EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo Uudised, artiklid (ARHIIV)  Maainfo 2009 august Maainfo 18.08.2009
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

18.08.2009

   

Maapäeva raames lühiintervjuud väliskülalistega


Allikas: Maaeluvõrgustiku üksus
Intervjueerija: Ave Bremse, maaeluvõrgustiku büroo juhataja
Intervjuude tõlked: Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroo juhtivspetsialist
8. august 2009

Françoise Bonet, Luksemburgi Põllumajanduse, Veinikasvatuse ja Maaelu Arengu Ministeerium

 http://www.maainfo.ee...

Ave: Tere, Françoise!
Françoise: Tere, Ave!

Ave: Sa tuled Luxemburgist. Kes Sa oled?
Françoise: Olen Françoise Bonet, ma tulen Luxemburgist. Ma töötan Põllumajanduse- Veinikasvatuse ja Maaelu Arengu Ministeeriumis, olen seal vastutav Leaderi ja Riikliku Maaeluvõrgustiku eest.

 
  Maapäeva õppereisil lepatriinut meisterdamas

Ave: Leader on Luksemburgis üsna kaua aega tegutsenud, mitte nagu Eestis, kus me alustasime alates Leader+ perioodist. Kui pikk on Leader programmi ajalugu Luksemburgis?
Françoise: Jah, meil on pikk Leaderi ajalugu. Me alustasime Leader I perioodil, 1991. aastal. Siis tegutses meil üks väike tegevusgrupp, Leader II ajal oli meil kaks tegevusgruppi ja Leader+ ajal neli tegevusgruppi. Nüüd on meil viis tegevusgruppi. Vaadates juba tegevusgruppide arvu, siis on näha seda, et Leader on olnud edukas ja on palju inimesi, kes tahavad sellega tegeleda.

Ave: Mis on Luxemburgis Leader-meetme peamine taotlemise valdkond?
Françoise: Ma arvan, et praegusel ajal on see arenguprojektid. Alguses oli meil palju põllumajandusprojekte. Algusest peale on ka turism olnud väga oluline teema. Nüüd alates Leader+-st, on kõige rohkem tähelepanu pööratud haridusmeetmetele ja uutele tehnoloogiatele. On uued teemad, mida oleme nüüd rakendanud.

Ave: Sa oled esimest korda Eestis ning oled just kaasa teinud väikese õppereisi. Põhiliselt tutvusime külamajadega, nägime üsna suurt osa Eestist. Millised on Su muljed?
Françoise: See oli mu esimene kord siin ja avaldas mulle väga suurt muljet. Arvan, et see on väga väga ilus maa, palju loodust ja maapiirkonda. Paljudel inimestel on siin palju võimalusi ja ma arvan, et siin võib toimuda tulevikus suur areng. Mulle avaldasid muljet ka paljud külakeskused ja need inimesed, kes seal töötasid - nende tohutu pühendumus projektide planeerimise ja rakendamise juures.

Ave: Sa ütlesid, et Luksemburgi maapiirkonna kogukondade tegevused on Eesti omast erinevad. Võibolla ütled paar sõna selle kohta, milles see erinevus seisneb. Meil on erinevad taustad, erinev riik - loomulikult muudab see meid natuke erinevaks. Äkki sa võrdleksid Eestit ja Luksemburgi natuke või ütleksid, milline näeb välja Luksemburgi tavaline külaelu või kogukonna tegemised?

Françoise: Luksemburgi külaelu või kogukonna tegemised on rohkem kohalike omavalitsuste poolt korraldatud ja meil on ka rohkem organisatsioone erinevates valdkondades. Meil on näiteks turismiga tegelevad ühendused, teine tegeleb kultuuriga või hoopiski eakate inimestega. Niisiis ma arvan, et erinevused on organiseerimises. Arvan, et külakeskus on koht, kus kõikidel põlvkondadel on võimalik kokku saada. Meil on samuti näiteks arvutiruumid, kus saab korraldada kursuseid. Need projektid planeeriti eelmistel aastatel ja nad on olnud edukad. Ma leian, et kohtumispaikasid erinevatele põlvkondadele peaks arendama kõikjal, sest see on väga oluline küla kogukonna tuleviku jaoks.
Maapäeva õppereisil buss-uunikumi astumas

 
Ave: Tänan Sind ja loodetavasti tere tulemast tagasi Eestisse!
Françoise: Jah, ma loodan ka. Ja suur aitäh veelkord selle kena kutse eest! Mulle meeldis siin väga!

Lisaks: Pärnu Postimehes 11.08.2009 ilmunud intervjuu 


Girts Gindzulis, LAG Kandava Partnership (Läti)

http://www.maainfo.ee...

Ave: Tere, Girts!
Girts: Tere!

Ave: Sa tuled Lätist, Leader-grupist „Kandava". Mida sa seal teed ja mida teie Leader-grupp teeb?
Girts: Ma tulen LAG Kandava Koostöökogust ja ma olen selle juhatuse esimees. Kui rääkida sellest, mis me oleme siiani teinud, siis me oleme lõpetanud oma Leader-strateegia ja käivitanud töö, mille ülesandeks on olnud Leader projektide taotlusvooru avamine. Hetkel me ootame esimesi laekuvaid Leader-projekte.
__________________________

  Maapäeva õppereisil Hanila muuseumis


Ave: Kas Sa juba tead milliseid projekte võib oodata? Millised on teie strateegia põhijooned?
Girts: Jah, me avasime kaks taotlusvooru. Esimene voor on suunatud rohkem sotsiaalprojektidele: spordiväljakud, sotsiaaltöö areng. Aga teine voor puudutab rohkem ettevõtlust ning ühise infrastruktuuri kasutamist. Näiteks paljud ettevõtjad tulevad ühte kohta kokku, et pidada koosolekuid. Neid kohti saavad kasutada mitmed erinevad ettevõtted.

Ave: Sa oled Eestis olnud paar päeva ja ma arvan, et oled juba natuke teadmisi hankinud ka Eesti Leaderi kohta. Kas saaksime võrrelda põhilisi ühiseid külgi ning välja tuua mõningaid erinevusi Eesti ja Läti Leaderi kohta?
Girts: Mainiksin mõningaid asjaolusid, mis mulle Eesti Leaderi puhul meeldivad. Üks asi on see, et Eesti Leader on rohkem avatud, ei looda lihtsalt infrastruktuuri. Meetmeid saab kombineerida nii nagu vajatakse. Teha nii infrastruktuuri projekte kui ka näiteks mõned õppereisid. Ei ole vajalik otsida teisi projekte või teisi rahalisi vahendeid. Ka väikesed projektid on kergelt rakendatavad.

Ave: Ka Läti Leaderis on häid ja positiivseid asju. Ma tean, et mõni väljund, näiteks teie ettemaksu süsteem on meist paar sammu ees, kas mul on õigus?
Girts: Jah, ma ei oska Eesti kohta öelda, aga meil on näited organisatsioonidele võimalik saada kuni 90% projektitoetust ette ning nad saavad selle kätte enne, kui peavad maksma.

Ave: See on kindlasti positiivne ja ka meie üritame sellise süsteemi poole liikuda.Me viibime siin Eesti Külade Maapäeval, oleme läbinud kahepäevase õppereisi ja nüüd oleme siin lõpetamas kogu seda üritust. Millised on Su muljed ja tunded seoses sellega?
Girts: Lihtsalt suurepärased, sest mis mulle tõeliselt meeldib on see, et Maapäev on väga tähtis üritus. Kohal on isegi President ja ministrid seega on see väga tähtis. Teisest küljest on hea see, et see pole muudetud väga esinduslikuks ürituseks. See on lihtsalt selline üritus, mis maapiirkonna inimestele meeldib - nende endi elustiili sarnane.

Ave: Lõpetuseks, loodan et Sa leiad mõne Eesti tegevusgrupi endale partneriks või äkki oled juba leindud? Ning võibolla on juba tehtud ka esmased plaanid mõne Eesti partneriga?
Girts: Jah, oleme loonud koostöö Tartumaa Arendusseltsiga. Oleme alustanud osade projektitaotlustega ja samuti planeerime juba uusi projekte, mis puudutavad ettevõtlust.

Ave: Seda on rõõm kuulda! Me oleme naabrid ja ka jääme nendeks, on veel palju teha, innustamaks inimesi rohkemale koostööle. Suur tänu ja olgu Su viimased hetked siin mõnusad!
Girts: Tänan teid!


Maapäeva õppereisil kaletamas

 


Peter Malin, Rootsi maaeluvõrgustiku üksusest

http://www.maainfo.ee...

Ave: Tere, Peter Malin!
Peter: Tere, Ave!

Ave: Oleme Rõngus, Eestis, pärast toredat õppereisi, oleme Eesti Maapäevade ürituste keskel. Sa tuled Rootsis, oled Rootsi Maaeluvõrgustiku esimees. Mida Rootsi Maaeluvõrgustik teeb, millised on võrgustiku peamised ülesanded?
Peter: Me aitame mitmesuguseid Rootsi organisatsioone ja maapiirkonna tegevuses osalejaid. Nad saavad toetusi, et algatada oma tegevusi. Anname neile vastavaid toetusi (nn tšekid), et nad saaksid täita Maaelu arengu programmi paremini.


 Maapäeva õppereisil

Ave: Millised on kõige populaarsemad teemad või valdkonnad, mille jaoks nad enda arendamise jaoks maaeluvõrgustiku käest toetust küsivad? On see noorsootöö, ettevõtlus või miski muu?

Peter: Tänasel päeval on meil peamiseks küsimuseks Rootsi Leaderi tegevusgruppide arendamine.

Ave: Niisiis kohaliku tegevusgrupid küsivad raha enda arendustegevusteks, koolitusteks?
Peter: Jah, koolituste ja välisõppereiside jaoks Euroopa Liidu maades. Nad saavad tulla näiteks Eestisse õppima, teil on siin väga head Leader-traditsioonid.

A: Sa mainisid õppereisi. Kuidas Sulle endale meeldis Maapäeva õppereis, mis hõlmas üsna suurt osa Eestist. Me külastasime Läänemaad, Pärnumaad nägime mõningaid kohalikke tegevusgruppe ning lõpetasime Viljandimaal. Millised on Su õppereisi muljed?P: See oli väga huvitav õppereis. Nägime siin Eestis nii paljusid asju. Mulle avaldasid muljet need inimesed, kes teevad nii palju ja olid meie vastu nii lahked. Samuti nägin ma nii paljusid vanu koole, mis olid renoveeritud kogukonna keskusteks ja nad teevad seal üritusi kaasates nii lapsi, noori kui ka eakamaid inimesi. Selline tegevus on väga oluline.

Ave: Seega Sulle meeldis nähtu. Kuigi mitte kõik nurgad Eestis pole veel majanduslikult arenenud, puhtad ja korras. Kas siiski leiab mingid asjad, mille pärast te võiksite tagasi Eestisse tulla või korraldada uusi õppereise oma Rootsi kolleegidega? Oskad Sa midagi soovitada?
Peter: Me oleme õppereisidel nii Eesti kolleegidelt kui ka teistelt rahvastelt nii palju õppinud, samuti oleme jaganud ka oma teadmisi. Õppereisidelt saab nii teadmisi jagada kui ka neid juurde saada.

Ave: Lõpetuseks küsiksin Eesti Maapäevade kohta. Ma tean, et Rootsi aitas Kodukanti palju nende tegevuste algusaastatel. Oled näinud palju inimesi, kes on siia Rannusse kokku tulnud, töögruppidesse. Vaadates neid inimesed ja tegevusi - kas teile meeldivad need?
Peter: Jah, mulle meeldivad need väga. On olnud väga edukad Maapäevad. Oleme saanud mõningaid nippe korraldamaks meie endi Rootsi Maapäeva, mis toimuvad järgmisel aastal. Olete oodatud külalised ka meie Maapäevale.
______________________________

  Maapäeva õppereisil kaletamas

Ave: Ma leian, et meil on omavahel palju asju jagada ja teistelt oodata. Kutsume kõiki rootslasi Eestisse ja eestlasi Rootsisse. Aitäh selle intervjuu eest!
Peter: Aitäh ja samuti tere tulemast Rootsimaale!

 

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo