alameede 1.8.1. eelnõu 23.03.2007

Peatükk 5.3.1 I telg - põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

Meede 1.8. - Põllu- ja metsanduse infrastruktuur (125)

Alameede 1.8.1. – Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri arendamine

---

eelnõu 23. märts 2007

Põhjendus

Maaharimine ja selle käigus tehtud maaparandustööd on kujundanud nüüdisaegse põllumajandusmaastiku ja maapiirkonna infrastruktuuri. Korras maaparandussüsteemid meie kliimavööndis loovad eelduse põllu- ja metsamajanduslikuks tegevuseks. Eestis kasutusel olevast põllumajandusmaast on kuivendatud 420 000 ha ehk ligi pool, erametsamaal on kuivendusvõrke 150 000 hektaril.

Võrreldes parasniiskete muldadega, on eespool nimetatud maal ka pärast investeeringu tegemist mulla viljelusväärtus madalam ja maade kasutamisvõimalused piiratumad. Maaparandustööde tegemine on maakasutajale (võrreldes parasniiskel maal tegutseva tootjaga) kulukas lisakohustus, sest investeering maaparandusse on pikaajalise tasuvusajaga, ei too ettevõttele olulist tulu ning käib enamikule maaomanikest ilma toetuseta üle jõu.

2005. aastal tehtud maaparandusuuringu tulemustest selgus, et kuivendatud põllumajandusmaast on 11% heas, 63% rahuldavas ja 26% puudulikus kuivendusseisundis.

Tulenevalt investeeringute nappusest sektoris, väheneb hea ja rahuldava kuivendusseisundiga maade osakaal hinnanguliselt 2–3% aastas. Enamik olemasolevaid põllumajandus- ja erametsamaa kuivendussüsteeme on tänaseks amortiseerunud. Korrastamata maaparandussüsteemid ja kinnikasvanud eesvoolud põhjustavad üleujutusi, maa soostumist ja võsastumist ning maastike rekreatiivse väärtuse vähenemist.

Maaparandussüsteemid on valdavalt 60–400 ha suurused ja et maaparandussüsteemide piirid ei ühti enamasti kinnisasjade piiridega, on maaparandushoiutööde korraldamine tihti keeruline. Kui üksikud maaomanikud tegeleksid ühiseesvoolude korrashoiuga koordineerimatult, osutuks see enamikul juhtudel võimatuks. Mitme maaomaniku maal paiknevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja uuendustöid on otstarbekas teha ühiselt ehk maaparandusühistute kaudu.

Maaparanduse ühistegevuse valdkonnas on Eestis ajalooline kogemus, samas on ühiste otsuste tegemine ja tööde korraldamine aeganõudev ja keeruline. Sellest tulenevalt toetatakse maaparandusühistuid maaparanduslike tegevuste korral kõrgema toetusmääraga.

Kuivendussüsteemide ebapiisava toimimise tõttu halveneb taimede kasvuvõime, mis omakorda vähendab mullas toitainete seotust ja suurendab pindmist äravoolu – lõppkokkuvõttes suureneb biogeenide väljakanne eesvoolu, jõgedesse ja järvedesse. Põhiliselt ilmneb lühiajaline negatiivne keskkonnamõju eesvoolude ehitamisel, kui kaevetöödel tekib muda ja sellest vabanevad biogeenid kanduvad allavoolu. Võrreldes kraavitusega, vähendab drenaa? pinnaseerosiooni, kuid negatiivse küljena suureneb lämmastiku väljakanne. Nimetatud mõjude vähendamiseks tuleb kasutada maaparanduse keskkonnakaitseabinõusid (settebasseinide, lodude ja eesvoolu kaldapuistu rajamist ning eesvoolude renaturaliseerimist), mille eesmärk on lokaliseerida võimalik toitainete väljakanne ja säilitada ökoloogiline stabiilsus ja bioloogiline mitmekesisus.

Vastavalt maaparandusseadusele peab maaparandussüsteemi reguleeriv võrk minimeerima reostuse leviku ohu ja eesvool peab olema võimalikult suure isepuhastusvõimega, seega ka bioloogiliselt mitmekesine. On alustatud suurte eesvoolude renaturaliseerimist, kus rakendatakse meetmeid elupaikade mitmekesistamiseks ja kalade rännetele kaasaaitamiseks.

Maaparandussüsteemide asjakohane rekonstrueerimine võimaldab oluliselt parandada meie veekogude seisundit. Seega on maaparandussüsteemide asjatundlik rekonstrueerimine ja hoid avalikele huvidele suunatud tegevused, mis aitavad leevendada eespool kirjeldatud negatiivseid ilminguid.

Tulevikule mõeldes peab arvestama ka kliima edasise muutumisega. On prognoositud, et ilmastik muutub ebastabiilsemaks, kevadine äravool väheneb ja sügisene suureneb. See tähendab, et kuigi vegetatsiooniperiood pikeneb, ei tarvitse pikeneda põllutööde periood, kui maade kuivendusintensiivsuse tõstmisega ei tagata sügiseseks koristusperioodiks vajalikku kuivendusnormi. Eelkõige on kavas toetada olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimist ja uuendamist, kuid teatavatel juhtudel on võimalik ehitada ka uusi süsteeme. Samas on uute süsteemide ehitamist kavas piirata madalama toetusemäära ja meetme valikukriteeriumides madalamate hindepunktide kaudu.

Kuigi sademete aastamaht ületab oluliselt aurumise, ei ole sademete jaotus vegetatsiooniperioodil ja aastate lõikes ühtlane. Küllalt sageli võib ette tulla lühemaid või pikemaid põuaperioode, mis põhjustavad olulisi saagikadusid eriti köögiviljapõldudel ning puuvilja- ja marjaaedades. Ilmastikuriskide vähendamiseks ja stabiilsete saakide saamiseks on vajalik tähelepanu pöörata niisutussüsteemide rajamisele ja toimimisele. On tekkinud vajadus veere?iimi kahepoolseks reguleerimiseks, mis võimaldab maade altniisutamisel veeressurssi mitmekülgsemalt ja loodussäästlikumalt kasutada. Sellest tulenevalt on toetatav ka niisutussüsteemide ehitamine, rekonstrueerimine või uuendamine.

Hajaasustusega territooriumidel maakasutuse ratsionaalsemaks muutmiseks on vaja ehitada või parandada juurdepääsuteid põllumajandus- ja erametsamaale. Suure osa põllu- ja erametsateede kandevõime pole nüüdisaegsete masinate jaoks piisav. Maaparandussüsteemide korrashoiuks on vaja parandada maaparandussüsteemi teenindusteid.

Erametsateede mitterahuldav seisund takistab nii metsade majandamist kui metsatulekahjude ennetamist ja likvideerimist ning tormikahjustuste kõrvaldamist. Teede ehitus ja rekonstrueerimine juurdepääsu kindlustamiseks ei ole olulist puhastulu andev infrastruktuuri investeering, vaid esmane vajadus maatulundusmaa kasutusele võtmiseks ja tootmise alustamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 30.

Eesmärgid

Üldeesmärk

Põllumajandus- ja erametsamaal kuivendussüsteemide toimimisvõime säilitamine.

Spetsiifilised eesmärgid

• ühtlustada põllu- ja erametsamajanduse tootmistingimusi maapiirkonnas, vähendades ebasoodsast veere?iimist tingitud põllumajandusliku tootmise riske ning suurendades erametsa tootlikkust ja puidu kvaliteeti;
• parandada juurdepääsu põllumajandus- ja erametsamaale;
• vähendada paikseid üleujutusi;
• minimeerida reostuse levikut kuivendatud maal ja suurendada eesvoolude isepuhastusvõimet.

Sihtrühm

Toetuse saaja

• põllumajandusega tegelevad ettevõtjad;
• erametsaomanikud (füüsilisest isikust ettevõtjad ja eraõiguslikud juriidilised isikud) ja metsaühistud, kelle omandis on või kelle liikme omandis on metsamaa;
• maaparandusühistud;
• mittetulundusühingud, kelle üks põhikirjaline eesmärk on tee hoid.

Miinimumnõuded taotlejale

Maaparandusühistu vastab maaparandusseaduses maaparandusühistule sätestatud nõuetele.

Erametsamaa maaparanduseks saab toetust taotleda siis, kui metsamaa kohta on koostatud metsamajandamiskava. Alla 2 ha suuruse metsapindalaga kinnisasja korral metsamajandamiskava kohustust ei ole.

Metsatulekahju ennetamiseks saab toetust taotleda siis, kui metsaomanik on jätnud metsa piiramata ja tagatud on tasuta juurdepääs tulekaitselise infrastruktuuri objektidele.

Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus

Maaparandus:

• põllumajandus- ja erametsamaal kuivendamiseks ja niisutamiseks ja veere?iimi kahepoolseks reguleerimiseks vajalike ehitiste (k.a keskkonnakaitserajatised, nagu lodud, settebasseinid jne ja maaparandussüsteemi teenindav tee) ehitamine, rekonstrueerimine ja uuendamine;
• maaparanduslikeks tegevusteks võib toetust taotleda, kui investeeringu tulemusena vastab maaparandusehitis maaparandusseadusega kehtestatud nõuetele;
• erametsamaale saab uut maaparandussüsteemi rajada siis, kui selle reguleeriv võrk paikneb tulundusmetsas.

Juurdepääsu tagamine:

• põllumajandus- ja erametsamaale, põllumajanduslikele tootmishoonetele ning erametsa tarbeks tulekustutustiigi veevõtukohtadele juurdepääsuks teede ja teerajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine.

Metsatulekahju ennetamine:

• tuletõrjetiigi ja veevõtukoha ehitamine ja rekonstrueerimine.

Toetus

Maksimaalsed toetuse määrad

• toetuse määr maaparanduslikele keskkonnakaitserajatistele ja metsatulekahju ennetamise rajatistele on kuni 90%;
• toetuse määr kuivendussüsteemide ja veere?iimi kahepoolsete reguleerimissüsteemide rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks on kuni 75% ja kui toetust taotleb maaparandusühistu, siis kuni 90%;
• toetuse määr uute kuivendussüsteemide ja veere?iimi kahepoolsete reguleerimissüsteemide ehitamiseks ja niisutussüsteemide ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks on kuni 40%;
• toetuse määr juurdepääsu tagavatele investeeringutele on kuni 75% kui juurdepääsutee on mitme omaniku kinnisasjadel, ja kuni 40%, kui juurdepääsutee on ühel kinnisasjal.

Maksimaalne toetussumma

• Maaparanduslikeks tegevusteks – kuni 5 mln krooni ühe taotleja kohta aastas, ületamata kogu programmiperioodil 15 mln krooni.
• Juurdepääsu tagavate investeeringute korral – kuni 2 mln krooni ühe taotleja kohta aastas, ületamata kogu programmiperioodil 6 mln krooni.
• Metsatulekahju ennetamise rajatistele – kuni 1 mln krooni ühe taotleja kohta aastas, ületamata kogu programmiperioodil 3 mln krooni.

Toetuse sihtala ja rakendamise aeg

Rakendamise piirkond

Meedet rakendatakse kogu Eestis.

Meetme rakendamine

Meedet rakendatakse alates 2007. aastast.

Indikaatorid ja sihttasemed

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid

• Taotlus-tegevuskava;
• Maaparandusbüroo poolt kooskõlastatud maaparandussüsteemi uuendustööde kava, kui toetust taotletakse maaparandussüsteemi või selle osa uuendamiseks;
• Ehitusluba, kui toetust taotletakse maaparandussüsteemi või selle osa või juurdepääsu tagavate rajatiste või metsatulekahju ennetamise rajatiste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks.

Makseagentuur ja rakendavad asutused

PRIA

Kohapealset kontrolli taotleja juures teostab piirkondlik maaparandusbüroo ja Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo.

Taotluste hindamise protseduur

PRIA hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindamiskriteeriumide alusel. Taotluste hindamisel kasutatakse punktisüsteemi, kus eelistatud on:

• ühistegevus;
• maaparandusehitiste rekonstrueerimine;
• keskkonnakaitseabinõude rakendamine;
• avalikele huvidele suunatus.

Korraldusasutus võib meetme rakendusmäärusega täpsustada erieelistusi ja -tingimusi.