Põllumajandus ja maaelu areng Türgis
Allikas: Krista Kõiv ja Ave Bremse, Eesti maaeluvõrgustiku üksus, Maamajanduse infokeskus 22. september 2009
Septembri alguses korraldas Istanbuli Majandusülikool rahvusvaheline maaelu- ja regionaalarengu konverentsi "Kuidas saavutada maaelu jätkusuutlikku arengut?". Konverents toimus Türgis, Istanbulis.
Konverentsi kohta info SIIT
Konverenstsil osalesid ka Krista Kõiv ja Ave Bremse Eesti maaeluvõrgustiku üksusest, Maamajanduse Infokeskusest. Ave Bremse esines ettekandega Eesti kogemustest Leader programmi ja maaeluvõrgustiku tegevuste arendamisel.
Leader lähenemise rakendamisel kogukonna arendamisel on ka erineva kultuuri- ja arengutaustaga riikidel ühisjooni. Maapiirkonnas elanike vähenemine, puudulik infrastruktuur ja madalam ettevõtlusaktiivus on sarnased jooned paljudele maapiirkondadele.
Konverents oli korraldatud Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud projekti "Traakia mägikülade maamajanduse ja sotsiaalarengu uuring" raames ja tegemist oli esimese sellelaadse, maaelu arengut käsitleva üritusega Istanbuli Majandusülikooli poolt. Konverentsi korraldamine oli toetatud Euroopa Ühenduse Laienemise peadirektoraadi programmi "Euroopa Liit toetab kodanike ühiskonna dialoogi edendamist Türgis" raames.
Konverentsile esinema oli kutsutud projekti koostööpartnerid ja erinevate Euroopa Liidu liikmeriikide asutuste ja organisatsioonide esindajad, näiteks Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peasekretariaadist, Euroopa Komisjoni Ühisuuringute Keskusest, Saksamaa linnade ja valdade ühendusest, COPA-COGECA esindaja, Kagu-Euroopa Infokeskusest, Euroopa Leader tegevusgruppide Ühendusest (ELARD), maaeluvõrgustike esindajad (Eesti, Ungari, Slovakkia ja Poola) ning teadusasutuste esindajad Ühendkuningriikidest ja Hispaaniast jt.
Konverentsil oli osalejaid kokku ca 70 ja kõik ettekanded olid väga huvitavad.
Konverentsi esimese päeva peaesineja oli Türgi põllumajandusminister Mehmet Mehdi EKER, kes andis ülevaate Türgi põllumajanduses ja maaelu arengust ning rakendatavatest toetusskeemidest.
Türgi põllumajandusminister rõhutas oma ligi pooleteist tunnise kõne alguses, et peab rohkem tähelepanu pöörama maapiirkonna inimestele, mida nad teevad, kuidas elavad ja millest mõtlevad.
On väga oluline edasi töötada uuringutega, mis käsitlevad maapiirkonna arengut. Samuti on väga oluline toiduohutuse valdkonna teemad, see muutub kogu aeg tähtsamaks. Maapiirkondade sotsiaalne areng - peame töötama maapiirkonna arengu nimel ja nende inimeste heaks, kes väljuvad põllumajandustootmisest. Tähtsad on toiduainetetööstus ja maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamine.
Põllumajandus on Türgis olulisel kohal, samas väheneb otseselt põllumajanduse osakaal sisemajanduse koguproduktis - 80`ndatel aastatel moodustas see ligi 25%, hetkel 7 - 9% sisemajanduse koguproduktist. Samas viimasel 5 - 4 aastal on oluliselt suurenenud põllumajandussaaduste eksport (2002.a. - 7,9%; 2007.a.19,5% ja 2008.a. 24,4%). Eksportartiklitest suur osa on vahemere kultuuridel ja pea poole moodustab toormaterjal tekstiilitööstusele.
Türgi jaguneb erinevateks põllumajandussaaduste tootmise piirkondadeks, samuti on Türgimaa mullastik on väga rikas. Põllukultuuridest kasvatatakse nisu, rukist, otra, hernest, läätsi, maisi, kartulit, suhkrupeeti, päevalilli, tubakat, puuvilla, meloneid, tomateid, kirsse, virsikuid, oliive, apelsine, mandariine, sarapuu ja pistaatsia pähkleid jne.
Türgi põllumajandusminister kirjeldas läbiviidud põllumajandusvaldkonna laiaulatuslikku küsitlust, saadeti välja ligi 150 000 küsimustikku põllumajandusega seotud sihtgrupile, kaasatud olid ka teadlased ja muud sektoriga seostud esindajad. Töötatakse põllumajanduse arengu mudeliga, mille eesmärk on suunatud põllumajandussaaduste kvaliteedi tõstmisele. Koostamisel vastav andmebaas, kuhu koondatakse andmed mulla kvaliteedi jms kohta.
Analüüsitakse, milliseid põllumajanduskultuure on otstarbekas erinevates piirkondades kasvatada, selle alusel analüüsitakse ka pindalapõhiste toetusskeemide rakendamist. Türgi põllumehed ei ole saanud seni olulisel määral pindalapõhiseid toetusi, edaspidi on kavas eelpoolnimetatud mudeli kasutamisel toetada just nende kultuuride kasvatamist, mis on antud paikkonnale parim. Sellise toetusmeetodiga kavatsetakse suurendada Türgi toiduga isevarustamist ja sortimenti.
Türgi pindala on 783,5 tuhat km2, millest põllumajanduslikult haritav maa moodustab 36%, rohumaa (karjatatav ala) 27% ning metsa- ja võsaga kaetud ala 29%.
Türgi põllumajanduslike majapidamiste arv kokku on 3,02 miljonit (TURKSTAT 2001 andmetel), millest üle 5 - 20 hektari suurusi majapidamisi 1 miljon, 20 - 200 hektari suurusega majapidamisi 1,8 miljonit ja näiteks üle 5 000 hektari ettevõtteid 56. Ainult taimekasvatusega tegeleb ca 30% ja ainult loomakasvatusega 2,4 % ning 67 % on sega-tootmistüüpi põllumajanduslikud majapidamised.
Kuna Türgis on palju väikesi põllumajanduslikke majapidamisi, on väljatöötatud toetusskeemid, mille kaudu on võimalik toetust saada põllumajanduslikele ühistutele. Piltlikult öeldes näeb see välja, et põllumajandusega tegelevast majapidamisest antakse ühistusse näiteks osad loomad, mida siis ühiselt majandatakse ja toodang turustatakse. Seda toetusskeemi rakendatud pilootaladel, näiteks Traakia piirkonnas on moodustatud 36 ühistut, mis hõlmab kokku 2 229 majapidamist. Põllumajanduslikke ühistuid toetatakse ka toiduohutuse valdkonna nõuetele vastavusse viimisel.
Põllumajanduse- ja maaelu arendamisel on oluline ka põllumajandusnõustajatest koosneva tugistruktuuri loomine. Hetkel tegutseb maapiirkonnas ca 2 500 põllumajandusnõustajat, kuid tulevikus saab neid olema ligi 10 000. Nõustajatel on oluline roll abistada põllumajandusega tegelejaid ja maapiirkonna arendajaid hakkama saada paberimajandusega ja bürokraatiaga toetuste taotlemisel.
Samas põllumajandus ei ole ju ainult toidutootmine, vaid põllumajandus on ka majandustegevus, see hõlmab endast turundust, looduskeskkonna kaitset, põllumajandusest sõltub ka inimkonna tulevik, tervis (toiduohutuse valdkond).
Seoses põllumajandusteemadele laiema lähenemise ja EL`ga liitumisettevalmistustega on Türgi põllumajandusministeeriumisse loodud mitmed uued struktuuriüksused, kus töötavad noored aktiivsed inimesed. Põllumajandusminister rõhutab, et põllumajandus on meile strateegiliselt tähtis ja on koostatud strateegilised suunad kuueks järgnevaks aastaks. Türgis ei ole kunagi enne olnud põllumajandusturu korraldamise seadust, mis aga nüüd on olemas. Ettevalmistamisel on taimetervist- ja loomaohutust reguleerivad õigusaktid.
Euroopa Liidu ja Türgi riigi poolt on suunatav abi Türgi arendamiseks aastatel 2007 - 2012 kokku on 3,9 miljardit eurot, kus juures toetused maaelu arengule kasvavad enim. 2012 aastal võrreldes 2007 aastaga suureneb toetus maaelu arengule ligi 9 korda. 2007.a. 20,7 miljonit eurot ja 2013 aastal 197,8 miljonit eurot.
Eelnevatel perioodidel on Türgi arengut toetatud mitmetest erinevatest programmidest: aastatel 2001 - 2004 Ühenduse rekonstruktsiooni-, arengu ja stabiliseerimise fondist, aastatel 2005 - 2006 PHARE ja ISPA programmist ja aastal 2006 SAPARD programmist.
Aastatel 2007 - 2013 rakendatakse põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi (Instrument for Pre-Accession Assistance Rural Develeopment (IPARD) Programme 2007 - 2013) http://ec.europa.eu/enlargement/pdf/turkey/ipa/tk5_tk_ipard_programme_2007_en.pdf
Türgi põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi (IPARD) 2007 - 2103 meetmed
Meede 1.1: Investeeringud põllumajandusettevõtete ümberkujundamiseks ja Ühenduse nõuetega vastavusse viimiseks- alameede 1: põllumajandustootjatele, kes toodavad piima
- alameede 2: põllumajandustootjatele, kes toodavad liha
Meede 1.2: Investeeringud põllumajandus- ja kalandustoodete saaduste töötlemisse ja turustamisse ning Ühenduse nõuetega vastavusse viimiseks- alameede 1: piima ja piimatoodete töötlemine ja turustamine
- alameede 2: lihatoodete töötlemine ja turustamine
- alameede 3: puu- ja köögiviljade töötlemine ja turustamine
- alameede 4: kalatoodete töötlemine ja turustamine
Meede 1.3: Tootjarühmade loomise toetus
Meede 2.1: Maapiirkonnas rakendatavate keskkonnameetmete ettevalmistavad meetmed- alameede 1: erosioonitõrje meede
- alameede 2: veevarude kaitse
- alameede 3: bioloogiline mitmekesisus
Meede 2.2: Kohalike maaelu arengu strateegiate ettevalmistamine ja rakendamine- alameede 1: oskuste omandamine, elavdamine ja kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamine
- alameede 2: kohaliku arengu strateegiate rakendamine
- alameede 3: kohalike arengu strateegiate rakendamise halduskulud
- alameede 4: koostööprojektide rakendamine
Meede 3.1: Maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamine ja arendamine- alameede 1: põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamine ja arendamine
- alameede 2: kohalike toodete ja mikro-ettevõtluse arendamise
- alameede 3: maaturismi arendamine
- alameede 4: akvakultuuride kasvatamise arendamine
Meede 4.1: Tehniline abi programmi rakendamiseks, mille üks alategevus on ka toetada riikliku maaelu arengu võrgustiku loomise ettevalmistavaid tegevusi
INFO TÜRGI KOHTA:
Türgis elab 72,5 miljonit elanikku, Istanbulis 14 miljonit elanikku, maapiirkonnas elab ca 35% rahvastikust.
Türgi kohta Euroopa Komisjoni veebil: http://ec.europa.eu/enlargement/candidate-countries/turkey/index_en.htm
Euroopa Liidu laienemine: Hetkel on Euroopa Liiduga ühinevaid kanditaatriike kolm: Horvaatia, Türgi ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Kahe esimese riigiga algasid ühinemisläbirääkimised 3. oktoobril 2005. aastal. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik tunnistati kandidaatriigiks 2005. aasta detsembris, kuid ühinemisläbirääkimistega ei ole veel alustatud.
Vaata Europa Liidu laienemine http://ec.europa.eu/enlargement/index_et.htm
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles