EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo Uudised, artiklid (ARHIIV)  Maainfo 2009 oktoober Maainfo 26.10.2009
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

26.10.2009

   

Ühistegevuse alane õppereis Rootsi - 5. - 9. oktoober 2009


Allikas: Reve Lambur, maaeluvõrgustik
Link ürituse veebiosale (sh ettekanded): http://www.maainfo.ee...
26. oktoober 2009

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus korraldas oktoobri alguses ühistegevuse alase õppereisi Rootsi Kuningriiki, eesmärgiga tutvuda Rootsi põllumajanduse ja maaettevõtluse ühisturunduse ja koostöö kogemustega ning sellega seotud kohalike projektidega. Õppereisi programm koostati koostöös Rootsi maaeluvõrgustiku üksusega

Kokku oli õppereisil 38 osalejat, sh PRIA ja Põllumajandusministeeriumi ning erinevate


põllumajanduse tootjaorganisatsioonide esindajad, mitmed osalejad olid kaasatud läbi Leader tegevusgruppide. Õppereisil osales ka majandusteadlane Paul Tammert, kes viis õppereisil läbi bussiseminari ühistegevuse teemal. Samuti oli igal õppereisist osalejal võimalus ennast ja oma organisatsiooni tutvustada ka ülejäänud reisiseltskonnale.
  
 
Lühikirjeldus Rootsi kohta: Kogu Rootsi territoorium on jagatud 21 lääniks ning 290 vallaks (kommuuniks). Kokku on Rootsi pindala 449 964 km2 ning rahvaarv ca 9,2 milj elanikku, millest 1,5 miljonit elab Stockholmis. 

Rootsi Põllumajandusametis (Jordbruksverket), 7. oktoober 2009, Jönköping

Vastuvõtjad: Andreas Mattisson, Rootsi Põllumajandusameti maaelu arengu osakonna koordineeriva üksuse juht; Hans Karlsson, turuarengu osakonnast ning Maria Gustafsson, koordineeriva üksuse alla kuuluva maaeluvõrgustiku üksuse juht.


Põllumajandusameti veebileht: http://www.jordbruksverket.se/ ,  Rootsi maaeluvõrgustiku veebileht: http://www.landsbygdsnatverket.se/

Andreas Mattisson andis lühikese ülevaate Rootsi maaelu arengu programmist aastatel 2007-2013. Programmi eelarve on kokku ca 4 miljardit rootsi krooni, millest Euroopa Liidu poolne panus on 46%. Esimesele teljele on ette nähtud ca 15%, 2. teljele ca 65%, 3. teljele ca 13% ning Leaderile 7% kogu maaelu arengu programmi eelarvest. Leader tegevusgruppe on kokku 63, kattes 90-95% riigi pindalast, kokku on heakskiidu saanud aastatel 2007-2009 ca 800 Leader taotlust (enamus 2009. a).

Hans Karlsson andis ülevaate Rootsi maaelu arengu programmi 2007-2013 1. ja 3. telje toetuste taotlemise hetkeseisust (1.telg - põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime; 3.telg - majanduse mitmekesistamine ja küla areng). Kokku on 1. ja 3. telje raames toetustaotluste heakskiidu otsuseid tehtud 30.09.2009 seisuga 2296 miljoni SEK ulatuses, millest 1686 milj SEK ettevõtlusele ja 609 SEK mitteettevõtlusesse (sh ka erinevad ühingud). Põllumajandustootmise moderniseerimise meetme raames on otsuseid tehtud 1041 miljoni SEK ulatuses, millest 572 milj SEK piimatootmisesse, 255 milj SEK veisekasvatusele. Pindalapõhiseid toetusi saab taotleda läbi interneti. Enamus meetmed on läänide põhised (21 lääni), üleriiklikud meetmed on maapiirkonnas põhiteenuste tagamine (3.telg) ja kalandusturism. Maapiirkonnas põhiteenuste tagamise meetme raames toetatakse nii investeeringuid kui ka koolitusi (nn pehmed tegevused). Riikliku toetusmeetmena (mitte MAK-ist) toetatakse üleriigilisi poekette, kes tegutsevad maapiirkonnas. Põllumajanduslikku ühistegevust riiklikult ja läbi maaelu arengu programmi ei toetata.  

Maria Gustafsson andis ülevaate Rootsi maaeluvõrgustiku struktuurist ja tegevustest. Kokku on Rootsi maaeluvõrgustikul 163 liiget ning ka oma seirekomisjon.

Tutvustati mõne sõnaga ka Rootsi toidu strateegiat, mis on Rootsi valitsuse terviklik lähenemine (algatus 2008.a. suvest), et tugevdada Rootsi toiduainete sektorit, sh suurendada konkurentsivõimet. Arendada innovatsiooni ja oskusi toiduainete tööstuses, anda lisandväärtust ning arendada kohaliku toidu ja mahetoidu tootmist. Toetatakse väikesemahulisi tapamajasid (Rootsi riiklik toetus). Veebileht: http://www.regeringen.se/sb/d/9684 (Google tõlge eesti keelde

Maamajanduse ja põllumajanduse sihtasutus (Hushållningis Sällskapet - HS), 8. oktoober 2009, Sjuhärad. Veebileht: www.hs-p.hush.se

Vastuvõtja: Janne Petersson, kes töötab Maamajanduse ja põllumajanduse sihtasutuses ning tema valdkonnad on maaelu ja turism.

 
Maamajanduse ja põllumajanduse sihtasutus oli kõige esimene maaelu arendamise organisatsioon Rootsis, kokku on sihtasutusel ca 75 000 liiget üle riigi. Tegemist on eelkõige nõuandva organisatsiooniga. Kokku on sihtasutusel ca 800 töötajat üle Rootsi ning keskused asuvad kõigis 21 läänis. Tegevus põhineb sihtasutusele tehtud annetustel ning on loodud arengufondid, laenusid ei ole võetud. Saadud raha pannakse uut raha teenima. Alates 1995. a taotletud ka EL toetusrahasid. Samal territooriumil asuvad ka: loomakasvatusühistu, täiskasvanute koolituskeskus, kaks loomaarsti, põllumajandusmasinate ühistu ja Leader kontor, kokku moodustavad nad maaelu keskuse, mis võimaldab teha koostööd. Kokku on tööl ca 40 inimest ning territoorium on 500 ha, millest 370 ha on mets.
Karin Eliasson, energeetika valdkonna nõustaja, rääkis põllumajandus-tootmisest saadavast biogaasi projektist. Kogu süsteem ei ole veel välja ehitatud. Projekt peaks valmima 1-1,5 aasta pärast. Biogaasi tehas saab oma toormaterjali inimeste kasutatud reoveest; biojäätmetest; tööstuslikust reoveest; põllumajandustoodangust (nt hein, mais, nisu, oder, peet); lehmasõnnikust. Kokku saadakse Rootsis orgaanilistest ainetest biogaasi 15 TWh, millest 4,3 TWh moodustab põllumajanduslikust tootmisest
 
saadav biogaas, millest omakorda 1,2 TWh ehk 1/10 toodetakse Västra Götalandi piirkonnas. Välja on arvutatud, et üks siga annab 300 kWh aastas ning lehm 3000 kWh aastas. Üks planeeritavaid võimalusi on, et igal talul on oma biogaasi reaktor, mis eeldab, et on torud, mis viivad kõik toorme kokku ühte reaktorisse. Kõige odavam viis gaasi edastamiseks ongi torude kaudu. Praeguseks ollakse projektiga jõutud nii kaugele, et iga talu toob oma sõnniku kesksesse kogumiskohta, sõnniku vedamine autoga tasub ennast siis, kui raadius on max 20-30 km. Kavas on toota nii elektrit kui ka autokütust, kuid eelkõige autokütust, kuna selle turg on suurem. Hetkel tegeletakse mh ka uuringuga, kus asuvad piirkonnas talud ning sinna, kus need asuvad tihedamalt on plaanis ehitada ka toorme kogumiskeskus. Biogaasi tootmisel tekkinud jäägist (lehmasõnnikust tekkiv jääk) valmistatakse väetist, milles on tavalise väetisega võrreldes 15% rohkem ammoniaaki, seda on lihtne olemasolevate vahenditega põllule pritsida ning see väga ei haise. Kui Eestil on soov sellel alal koostööd teha, tuleks ühendust võtta sellesama sihtasutusega.
Jan Jansson andis ülevaate Rådde uurimis- ja näidistalust, kus on kokku 78 ha põllumajandusmaad, 55 ha poollooduslikku rohumaad ning 330 ha metsa. Ca 25 hektaril on katsepõllud (peamiselt söödapõllud), millel tehakse katseid Põllumajandusülikooli tellimusel. Põllumeeste Liidu poolt on moodustatud sihtasutus, mille kaudu kogutakse tootjatelt raha fondi, et katseid läbi viia.Raha kogutakse selliselt, et kui talunik ostab põllumajandustoodangut (nt väetist vms), siis läheb teatud summa sinna fondi. 
Riigi poolt uurimis- ja näidistalu toetust ei saa. Raha taotletakse ka erinevatest fondidest, selle jaoks teevad piirkondlikud sihtasutused (HS-id) koostööd. Viikse läbi erinevaid põldkatseid, kesksel kohal on katsed söödapõldudel. Aastas viiakse läbi ca 50 põldkatset. Aladel, mida ei kasutata põldkatseteks, toimub mahetootmine. Samuti kasvab Rådde talus 50 ammlehma. Rådde uurimis- ja näidistalu tegeleb ka mullaproovide võtmisega - talunikelt võetakse testid, mis saadetakse laboratooriumisse. Mullaproovide tulemused on sisendiks sihtasutuse nõunikele, kes nõustavad talunikke.

Anders Bengtsson, loomakasvatusühistu juht Södra Älvsborg Hudsjur piirkonnas (Veebileht: http://www.alvsborgshusdjur.se/)

Tegemist on talunike kooperatiiviga ning peamiselt kuuluvad ühingusse piimakarja kasvatajad. Ca 35% tootjatel on oma tehnika, ülejäänud kasutavad ühistu masinaid. Kord kuus teostatakse piimakontrolli (rasvaprotsent, proteiinid jne). Ühistusse kuulub ca 200 talunikku, igal ühel keskmiselt 50 lehma. 

 
Tendents on, et talude arv väheneb, kuid loomade arv kasvab. Kõige suurem tootja ühistus on 300 lehmaga. Pakutakse ka asendustaluniku teenust. Karjades on mustad, punased (rootsi punane) ja kollased (Jersey) lehmad. Holsteinide arv võrreldes punaste lehmadega kasvab. Väiksemates taludes on lõaspidamine, suuremates vabapidamine. Heina ei tehta, peamiselt silo, mida tehakse peamiselt rohust, maisist, suhkrupeedi jäätmetest jne. Kasutusel on: silorullid, siloaugud, silotornid ja nn lohvi sees silo.

Daniel Göök, jahimeeste ühingu juhatuse esimees andis ülevaate projektist „Jaht Sjuhäradis" (Veebileht: www.sjuharadsjakt.se).

Projekt sai alguse ühest EL projektist, kus tegid koostööd: Maamajanduse ja Põllumajanduse Sihtasutus, jahimeeste ühing ja Põllumeeste Liit. Jahimeeste ühing on registreeritud kui majanduslik ühendus, millel on ca 30 liiget. Jaht Rootsis hõlmab jahimehi, maaomanikke ja metsandust, looduse säilitamist ning turismi.

 
Kõige tavapärasem on põdrajaht, kuid on võimalik jahtida ka metssigu, linde jne. Lisateenustena pakutakse majutust, kalapüüki, topograafiat jne. Aasta käive ca 100 000 SEK ning aastas keskmiselt on ca 50 külastajat.
 
Seejärel toimus kahe projekti külastus Svenljungas:
1) Piimafarmi külastus - Hollandi talunik, kes on immigreerunud Rootsi ning ostis Rootsis 40 lehmaga piimafarmi 5 aastat tagasi, praeguseks on tal kokku ca 200 lehma (160 lüpsilehma ja 40 noorlooma) ning 3 aastat tagasi valmis vabapidamislaut, mis mahutab 200 lehma. Omandis on 100 ha maad, millest 20 ha on metsaga kaetud ning 100 ha on rendil.  Rootsi eelis võrreldes Hollandiga on eelkõige see, et ruumi on
 
rohkem, saab areneda. Rootsis oleku esimesel tegevusaastal jätkati eelmiste omanike tööd, teisel aastal lõpetati viljakasvatus, kasvatati vaid jõusööta, osteti juurde lehmi. Kui oleks vana lauda ülesehitanud, oleks saanud kasvatada 60-100 lehma, seega tasus ennast rohkem ära uue ehitamine 200 lehmale. Kavandatakse ehitada hoone ka noorloomadele. Palgatööjõudu kasutab ca 50 tundi nädalas. Ise tegeleb ainult piimandusega, põllutööd jms ostab teenusena sisse. Kokku on Rootsis hollandlastest talupidajaid ca 15-20. 
 2) Ebbarps Spa & Hirve Rantšo (veebilehekülg: www.ebbarpsspaohjort.se), omanikud ja ettevõtjad Per ja Gunilla Bårring. Tegemist pereettevõttega, kus peremees tegeleb hirvekasvatusega ning perenaine peab üleval SPA-d.
Alates 1992. aastast hakati hirvi pidama, enne seda tegeleti talus lüpsilehmade ja teraviljakasvatusega. Kasvatatakse kahte liiki hirvesid: punahirvi ja kabehirvi. Punahirvedel on 35 hektarit maad ning kabehirvedel 15 hektarit maad. Enne tapaperioodi on talus kokku 450-500 hirve. Karjas hoitakse punahirve ca 15 aastat, kabehirve ca 10 aastat. Hirvi müüakse nii elusloomadena kui ka lihana. Kogu loomasööt saadakse enda
 

maadelt. Saadakse pindalatoetusi. Rootsis on olemas hirveühing. Kokku on Rootsis ca 380 hirvekasvatajat ning see rantšo on kümne suurema seas. 

Alates 2005. aastast tegutseb SPA, mille peamiseks tõmbenumbriks on loodusega ümbritsetud stressivaba keskkond. Majas, mis on kasutusel nii elamuna kui ka SPA-na, on ruumi kokku 400 m2. Teenustena pakutakse SPA-teenuseid (tünnisaun, saun),

 
massaazhi ja on ilusalong (näohooldus jm). Hetkel kavandamisel kogu alumine korrus ehitada teenindamiseks, omanikud ise kolivad elama pööningu korrusele. Et saaks hakata korraldama ka seminare, majutuse osas tehakse koostööd lähikaudsete majutusasutustega. Toitlustus tellitakse teenusena sisse. Töötajad käivad tööl ca 30-40 km raadiusest ning enamasti on se neile nn teine töökoht.  
Õppereisi viimasel päeval 8. oktoobril külastati Rootsi Talunike Liidu (Federation of Swedish Farmers - LRF) esindaja Elof Jonssoni juhendamisel kahte projekti. Infoks: Rootsi Talunike Liidul on kokku ca 169 000 liiget üle Rootsi. LRFi inglise keelne veebileht: http://www.lrf.se/In-English/ .
1) Vara´s asuv teravilja kasvatajate ühistu poolt moodustanud teravilja ladustamisega tegelev tulundusühistu, mille tegevjuht Fredrik Bladh tutvustas oma organisatsiooni. Organisatsiooni ajalugu ulatub 1917. a, mil ehitati laohoone 5000 tonni teravilja ladustamiseks, pärast seda on toimunud järk-järgult laienemine ca iga 20 aasta tagant. Kokku on tulundusühistul ca 15 000 liiget/omanikku, aastane käive on ca 400 miljonit rootsi krooni. Kokku on tulundusühistus 26 töötajat - 11 kontoris,  
8 teravilja käitlemises, 1 laboratooriumis ja 6 transporditöölist. Suurtalunikud on ca 200-300 hektariga ning väikseim liige on 13 hektariga. Tulundusühistu võtmesõnadeks on kvaliteet ja püsikliendid. Lisaks ladustamisele tegeletakse ka teravilja kuivatamisega. Lepingud sõlmitakse aasta alguses koguse peale ning sügisel pärast vilja müüki saab talunik parima hinna, mis on võimalik saada. See põhineb usaldusel. Sisendid (väetised jms) antakse talunikule krediidi peale ning sügisel tehakse tasaarveldus.
2) Grästorp´is võttis meid vastu vitaalne vanaproua Gunnel Lundmark, kes on asutanud kohaliku toidu tootmise ühingu keset Lääne-Götalandi piirkonda, kuhu kuulub 55 liiget, ning samuti korraldab ta kohaliku toidu turge alates 2001. a (Bonna Market), toimuvad ca kuus korda aastas. Ühingu üks väga populaarne kaubaartikkel on„Jõulukastike", mis koosneb erinevatest  

kohalikest toitudest.Leader projekti raames rajati ühisköök, mida kohalikud toidu tootjad saavad oma toodete töötlemiseks kasutada. Ühingu aastane liikmemaks on 500 SEK. Piirkonna üheks tõmbenumbriks on kohalik toit. Hetkel on eesmärk suurendada tootmishulka, et saaks toodangut müüa ka restoranidele.

Veebileht: http://www.gunneligrastorp.se/ 

 
  

lll


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo