meede 2.7. eelnõu 05.07.2007

MEEDE 2.7 – KAITSEMETSA RAJAMISE TOETUS (221)

---

eelnõu 05. juuli 2007

Põhjendus

Viimasel kümnendil on maakasutuses toimunud muutused (kasutusest väljajäänud pindade arvu suurenemine), mis põhjustavad metsasuse suurenemist sellistel aladel, mis oleksid tootlikud põllumajandusmaana. Üks võimalus kasutuseta maade osakaalu suurenemise tõkestamiseks on kaitseribade metsastamine erosiooniohuga muldadel ning veekogude äärsete alade metsastamine, et tagada hea keskkonnaseisund.

Erodeerunud ja erosiooniohuga mullad moodustavad 3,1% Eesti põllumajandusmaa koguvarust, samal ajal on EL-25 vastav näitaja 17%. Erosiooniohuga muldade maht on Eestis 0,11 t/ha/aastas (EL-25 – 1,64, EL-15 – 1,94). Erosioonitundlikke alasid metsastades on võimalik erosiooni tõkestada.

Rajatavad kaitsemetsad kaitsevad vett ja pinnast nii hajureostuse kui erosiooni eest, väldivad veekogude kallaste uhtumist ning kaitsevad saaste või ilmastiku kahjuliku mõju eest.

Kaitsemetsi rajades võtame keskkonna suhtes tundlikud põllumaad intensiivsest kasutusest välja ning moodustame läheduses asetsevate veekogude ümber puhvertsoonid, mis vähendavad veekogudele avalduvat negatiivset mõju. Samas väheneb vajadus moodustada kaitsemetsi tulundusmetsade arvel.

Pinnast ja vett kaitsvad metsad moodustavad kogu Eesti metsamaast 6,8%. Veekaitsemetsade pindala on 2004. a andmetel 14,1% (99,4 tuhat ha) kõikidest hoiu- ja kaitsemetsadest. See moodustab 4,3% kogu Eesti metsamaast. Pinnasekaitsemetsade pindala on 2004. a andmetel 8,1% (56,9 tuhat ha) kõikidest hoiu- ja kaitsemetsadest. See moodustab 2,5% kogu Eesti metsamaast.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 43.

Eesmärgid

Eesmärk on tagada hea keskkonnaseisund läbi kaitsemetsade rajamise. Kaitsemetsi rajades väheneb keskkonna suhtes tundlike põllumajandusmaade osakaal ning väheneb vajadus moodustada kaitsemetsi tulundusmetsade arvel.

Sihtrühm

Toetuse saajad ja miinimumnõuded taotlejale

Toetust võib taotleda FIE, füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb toetust vähemalt 0,3 hektarile tema omandis olevale PRIA registrisse kantud põllumajandusmaale. Meedet rakendatakse Eesti territooriumil määratletud piirkondades (näiteks erosiooniohuga muldadel või veekogude äärsetel aladel).

Maksimaalne toetusega hõlmatud pindala ühe taotleja kohta on kogu programmiperioodi jooksul 30 ha. Üle 5,0 ha suuruse põllumaa metsastamise korral peab selle maa boniteet olema kuni 35 hindepunkti.

Maid metsastatakse keskkonnasõbralikul viisil ning kohalikke tingimusi ja planeeringuid arvestades. Metsastamisel tuleb arvestada erinõudeid, mis on kehtestatud teede ja raudtee ning tehnorajatiste kaitsevöönditele. Metsastamise keskkonnamõju hinnatakse vastavalt riiklikele õigusaktidele.

Natura 2000 võrgustiku hoiu- ja kaitsealad ei ole käesoleva meetme raames abikõlblikud. Toetust ei anta ka selliste piirkondade ja maa-alade korral, mille metsastamine võib ohustada looduskeskkonda (nt kaitsealad, pärandkooslused, piiranguvööndid) ja looduslikku mitmekesisust.

Toetuse taotleja peab kogu taotleja valduses oleval põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris oleval põllumajandusmaal järgima nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 5 ning IV lisa kohaseid häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi. Alates 2009. aastast, kui nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 ei ole sätestatud teisiti, rakenduvad lisaks ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 4 ja III lisa kohased kohustuslikud majandamisnõuded.

Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus

Kaitsemetsa rajamise puhul antakse toetust rajamiskulude osaliseks katmiseks. Metsapuutaimed peavad olema istutatud ühtlaselt üle kogu põllu pinna, arvestusega vähemalt 2000 metsapuutaime ühe hektari kohta. Metsapuutaimede päritolu peab olema dokumentaalselt tõestatav.

Ei toetata jõulupuude ega metsaseaduse (2007) alusel keelatud võõrpuuliikidega kaitsemetsa rajamist.

Toetus

Toetuse määr ja selle arvutamise alused

Toetuse määr ühe hektari kohta on 14 500 krooni (927 eurot). Toetust antakse metsakultuuri rajamiseks. Toetuse määra arvutamisel on võetud aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse 2004. a andmeid metsastamiseks enam kasutatud erinevate puuliikide (kuusk, mänd, kask) kohta. Arvutustes on võetud arvesse maapinna ettevalmistamise ning istikute ostmise ja istutamise kulusid.

Toetuse rakendamise aeg

Meedet rakendatakse alates 2009. aastast.

Indikaatorid ja sihttasemed

Indikaatori tüüp		Indikaator		Eesmärk 2009-2013
Väljundnäitaja		Toetuse saajate arv		100
		Kaitsemetsa rajamise toetust saavate alade kogupindala (hektarites)		1700
Tulemusnäitaja		Edukalt hooldatava ala pindala (hektarites)		1700
Mõjunäitaja		Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (põllumajandusmaal pesitsevate lindude populatsioon)		Mõju on neutraalne
		Kõrge loodusväärtusega alade hooldamine
		Vee kvaliteedi paranemine (taimetoitainete tasakaal)		Mõju on neutraalne
		Taastuva energia tootmine põllumajanduses ja metsanduses		Mõju on neutraalne

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid

• Põllumajandusmaa asukohajärgse piirkondliku maaparandusbüroo ja maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastatud taotlus;

• Põllumassiivi kaart, millele on märgitud nende põldude numbrid ja põldude piirid, millele toetust taotletakse;

• Vajadusel muud tõendavad dokumendid.

Makseagentuur ja rakendavad asutused

PRIA, piirkondlikud maaparandusbürood, maakonna keskkonnateenistused

Taotluste menetlemise protseduur; kontroll ja sanktsioonid

PRIA kontrollib taotluste ja taotlejate nõuetele vastavust eelnevalt sätestatud tingimuste alusel. Toetuse maksmise nõuete rikkumise korral vähendab PRIA toetusi riiklike õigusaktidega ettenähtud korra ja vähendamise määrade kohaselt.

Kui taotleja kooskõlastab põllumajandusmaa asukohajärgse piirkondliku maaparandusbüroo ja maakonna keskkonnateenistusega muudatused, mis on seotud taotluse esitamise aastal kaitsemetsa rajamise toetuse taotluses näidatud põllu asendamisega, on põldude asendamine lubatud.

Toetuse taotlemisele järgneval kolmandal aastal teeb PRIA järelkontrolli. Pärast järelkontrolli tegemist arvatakse kaitsemetsa alune pindala põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist välja.

Kui taotluses näidatud tegevuste täitmisel on tekkinud olulisi puudujääke või taotleja ei ole taotluses kavandatud tegevusi täitma asunud, on PRIAl õigus toetus tagasi nõuda.