MEEDE 2.2 – NATURA 2000 TOETUS PÕLLUMAJANDUSMAALE (213a)
eelnõu 05. juuli 2007 Põhjendus
Natura 2000 alal on u 55 000 ha põllumajandusmaad. Bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise seisukohast on vaja tagada nimetatud põllumajandusmaadel looduskaitseseadusest tulenevate kitsenduste ning ELi linnu- ja loodusdirektiivist tulenevate nõuete täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamine ja saamatajäänud tulu.
Natura 2000 aladel esinevate linnu- ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi tagamiseks on need alad võetud siseriikliku kaitse alla. Natura 2000 alad võivad olla kaitse all vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealadena, hoiualadena ja püsielupaikadena. Kaitsealad ja hoiualad võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega ja püsielupaigad keskkonnaministri määrusega. Kaitsealadel ja püsielupaikadel kehtivad nõuded on kinnitatud kaitse-eeskirjaga. Igale kaitsealale kehtestatakse eraldi kaitse-eeskiri, kus on välja toodud konkreetselt sellel alal kehtivad piirangud. Püsielupaikade kaitse-eeskirjad kinnitatakse liikide kaupa. Kaitse-eeskiri lähtub looduskaitseseaduses toodud nõuetest. Hoiualadel kehtivad nõuded on toodud looduskaitseseaduses.
Kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitstavat loodus- või üksikobjekti või I kaitsekategooria liigi isendite kasvukohta või elupaika sisaldava või selle piiresse jääva kinnisasja valdajale väljastatakse kaitstava loodusobjekti valitseja poolt kaitsekohustuse teatis, mis sisaldab ühtlasi sätestatud looduskaitseliste kitsenduste loetelu.
Eestis on Natura 2000 võrgustiku alad kinnitatud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615. mille kohaselt on Eestis 66 linnuala ja 509 loodusala. Põllumajandusmaad on Natura 2000 võrgustiku alal u 55 000 ha. Põllumajandusmaa osaks olevate kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks, sh taastamiseks ja hooldamiseks, on Eestis alates 2001. aastast makstud Keskkonnaministeeriumi hallatavat loodushoiutoetust. Alates 2007. aastast makstakse poollooduslike koosluste hooldamise eest toetust MAK 2007-2013 raames, taastamist toetatakse jätkuvalt läbi loodushoiutoetuse.
Õiguslik alus
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 38.
Eesmärgid
Natura 2000 põllumajandusmaa toetuse üldeesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku aladel looduskaitsenõuete täitmine, säilitada nendes piirkondades põllumajanduslik tegevus ning aidata seal toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; linnu- ja loodusdirektiiv) rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele.
Sihtrühm
Toetuse saaja
Toetust võivad taotleda füüsilised isikud, juriidilised isikud, seltsingud ning muud isikute juriidilise isiku staatuseta ühendused.
Miinimumnõuded taotlejale
Toetuse taotleja peab kogu majandusüksuses järgima üldisi keskkonnanõudeid. Alates 2009. aastast, kui nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 ei ole sätestatud teisiti, asenduvad üldised keskkonnanõuded nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 4 ja III lisa kohaste kohustuslike majandamisnõuetega. Lisaks peavad tootjad kogu perioodiks 2007–2013 võetud kohustuste osas järgima nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 5 ja IV lisa kohaseid häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi.
Miinimumnõuete täpsemad sätted on toodud lisas 3.
Kontroll ja sanktsioonid
Toetuse maksmise nõuete, sh üldiste keskkonnanõuete rikkumise korral vähendab PRIA toetusi riiklike õigusaktidega ettenähtud korra ja vähendamise määrade kohaselt.
Toetus
Toetuse määr ja selle arvutamise alused
Toetuse määr on 502 krooni (32 eurot) hektari kohta aastas. Toetusega kompenseeritakse tulupuudujääk, mis tuleneb kehtestatud kitsendustest. Toetuse määra arvutamiseks tehtud arvutused võtavad aluseks looduskaitseseaduse § 14 lõikest 1 tulenevaid kitsendusi.
Toetuse sihtala ja rakendamise aeg
Toetust makstakse Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615 kinnitatud Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta.
Meedet rakendatakse alates 2007. aastast.
Indikaatorid ja sihttasemed
Indikaatori tüüp | | Indikaator | | Eesmärk 2007-2013 või aastate lõikes
|
Väljundindikaator | | Taotlejate arv Natura 2000 alal | | 1500 |
| | Toetatav põllumajandusmaa pind Natura 2000 alal, ha | | 38 000 |
Tulemusindikaator
| | Hästi hooldatud alad, ha | | 38 000 |
Mõjuindikaator | | Bioloogilise mitmekesisuse suurenemine (linnuliikide populatsioon põllumajandusmaal) | | bioloogiline mitmekesisus säilib |
| | Kõrge loodusväärtusega alade muutus | | kõrge loodusväärtusega alade pindala säilib või suureneb |
| | Taimetoitainete tasakaalu muutus | | oluliselt ei mõjuta |
| | Taastuva energia tootmise suurenemine | | oluliselt ei mõjuta |
| |
| |
|
Taotluste menetlemine
Nõutavad dokumendid
- Vajadusel muud tõendavad dokumendid.
Makseagentuur ja rakendavad asutused
PRIA, Riiklik Looduskaitsekeskus, Keskkonnainspektsioon
PRIA teeb kontrolli miinimumnõuete ja pindalade üle. Looduskaitseseadusest tulenevate nõuete täitmist kontrollivad Riiklik Looduskaitsekeskus ja Keskkonnainspektsioon.
Taotluste menetlemise protseduur
Toetuse taotlemine toimub samaaegselt teiste pindalatoetuse taotlemisega. Taotleja esitab PRIAle üldistel alustel ja üldises korras taotluse, näidates ära põllumajandusliku maakasutuse. PRIA vaatab taotluse ja esitatud dokumendid läbi ning teeb otsuse.
Seosed teiste meetmetega
Maa-alade kattuvuse korral ei saa käesoleva toetuse taotleja samaaegselt samal kinnistul taotleda nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punktis b sätestatud toetusi.