestatud tingimusi. Kui reforme jätkatakse senise tempoga ja tingimused täidetakse, võiks komisjon esitada uue, nimetatud riike käsitleva ettepaneku 2010. aasta keskpaigaks.
    http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/1138&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en
  
 Kui soovite liituda uudiskirjaga, saatke e-post seminar[at]maainfo.ee



2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo