Intervjuu ELARD presidendiga
Brüssel, november 2009
Allikas: Maaeluvõrgustiku üksus, küsitles Ave Bremse
Originaal inglise keeles 
Tõlge: Helene Kõiv ja toimetas Reve Lambur, maaeluvõrgustiku üksus
07. detsember 2009
Mis on ELARD?
| Euroopa LEADER ühendus maaelu arenguks (ELARD) on rahvusvaheline mittetulundusühing, mis on loodud selleks, et maapiirkondade elukvaliteeti parandada ja säilitada sealne elanikkond läbi jätkusuutliku ja integreeritud kohaliku arengu, põhinedes LEADER-lähenemisele. Seetõttu ELARDi kõige olulisem eesmärk on levitada LEADER filosoofiat, printsiipe ja käsitlusala, mis põhineb 7 spetsiifilisel tunnusel, et saavutada jätkusuutlik maaelu areng üle kogu Euroopa. |
 |
ELARD-it eristav tunnus on see, et see toob kokku LEADER kohalikud tegevusgrupid üle kogu Euroopa ning üks ELARD-i põhilisi ülesandeid on: "Esindada liikmete huve ja vajadusi teiste rahvusvaheliste, Euroopa ja riiklike asutuste suhtes, et kontakteeruda teiste osaliste ja asutustega, mis teevad tööd integreeritud maaelu arengu suunas ja et mõjutada EL maaelu arengu poliitikat."
Enam kui pooled 890-st kohalikust tegevusgrupist (LAG-id), mis osalesid LEADER+ Ühenduse algatuses 2000-2006, on kaasatud liikmeks - kas läbi nende riiklike või regionaalsete võrgustike või individuaalsete liikmetena. Täna esindab ELARD 14 liikmesriigi vabatahtlikke riiklikke või regionaalseid LEADER võrgustikke:
- Medgidia piirkonna arengu ühendus. Kohalik tegevusgrupp Medgidia - Rumeenia. (Association for zone development Medgidia. Local Action Group Medgidia - Romania)
- AssoGal Toscana - Associazione dei GAL Toscani - Itaalia
- Comhar LEADER na hEireann - Iirimaa
- Kreeka LEADER+ võrgustik - Kreeka (Greek LEADER+ Network - Greece)
- Ungari LEADER Liit - Ungari (Hungarian LEADER Alliance - Hungary)
- LEADER Prantsusmaa - Prantsusmaa (LEADER FRANCE - France
- Leedu Maaelu Kogukondade Ühing - Leedu (LITHUANIAN RURAL COMMUNITIES UNION - Lithuania)
- MINHA TERRA - Federação Portuguesa de Associações de Desenvolvimento Local - Portugal
- Národní síť Místních Akèních Skupin Èeské republiky, o.s. - Tšehhi
- Riiklik "Läti Maaelu foorum" - Läti (National "Latvian Rural Forum" - Latvia)
- Põhja Iirimaa LEADER võrgustik - UK (NORTHERN IRELAND LEADER NETWORK - United Kingdom)
- RED ESPAÑOLA DE DESARROLLO RURAL. (REDR) - Hispaania
- Malopolska LAG-ide võrgustik - Poola (The Malopolska Network of LAGs - Poland)
- Soome külategevuse ühing (SYTY) - Soome (Village Action Association of Finland (SYTY) - Finland)
See arv suureneb järgnevate aastate jooksul tohutult, kuna ELARD on praegu ühenduses vabatahtlike LEADER võrgustikega Sloveenias, Bulgaarias, Horvaatias, Küprosel, Slovakkias ja Rootsis.
Kui kaua ELARD tegutsenud on?
ELARD-i rahvusvaheline mittetulundusühing (ELARD aisbl) asutati 1999. aastal ja alates 2009. aastast on see omastanud õigusliku staatuse kui riiklik mittetulundusorganisatsioon. Peakorter asub hetkel Belgias.
ELARD asutati Belgias, 1999. aastal Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Hispaania ja Itaalia kohalike tegevusgruppide riiklike LEADER võrgustike poolt.
Mis oli ELARDi loomise põhjus ja milline on selle positsioon Euroopas?
ELARD-i rahvusvaheline mittetulundusühing (ELARD aisbl) loodi 1999. aastal Prantsusmaa, Kreeka, Iiri, Itaalia ja Hispaania maaelu arengu LEADER võrgustike initsiatiivil. Peamine ajend selle ühenduse loomiseks oli eespoolmainitud liikmete tugev usk Euroopa maapiirkondade jätkusuutlikku arengusse läbi LEADER meetodi, mis tagab vajaliku alt- üles lähenemise läbi kohalike- ja erakasusaajate kaasamise ja volitamise.
ELARDi aastatepikkune suur töö, realiseerimaks oma eesmärkide saavutamist, on pidevalt Euroopa institutsioonide ja Euroopa kontingendis üldiselt tunnustatud ja hinnatud. Konkreetsemalt öeldes, on tegemist organisatsiooniga, mis esindab kohalikke tegevusgruppe Euroopa tasandil. See suutlikkus tagab ELARDile positsiooni nii LEADER allkomitees kui ka Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordinatsioonikomitees, seega on ELARD tegevusgruppide kuuldavaks hääleks Euroopa institutsioonide hulgas.
Kas ELARD-is on põhikohaga töötav meeskond? Kuidas on töö organiseeritud?
Alates uute kontorite avamisest Brüsselis on ELARD-il alaline osalise tööajaga töötav meeskond. 2010. aasta jaanuariks on plaanitud luua ELARD-ile põhikohaga töötav meeskond. Kontor on igapäevaste ülesannetega hallatud koordinatsiooni ja kommunikatsiooni ametniku (Coordination and Communication Officer by the Secretarial Support) ja interni poolt. Enamgi veel, ELARD-i presidendil on aktiivne roll assotsiatsiooni igapäeva küsimustega tegelemisel ja kontoris tegutsedes.
Kes võib saada ELARD-i liikmeks?
Lähtudes oma põhikirjast koosneb ELARD aktiivsetest, liitunud ja vaatleja liikmetest. Aktiivsed liikmed on vabatahtlikud kohalike tegevusgruppide võrgustikud riiklikel või piirkondlikel tasanditel ja ainult juhul kui LEADER võrgustikke ei eksisteeri, saab ka üksik kohalik tegevusgrupp liikmeks astuda. Euroopa Liidu ühinemiseelsete riikide LEADER võrgustikud või tuleviku liikmesriigid ja kolmandate riikide organisatsioonid, kus toetatakse võrgustike eesmärkide arendamist, saavad liituda ja olla vaatleja staatuses maksimaalselt ühe aasta. Ühendus on avatud kohalikke tegevusgruppe esindavatele võrgustikele ja LEADER tüüpi organisatsioonidele kui ka teistele üksustele, mis töötavad nende piirkonna maaelu arengu heaks ja jagavad ELARDi eesmärke.
Miks peaksid uued liikmesriigid ELARD-iga liituma?
Euroopa LEADER ühendus maaelu arenguks, eriti Kreeka eesistumise ajal on seadnud üheks eesmärgiks soodustada uutes liikmesriikides Leader meetodi edendamist ja rakendamist. Seda kinnitab selliste riikide nagu Tšehhi, Läti, Ungari, Rumeenia, Poola ja Leedu liitumine ELARD-iga.
Uute liikmesriikide võrgustike või kohalike tegevusgruppide kasu liitumisel ELARD-iga on kolmekordne. Ühest küljest tagab ELARD neile avatud foorumi, mis võimaldab luua kontakte olemasolevate liikmetega, kellel tervikuna on suurem LEADER-programmi rakendamise kogemus. Sellisel viisil saavutatakse partnerlussuhete loomine, teadmiste jagamine ja parimate praktikate edendamine. Teisest küljest tagab ELARDi liikmelisus liikmesriikide organisatsioonidele pideva kasuliku ja esmase teabe kättesaadavuse seoses LEADERi ja Euroopa maaelu arengu valdkonnas üldiselt. Lõpetuseks, läbi ELARDi liikmelisuse on selle liikmetel võimalik muuta oma hääl Euroopa institutsioonides kuuldavaks, andes organisatsioonidele positsiooni Euroopa maaelu arengu võrgustikus (LEADER allkomitee ja Koordinatsioonikomitee) ja selle kontaktidele Põllumajanduse Peadirektoraadis ja Regioonide Peadirektoraadis.
Millised probleeme tõid LEADER liikmed 2007-2013 aasta perioodil välja?
Iga riigi individuaalsete ja riikliku seadusandlusega seotud küsimuste kõrval on korduvalt ELARDile eraldi probleemina välja toodud 2007-2013 perioodiga seonduvalt programmi administreerimise väga bürokraatlik süsteem. Eriti on välja toodud, et LEADER meetodi süvalaiendamist on sageli korraldusasutuste pool mõistetud kui kogu I-III telje reeglite kasutusena IV-s teljes.
See, tulenevalt meie liikmeskonnast, loob tegevusgruppidele vaid kitsa tööpõllu, et arendada kohalikul tasandil uuenduslikke ja mitmeid valdkondi hõlmavaid projekte. Lisaks põhjustab reeglite ebaselge sõnastus, mis ei ole selge isegi makseagentuuride riiklikele ja piirkondlikele tasanditele, raskendatud eelarve protseduure, maksete pikaajalisust ning kohalike tegevusgruppide mitte-abikõlblike kulude suurenemist.
Millised on põhiprobleemid võrreldes eelmiste perioodidega?
Põhiküsimused, mis mõjutavad sujuvat ja algupärast LEADERi rakendamist, seonduvad siiamaani LEADERi "süvalaiendamise" tulemuste saavutamise efektiga. LEADERi "alt-üles lähenemine" on küsitav kestvate lahendust vajavate administratiivsete protseduuride poolt. Süvalaienemine võib sageli tegevused üle-defineerida, mis toob enndaga kaasa paindlikkuse, autonoomsuse ja uuenduste kao ning kohalikele vajadustele reageerimise aeglustumise. Austuses subsidiaarsusprintsiibi vastu on oluline, et programm säilitaks enda jaoks tugeva töövaldkonna ja põhitegevused. Teine probleem on järjepidevad muutused olemasolevates reeglites, põhjustades jäigema programmi, mis ei pruugi kohapeal nii efektiivne olla. Tundub, et uued administreerimisreeglid ja juhised koos oma sagedaste muudatustega, kasutavad LEADER programme puhul "kägistusvõtet".
Lisaks annab hoiatavaid signaale korraldusasutuste, makseagentuuride ja LEADER tegevusgruppide suhe tegevusgruppide seas domineeriva bürokraatia kohta. On vaadeldud korraldusasutuste, makseagentuuride ja tegevusgruppide suhet ning on näha, et seal on suur arenguruum, mis puudutab harmoonilist projekti rakendamist ja projekti rahastamist, eriti uute liikmesriikide puhul.
ELARD-i eesistumine? Mitu presidenti teil on olnud?
ELARD-i põhikirjas on eesistumiseks ette nähtud rotatsiooni reegel. Vastavalt sellele reeglile on iga aktiivne ELARD-i liige presidendiametis 2 aastat. Eesistumine on roteeruv tagamaks, et igal liikmesriigi LEADER võrgustikul on võimalus seda ühendust juhtida ja panna oma perioodil "oma märk maha". ELARD-il on kokku olnud viis 2-aastase valitsemisajaga eesistumist, alustades Itaalia LEADER-st, jätkates Prantsumaa, Hispaania, Iirimaa LEADER-iga ning 2007-2009 on eesistuja Kreeka. Kreeka LEADER võrgustik annab järgnevaks kaheks aastaks eesistumise üle Portugali LEADER võrgustikule.
Põhinedes tõhusal panusel maaelu arengu koostööle kõikide tegevusgruppide seas riiklikul tasandil ja suurepärasele koostööle Kreeka Maaelu arengu ja toiduministeeriumiga, tutvustati ja rahastati äriplaan, et arendada Euroopa võrgustumist ELARDi arengu põhjal.
ELARDi Kreeka eesistumise strateegilised suunised on ärgitada tugevamaid organisatoorseid aluseid ja innustada võrgustikke rohkemaks Euroopa koostööks, eraldi tähelepanuga tagada vajalik abi ja toetus (lähenemisviisid, arengufilosoofia, laiad poliitilised ideed, uued tehnoloogiad või käsitlemistehnoloogiad) uute ühinenud riikide maaelu arengu programmide rakendamiseks.
Spetsiifilisemalt, ELARDi Kreeka eesistumise eesmärgid aastateks 2007-2009 olid: a) suurendada liikmete arvu, eriti hiljuti ühinenud riikide arvelt, b) tugevdada ELARD-i institutsioonilist olemasolu Euroopa tasemel, põhiliselt läbi Koordinatsioonikomitee ja Euroopa maaelu arengu võrgustiku LEADER allkomitee töös osalemise, c) jätkata jõupingutusi, et ELARD saaks astuda Euroopa Komisjoni Maaelu arengu nõuandva komitee liikmeks, d) ühendada ELARDi liikmeid viisil, mis kindlustaks tegevusgruppide vaadete ja huvide hea esitluse ja paika panemise põhilistes otsuseid tegevates keskustes ja e) suurendada ELARD-i nähtavust ja teadlikkust asjakohaste rahvusvahelise taseme ja riiklike esinduste seas Euroopas. Suur hulk ülalmainitud eesmärke on juba teostunud, ülejäänud on väljatöötamisjärgus.
Kes Teie olete? Natuke informatsiooni Teie enda kohta.
| Mu nimi on Panagiotis Patras ja ma olen lõpetanud Ateena Põllumajandusülikooli, bakalaureusega põllumajandusmajanduses. Seejärel sain Chania Vahemere Agronoomia Instituudis (CHIEAM) integreeritud maaelu arengu majanduse alase diplomi. Juba üle 15 aasta olen töötanud põllumajanduse ja maaelu arengu programmide/projektidega, seega on mul sellel alal laialdane töökogemus. Ma olin ühe tegevusgrupi juht (Development Centre of Kalambaka-Pyli- KENAKAP SA) Kesk-Kreekas, mis alustas tööd LEADER I algatusega (1993) ja jätkas LEADER II ja LEADER+ algatustega. |
 |
Alates 2007. aastast kolisin Piirkondliku arengu agentuuri (THESSALIA) ning olin seal peadirektor ja 9 integreeritud maaelu arengu programmi juht, mis rakendusid Thelassy regioonis. Mul on olnud võimalus töötada LEADER-ga Kreekas alates 1999. aastast, ma alustasin tehnilise abi jagamisega, eriti liitumiseelsetele programmidele, SAPARD ja IPARD Bulgaarias, Sloveenias, Türgis, Küprosel ja Horvaatias. Põhiline tegevusala oli riigiasutuste nõustamine LEADER meetme ja programmi rakendamise ning kohaliku ja riikliku taseme võrgustuse alal.
Olen Kreeka LEADER võrgustiku asutaja, selle juhtkomitee liige ja selle võrgustiku esindaja ELARDis. Olen ELARDi president ja nii LEADER allkomitee kui ka Euroopa maaelu arengu võrgustiku Koordinatsioonikomitee liige.
Paar sõna Eesti tegevusgruppidele?
LEADER meetodi tähtsus kohaliku arengu strateegia konktekstis on omaks võetud üle kogu Euroopa ja seal on rohkelt näiteid LEADER lähenemisest, mis näitavad, kuidas kohaliku arengu strateegiaid võib LEADER rahastamisel arendada ja kuidas nad võivad jätkata positiivset mõju järgmisele programmeerimise perioodile 2007-2013.
LEADER algatus on saavutanud pärast kolmes programmeerimisperioodis kogemuse saamist küpsuse taseme, võimaldades maapiirkondadel rakendada LEADER lähenemist laiemalt maaelu arengu programmerimisel. LEADERi süvalaiendamine järgmisel programmeerimisperioodil on ülioluline, et säilitatakse oskused, mis on hangitud eelneva kolme järjestikuse LEADER algatuse jooksul, eriti need, mis on seotud kohalike partnerluste loomisega, avalike ja era partnerlustega, koostöö ja uuendustega ning kohaliku valitsemise parandamisega. Ma usun, et ainult siis kui tegevusgruppidel on kindel kriitiline hulk aktiivsust, piisav tase autonoomsust ja rahastamine läheb üle kohalikule tasemele, saavad nende tegevused olla integreeritumad ja "kokku liidetud" ning kohalikud inimesed ja organisatsioonid saavad öelda sõna sekka, kuidas kõik tegevused ja kulud ühise põllumajanduspoliitika teises sambas peaksid olema korraldatud.
Sellega seoses on oluline, et kaasatud oleksid kõik IV telje rakendamises osalejad. LEADERi uus programm võtab seda pärandit arvesse, et soodustada piirkonna võimet ammutada jätkusuutlikku kasu selle loodus- ja kultuuripärandist.
Neljateistkümne aastase positiivse LEADERi ülesehitamise kogemusega, on ELARD hästi paigutunud, et aidata üle kanda oskusteavet ja kogemusi maaelu arengus ja võrgustumises uutele ja liitumiseelsetele liikmesriikidele. Selleks loodab ELARD saada toetuse ja soodustuse kõikidelt nendelt inimestelt, kes usuvad, et LEADER pole lihtsalt mõni suvaline EL programm, vaid vastus Euroopa maapiirkondade probleemidele. Ja me loodame, et Eesti kohalikud tegevusgrupid on nende hulgas.
LISAINFO:
- Panagiotis Patrase ettekanne Leader II allkomitees ELARDist
- Info Leader II allkomitee kohta, kus Ave Bremse ja Panagiotis Patras valiti Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordinatsioonikomitee liikmeteks www.maainfo.ee...
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles