meede 2.8. eelnõu 05.07.2007

MEEDE 2.8 – NATURA 2000 TOETUS ERAMETSAMAALE (224)

---

eelnõu 05. juuli 2007

Põhjendus

Eestis on mets üks peamine ökosüsteem ja metsandus on üks olulisemaid meie looduse mitmekesisust mõjutavaid majandusvaldkondi. Natura 2000 alad maismaal moodustavad pindalaliselt kokku 692 000 ha ehk 16% Eesti pindalast. Sellest on erametsamaad 81 000 ha, Natura 2000 aladel on kokku 20,8% Eesti metsadest.

Oluline on kindlustada kõikide Eesti looduslike metsaliikide elujõuliste populatsioonide ja kasvukohtade säilimine.

Erametsadel on maapiirkonna majandustegevuses tähtis osa. Seetõttu on bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise seisukohast ELi abi oluline, et tagada Natura 2000 alal asuval erametsamaal looduskaitseseadusest tulenevate kitsenduste ning nõukogu linnu- ja loodusdirektiivi nõuete täitmine, oluliselt kahjustamata metsanduse üldist tasuvusläve ja metsaomanike konkurentsivõimet. Hüvitamisele kuulub metsade majandamisel saamatajäänud tulu. Osaline või täielik loobumine majandamisest on vajalik keskkonnakaitseliste eesmärkide ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise vajaduse tõttu.

Looduskaitseseaduse alusel on Natura 2000 alade kaitseks moodustatud kas kaitsealad, hoiualad või püsielupaigad. Kaitsealad ja püsielupaigad on jagatud erinevateks vöönditeks, kus kehtivad erinevad piirangud. Kõige rangemate piirangutega on loodusreservaat, kus on keelatud igasugune inimtegevus. Loodusreservaadid asuvad ainult riigimaal. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, kaitse-eeskirjaga võib lubada koosluse kujundamist vastavalt kaitse-eesmärgile. Loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse. Piiranguvööndis on lubatud säästev majandustegevus, keelatud on uuendusraie. Hoiualadel on keelatud metsaraie, kui see võib ohustada ala kaitse-eesmärkide säilimist, ning kohustada võib kindlaksmääratud ajal metsaraiet tegema ning selleks kindlaksmääratud tehnoloogiat kasutama. Piiranguvööndi metsad ja hoiuala metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse.

Nõukogu direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ rakendamisest tulenevalt on erametsast saamatajäänud keskmine tulu ühe hektari kohta aastas piiranguvööndi ja hoiuala metsades 1107 krooni (71 eurot) ning sihtkaitsevööndi metsades 2007 krooni (128 eurot).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 46.

Eesmärgid

Toetuse eesmärk on kaasa aidata Natura 2000 ala erametsamaa säästvale kasutusele.

Sihtrühm

Toetuse saajad

Toetust võib taotleda erametsaomanik tema omandis olevale metsamaale, mis asub nõukogu direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ kohaselt määratud Natura 2000 alal. Taotleja peab täitma looduskaitseseaduse nõudeid.

Nõuded

Tegemist on 1-aastase nõuete täitmise kohustusega, ent taotlejal on perioodi 2007–2013 jooksul õigus taotleda toetust nõuetele vastava piiranguvööndis, hoiualal ja sihtkaitsevööndis asuva Natura 2000 ala erametsamaa kohta.

Miinimumnõuded taotlejale

Toetuse taotleja peab kogu kohustuseperioodi jooksul taotleja valduses oleval põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris oleval põllumajandusmaal järgima nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 5 ning IV lisa kohaseid häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi. Alates 2009. aastast, kui nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 ei ole sätestatud teisiti, rakenduvad lisaks ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 4 ja III lisa kohased kohustuslikud majandamisnõuded. Miinimumnõuete täpsemad sätted on toodud lisas 3.

Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus

Täielik või osaline loobumine Natura 2000 metsaala majandamisest vastavalt kehtestatud kaitsekorrale.

Toetus

Toetuse määr

Toetuse määr on piiranguvööndis ja hoiualal 780 krooni (50 eurot) hektari kohta ning sihtkaitsevööndis 1 565 krooni (100 eurot) hektari kohta.

Ühikumäära arvutamise alused

Saamatajäänud tulu arvutamise aluseks võetakse Natura 2000 metsaalade metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutatakse keskmine eeldatav aastane tootlus. Nimetatud tootlust kompenseeritakse omanikele. Kompensatsiooni määr diferentseeritakse lähtuvalt kaitsere?iimist ja meetme eelarvest.

Toetuse sihtala

Meedet rakendatakse Eesti territooriumil Natura 2000 aladel.

Indikaatorid ja sihttasemed

Indikaatori tüüp		Indikaator		Eesmärk 2007-2013
Väljundnäitaja		Toetuse saajate arv		8 000
		Natura 2000 erametsamaa toetust saavate alade kogupindala (hektarites)		80 900
				Sealhulgas toetatud pind piiranguvööndis ja hoiualal 65 900 ning sihtkaitsevööndis 15 000
Tulemusnäitaja		Edukalt hooldatava ala pindala (hektarites)		80 900
Mõjunäitaja		Kõrge loodusväärtusega alade hooldamine		Mõju on positiivne
		Vee kvaliteedi paranemine (taimetoitainete tasakaal)
		Taastuva energia tootmine põllumajanduses ja metsanduses

Lisaindikaator

Indikaatori tüüp		Indikaator		Eesmärk 2007-2013
Mõjunäitaja		Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpide ja metsaliikide looduskaitseline seisund		Seisund on soodne

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid

• Taotlus;

• Kaart;

• Vajadusel muud tõendavad dokumendid.

Makseagentuur ja rakendavad asutused

PRIA, Sihtasutus Erametsakeskus, Keskkonnainspektsioon

Taotluste menetlemise protseduur

Taotlusi võtab vastu ja menetleb Sihtasutus Erametsakeskus. Looduskaitseseadusest tulenevate nõuete täitmist kontrollib lisaks Sihtasutusele Erametsakeskus ka Keskkonnainspektsioon. Toetuse maksmise nõuete rikkumise korral vähendab Sihtasutus Erametsakeskus toetusi siseriikliku seadusega ettenähtud korra ja vähendamise määrade kohaselt.

Seosed teiste meetmetega

Maa-alade kattuvuse korral ei saa käesoleva toetuse taotleja samaaegselt samal kinnistul taotleda nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punktis a sätestatud toetusi.