EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo Uudised, artiklid (ARHIIV)  Maainfo 2009 august Maainfo 11.08.2009
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

11.08.2009

   

Maapäeva raames toimus õppereis väliskülalistele 5. - 6. august 2009


Allikas: Ave Bremse, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo juhataja
Lisainfo: Vt õppereisi kava Maapäeva ürituse veebiosast www.maainfo.ee...
11. august 2009

Eesti Külaliikumine Kodukant korraldas VIII Maapäevale saabunud väliskülalistele õppereisi. Seekord osales korraldamisel partnerina Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus, kes lisaks Kodukandi külaliigutajatest sõpradele kutsus ka oma kolleege teistest EL liikmesriikidest üritusel osalema.

Õppereisil osales väliskülalisi 11 riigist: Saksamaalt, Soomest, Rootsist, Tšehhist, Venemaalt, Lätist, Hollandist, Šotimaalt, Luksemburgist, Belgiast ja Taanist. Maaeluvõrgustiku kutsutud külalisteks olid Peter Melin, Rootsi maaeluvõrgustiku juhatuse esimees, Françoise Bonet, Luksemburgi Põllumajanduse-, veinikasvatuse ja maaelu arengu ministeeriumist, kelle valdkonnaks on Leader meede ja maaeluvõrgustik; Daniel Wathelet, Belgia (Vallooni) maaeluvõrgustikust ja Merete Jeppesen, Taani maaeluvõrgustikust. Kohale tuli ka Denimila Dencheva, Bulgaaria Põllumajanduse- ja toiduministeeriumist kuid kes osales ainult Maapäeva üritustel. Bulgaariaga on plaanis sidemeid tihendada, sest nad on huvitatud Eesti Leaderi ja võrgustikutöö kogemusi Eestist edaspidi rohkemgi omandada.

 

Tiheda kavaga õppereis sai alguse Harjumaalt, Ellamaa külaarenduskeskusest , kus kohtusime nii LEADER kohaliku tegevusgrupi - Lääne-Harju Koostöökogu juhatuse esimehe Heiki Pajuriga, kui ka Baltimaade suurima ökoloogiliselt puhaste mahetoodete tootja Saida Farmi omaniku Juhan Särgava´ga, kelle toodete valikut said külalised maitsta.

 
Edasi suundusime Läänemaale Üdruma külamajja. Lisaks külaseltsiga, külaseltsi projektidega ja maja saamislooga tutvumisele, said külalised kätt proovida populaarseks saanud käsitööharus viltimises. Külalised jagati kahte ossa, et õpilaste grupp liiga suur ei oleks, ning kuni üks osa tutvus Üdruma õpiettevõtte käsitöökuuri ja Amanda puhveti saamislooga ning lõunatas, siis teine osa grupist valmistas samaaegselt nõelvilditehnikas lepatriinut. Selline interaktiivne tegevus meeldis kõigile ning variandid lepalinnukesest valmisid kohaliku huvijuhi nõuandel.
Kellel valmis taies sarvekestega ja kellel ilma sarvekesteta,kuid pärast oli reisiseltskonda hea jälgida, kelle fantaasialend kuhu lepatriinukese kinnitada lubas - kellel õlale, kellel kotile. Soovitan Saaremaale vurajatel Amanda puhveti ja käsitöökuuri juures korra kinni pidada. Söögikoht on sisustatud kenade antiiksete laudade ja toolidega ning toit maitsev. Kohapeal on võimalik osta põnevat käsitööd, näiteks olid müügil seelikumustritega kruusid ja muhusussimustriga kalossid! Tore, et eesti kaunid mustrid hoogsalt igasugustesse suveniiridesse jõuavad ning täienevad pidevalt ka uuenduslike väljunditega.
Natukene lühikeseks jäi peatus Kinksi küla külaplatsi juures, kuid ka seal oli, mida vaadata: kiik, lava, ujumiskoht jne. Sealtkandist pärit, aga maailma (loe: Tallinna) rännanud rahvas pidi pärast külaplatsi valmimist tihedamalt suveks puhkama tulema.
Külaplats on EELK KARUSE Margareeta koguduse maadele tehtud, mis näitab head koostööd külaseltsi ja koguduse vahel. Eks koguduski koosne ju sama piirkonna inimestest. Muuhulgas pakub külaselts ka kalmistu- ja kalmuhooldusteenust. 
 
 Pikem peatus ja tutvustus kogukonna teenustest toimus Karuse kalmistul, mis asub kirikust mõnesaja meetri kaugusel. Kalmistu oli väga ilus, paljude vanade ja uuemate hauatähistega. Läänemaale ja Eesti ajaloole olulisi isikuid on sinna maetud mitmeid. Saksamaa külalised lugesid huviga saksakeelseid kirju ristidelt ja hauatähistelt. Baltisaksa osakaal Eesti ajaloos sai omavaheliste arutelude kõneaineks. Kalmistu on puhastatud paljuski kogukonna jõududega. Muinsuskaitseamet on väärtusliku kalmistu inventariseerinud ning mitmeid objekte on samuti Muinsuskaitseameti abil ennistatud. Kellatornist on plaanis teha tavandimaja, kus saaks ära saata
ka neid, kellel side kirikuga puudub. Kogukonnateenusena tahetakse pakkuda ka hauaplatside korrashoidu neile, kelle omaksed kaugel ning ise korrastustöid tegema tulla ei saa.
Buss suundus edasi Hanila muuseumi juurde, kus meid võttis vastu laulu- ja mänguselts . Kirevates Läänemaa rahvarõivas naised, neiud ja mehed pakkusid külalistele laulu ja tantsu nii alguses, kui ka pärast ringkäiku muuseumis. Tervitussõnad lausus Lihula vallavanem ja Kodukant Läänemaa juhatuse esimees Anu-Lii Jürman, kes oli samuti omavalmistatud rahvariietes. Tervitamas oli ka Kodukant Läänemaa tegevjuht Ene Sarapuu. 
 

Hanila Muuseum koosneb kahel korrusel asuvatest eksponaatidest ja on külastamist väärt. Muuseumi esimesel korrusel on eksponaadid kalapüügiga tegeleva rannatalu varamust, teisel korrusel rahvariided ja tekstiilid kuid ka mööblit ja kangastelgi. Kõik see on värvikas ja huvitav. Ei puudu ka vilditud kaasaegsemad peakatted, mida võiks soovi korral osta. Muuseumi on rajanud selts ja andnud sellele August Tambärgi nime, kuid nüüd saadakse haldamisel tuge vallalt. Koht kuhu tasub sammud seada.

Tutvumine Pärnumaaga algas Tõhela küla st. Reisiseltskonnaga liitusid Marika Kose ja Mercedes Merimaa Pärnu Lahe partnerluskogust ning külaseltsi teised eestvedajad. Parkimisplatsil märkame bussi, millel seisab silt Tõhela-Tallinn. See on külabuss. Buss on roheline ning selle sünniaasta on 1950-test, kuid sõidukorras ja ülevaatused läbinud. Maksimumkiirus 70 km/h, kuid sõidud saab sõidetud. Väliskülalistele pakkus buss palju huvi ning võeti vastu väljakutse bussi-uunikumiga kohalikku poodi ja siis ka lähedal asuva järve äärde sõita. Elamus missugune! 

Tõhela küla on saanud „Pärnumaa aasta küla 2003" tiitli. Projektide abil on ehitatud mänguväljakuid, laululava ja nüüd renoveeritakse vana meiereid. Energiat ja entusiasmi jätkub!
 Kihlepa külade piirkond, mis samuti pärjatud tubli küla tiitliga „Pärnumaa aasta küla 2005". Külaseltsi eestvedamisel renoveeritakse vana Kihlepa koolimaja külastuskeskuseks. Töötab klaasikoda, pakutakse erinevaid teenuseid. Projektiga ehitati internetipunkt ja pakutakse teenust elanikkonnale. Siin on selgitajaks Mercedes Merimaa, kelle kodu asub selles külas. Maja on suur ja tegemist palju, aga selts vägev. Üks väheseid seltse, kes pakub internetiside teenust! Neil piirkonnas kaks masti ning nad müüvad suhteliselt soodsa hinnaga elanikele sidet maailmaga. Teised operaatorid neid konkurentsiks ei pea, sest ega sinna metsade ja soode taha keegi väga ei kipu.

Natuke vihma ja kruusateetolmu ning jõuame Pihlaka talu koduloomaaeda. Kahjuks küll ainult õueväravasse, sest ajalimiit on otsakorral. Siiski tuleb loomaaia perenaine Katrin Pirs meile bussi ja annab selgitusi, mida tal näidata oleks. Läbi akna näeme kahte lehma, kellest üks lüpsab sulaselget kohvikoort - 11,5% rasvasisaldus. Proovida seekord ei saa. Aga perenaise jutt bussiuksel on küll nii põnev, et sinna lihtsalt peab tagasi minema. 

 Edasi, jätkuvalt Pärnumaal. Veel asfalti ja siis natuke ka kruusateed, jõuame Soometsa küla külamaja juurde. Ka see küla on tiitliga „Pärnumaa aasta küla 2007". Külamaja on uus, ehitatud vundamendist alates ja ei olegi renoveeritud. Selts ehitas maja ise ja peab seda ka üleval oma vahenditest. Ikka projektist projektini. Hetkel käib majas rahvusvaheline noorteprojekt - vabatahtlike töölaager - tehakse seepi Maapäeva loterii jaoks, õuel on reas majasildid - ilusad ja värvilised. Noored Saksast, Türgist, Itaaliast jm koos kohalike noortega on oma käed tööle pannud. 
Soometsa külaseltsi tegemisi tutvustas Krista Habakuk. Külaselts pakub kohalikule elanikkonnale kogukonnateenuseid, prügivedu ja internet. Ka neil on oma mast. 

Jõuame Võiste külla, kus meie reisiseltskonda tervitas külaansambli muusika ja natuke veel ehituse järgus olev külamaja. Naisansambel ja naisselts on selles piirkonnas tegijad. Tahkuranna vald ostis piirkonna seltside jaoks Tahkutare hotelli ning sellest kujundataksegi piirkonna seltside maja naisseltsi eestvedamisel.

Ööbimine on Jõulumäe Suusa- ja spordikeskusesse.

 6. augusti hommikut alustame Varletoni Saunatehase külastusega. Läheme ühest uksest sisse ja tuleme teisest välja - teeme läbi sama teekonna, mida puit teeb palgist saunani! Tegu on perefirmaga, kes toodab erinevaid saunatüüpe, ka laudu ja väiksemaid saunatarvikuid (pingid, istumislauad, termomeetrid ja seebialused). Toodang läheb Eestisse ja põhjamaadesse. Eestisse saunamaterjal, sest siinmail tahab iga õigemees oma sauna ise kokku panna oma mõõtude järgi. Valmis saunakarbid ekspordiks. Tehakse ka infrapuna-saunu.
Sõidame Tori poole ning siseneme Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonda. Tori kirikus ootab meid Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht  Merle Adams, kes näitab milline võssakasvanud vare see kirik varem oli ja kuidas jõuti kaasaega. Kirik on vaimustav ja mõjus. Väljas võitleb oma võitlemisi draakoniga püha Jüri, kes istub tori hobusel - ilus ratsamonument. Samuti külastasime uut TÜ Tori Käsitöökoda ning seejärel suundusime vallamajja, mille ülalkorrusel asub ka Merle Adamsi kontor.  
 Järgmine peatuspunkt oli Suigu seltsimaja, kus meid ootasid asevallavanem Lauri Luur ja MTÜ Murru Küla Selts. Külaselts haldab Suigu seltsimaja, kus tegutsevad huviringid ja töötab valla raamatukogu. Neil on suur kogemus projektide elluviimisel. Leader tegevuste raames arendatakse edasi senini esimest ametliku tunnustusega seltsimaja kööki Pärnumaal
Eestimaa täis üllatusi ning nii olemegi keset suurt ja kuuma suve kelgukoerte kasvanduses. Vastu võtavad meid lahke perenaine ja asjalik peremees . Mõlemast õhkub kaasakiskuvat entusiasmi, nagu ikka inimestest, kes mingi haruldase valdkonnaga tegelevad. Kui oleme koerad üle vaadanud, siis läheme tuppa vaiksemasse õhkkonda seletusi saama. Tuleb välja, et eesti mees on kelgukoerandusega ka auväärseid medaleid võitnud. Sel aastal plaanitakse tema
 
eestvõttel Baltimaade meistrivõistlusi. Tegu on ainulaadse ettevõtmisega Eestis ja sinna juurde ka pereturismi arendamisega.
 Viljandimaa ning Kuhjavere küla - „Aasta küla 2007". Juba külamaja juurde sissesõidul ohkavad külalised vaimustunult - korras ja lilledega külamajad ning nende ümbrused. Küla tutvustusavad Urve ja Romeo Mukk. Kuna tegu aasta külaga, siis on neid külastanud ridamisi esinduslikke külalisi, oma tammed sinna istutanud ja muul moel austanud. Romeo Mukk andis kord oma külaplatsi kasutada sõpradele Ida-Virumaalt, kellel oli teater, aga ei olnud kohta - nii sai alguse külateatrite festival. Nüüd on juba 3-päevase ürituseni jõutud, kus augustis mängitakse maha 17 etendust!
Võrtsjärve lähedus ja Valma külamaja - uus ilus palkmaja, aga pidada külarahvale juba väikseks jääma. Saame ülevaate piirkonna vanadest leidudest ja isegi esiesiisade pea rekonstruktsioonist. Õuele on tekkimas muuseum kalandusest.
 
 Võrtsjärve sadamas ootab meid kale. Kale on Võrtsjärve purjekas-kalapaat. Sõna „kaletama" tähendab kalega kala püüdma, aga see on nüüd keelatud. Ronime purjede alla, jõesuus sõidab kale mootori ning järvel purjede jõul. Tüüri ja purjega toimetavad kaks merekaru moodi Võrtsjärve meest, kes ongi kale omanikud ja kogu projekti algatajad! Sellele kalele on see teine sõit aga meestele teine kale. Kunagi oli neid olnud järvel palju-palju.

Reis jõuab Rannule ja sihtmärgile lähemale. Saabume Vehendi võõrastemajja kuhu jääme ööle. Homme algab uus tegevus, aga see on juba järgmine jutt.

Reisi kokkuvõte - külalistele meeldis! Pikk ja väsitav, natuke ka tolmune kohati - aga sellised pisiasjad ununevad juba päevaga - meelde jääb ilus mälestus Eesti maapiirkonnast. Hiljem kiidetakse tragisid naisi ja entusiasmi. Lubatakse veel külla tulla ja sõprugi siia saata. Kesk-Euroopa esindajad, kus metsa ju suhteliselt napilt alles, on pildistanud kõiki ettejäävaid kõrrekesi. Keegi ohkab, et terve elu pole ta näinud nii palju kurgi. Küsitakse-päritakse karude ja teiste metsloomade kohta. Eesti on ilus ja siin tasub ringi sõita!

 
Reisiseltskonnaline
Ave Bremse
 
____________________________________

kkk

September 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
      

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUMINISTEERIUM: Täna avati taimekasvatuse instituudi uus aretuskeskus
MAAELUMINISTEERIUM: Maaelu arengu toetuste eelarves on kavas suunata lisavahendeid põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parendamise investeeringuteks
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 15/2019 (22)
PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Ühisprojekt “Leader liigub läbi Rae, Jõelähtme ja Viimsis valla” septembrikuu sündmused
KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU: Kirderanniku Infoleht (august 2019)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 19 (442)
LEADER TEGEVUSGRUPID: Porikuu elamusfestival toob huvilisteni sadakond üritust
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Hiidlaste Koostöökogu Saaremaa toidunädalal
MAAELUVÕRGUSTIK: AKIS õppereis Iirimaale
MAAELUVÕRGUSTIK: Koolitustegevus Iirimaal - Kildaton College
MAAELUVÕRGUSTIK: Rahvusvaheline LEADER koostöö on Eestis menukas

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo