5.1. eelnõu 05.07.2007

5. INFORMATSIOON TELGEDE JA MEETMETE KOHTA

5.1 ÜLDNÕUDED

---

eelnõu 05. juuli 2007

Telgede ja meetmete kirjeldus

MAK 2007–2013 raames on kavas rakendada Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta artiklite 21, 22, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 32, 33, 37, 38, 39, 40, 41, 43, 46, 48, 53, 54, 55, 56, 57, 61, 62, 63, 64, 65 alusel antavaid toetusi. Meetmete valik põhineb Eesi Maaelu arengu strateegial 2007–2013 ja käesoleva arengukava peatükkidel 3 ja 4.

1. teljes on Nõuandesüsteemi ja teenuste toetamise puhul kavas kombineerida artikleid 24 ja 25, kuivõrd sarnast meedet rakendati ka RAK 2004–2006 raames, nõuandesüsteemi loomise toetus on meetme osaks tulenevalt olemasoleva süsteemi ümberkorraldamise vajadusest.

Võttes aluseks lõppenud programmiperioodil erametsaomanikele ja metsaühistutele rakendatud toetuste taotlemise kogemust, lähtudes vajadusest koondada ühte meetmesse kõik metsamaal metsa majandusliku väärtuse parandamiseks suunatud tegevused ning lähtudes asjaolust, et potentsiaalsed taotlejad on enamuses erametsaomanikud ja nende ühendused, on meetmesse Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine integreeritud artiklid 27, 28 ja 48.

Oluline osa põllumajandus- ja toiduainesektori tootearendusalasest tegevusest on ka uute ning kõrgema kvaliteediga toiduainete tootmine, mistõttu on vajalik soodustada põllumajandustootjate toidukvaliteedikavades osalemist ning nende kavade raames toodetud toodete turustamist. Kuna koostöö teadusasutustega on oluline eeltingimus toidukvaliteedikavade väljatöötamiseks ning sellest tulenevalt ka nendes kavades osalemiseks ja toodete edendamiseks, on mõistlik art. 29, 32 ja 33 tegevuste toetamine koondada Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise meetmesse. Selline koondamine võimaldab efektiivsemalt kasutada olemasolevaid eelarvevahendeid ning tagada tootearenduse protsessi edukamat soodustamist, kuna kogu tootearenduse ahel alates koostööst teadusasutustega kuni turustamiseni on toetatav ühe meetme raames.

3. teljes kombineeritakse Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas meetme raames artikleid 53–55, kuivõrd samalaadne kogemus mitmekesistamise, ettevõtluse ja maaturismi toetamisel on olemas RAK 2004–2006 raames. Meede on täitnud oma eesmärki ning aidanud põllumajandustootjatel mitmekesistada väljapoole põllumajandust ja edendada ka muud maaettevõtlust.

Külade uuendamise ja arendamise meetmes kombineeritakse artikleid 56 ja 57, sisuliselt on tegemist aastatel 2004–2006 rakendunud meetme jätkuga. Meetme rakendamine on olnud äärmiselt edukas, sellest tulenevalt on ka edaspidi otstarbekas küla kogukonnale suunatud tegevusi toetada terviklikult ühe meetme raames.

4. teljes rakendatakse ühte Leader-meedet, mis hõlmab artikleid 61–65, sarnaseid tegevusi kombineeriti ka RAK Leader-tüüpi meetme raames. Erinevate tegevuste kombineerimine annab kohalikele tegevusgruppidele suurema otsustusvabaduse oma tegevuste valikul ja elluviimisel.

Horisontaalsed indikaatorid

Üldine sotsiaalmajanduslik areng
Indikaator	Hetkeseis	2007*	2010*	2013*
Majandusareng	50,6%	61,2%	66,6%	72%
(EL-25=100)	(2004)
Tööhõive määr	64%	65,7%	66,7%	70%
	(2005)
Töötus	7,9%	6,9%	6,2%	5,6%
	(2005)
Konkurentsivõime
Koolitus ja haridus põllumajanduses	32,9%	39%	43%	47%
Vanuseline struktuur põllumajanduses	0,17	0,18	0,19	0,20
(alla 35 a/ üle 55 a)	(2003)
Tööviljakus põllumajanduses	5,59	6,60	8,35	8,40
(tuhat eurot)	(2004)
Kapitali kogumahutus põhivarasse põllumajanduses	49,8	77,3	82,4	85,4
(miljon eurot)	(2003)
Primaarsektori tööhõive areng	32,2	30,0	27,5	25,0
(tuhat)	(2005)
Primaarsektori majandusareng	346,4	387,0	419,2	452,8
(miljon eurot)	(2004)
Tööviljakus toiduainetööstuses	9,91	13,0	16,5	21,0
(tuhat eurot)	(2004)
Kapitali kogumahutus põhivarasse toiduainetööstuses	53,1	61,0	65,0	70,0
(miljon eurot)	(2004)
Tööhõive areng toiduainetööstuses	17,7	16,2	14,7	13,5
(tuhat)	(2004)
Toiduainetööstuse majandusareng	175,9	190,0	197,0	203,0
(miljon eurot)	(2004)
Tööviljakus metsanduses	32,2	37,0	51,5	66,0
(tuhat eurot)	(2004)
Kapitali kogumahutus põhivarasse metsanduses	19,4	22,3	31,1	39,7
(miljon eurot)	(2003)
Elatuspõllumajanduse osatähtsus uutes liikmesriikides	23043	22000	22000	22000
(alla 1 ESÜ)	(2003)
Keskkond
Bioloogiline mitmekesisus: kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa	38000	38000	38000	38000
(ha)	(2004/05)
Bioloogiline mitmekesisus puuliikide koosseis: okaspuu	33,40%	33,40%	33,40%	33,40%
Bioloogiline mitmekesisus puuliikide koosseis: lehtpuu	26,30%	26,30%	26,30%	26,30%
Bioloogiline mitmekesisus puuliikide koosseis: segapuu	40,30%	40,30%	40,30%	40,30%
Pinnas: pinnaseerosioonitundlikud piirkonnad	0,11	0,11	0,11	0,11
(t/ha/aastas)	(2004)
Pinnas: mahepõllumajandus	49	60	70	70
(tuhat ha)	(2005)
Kliimamuutus: taastuva energia tootmine põllumajanduses ja metsanduses	606	1000	1500	2000
(CO2 eq Gg)	(2003)
Kliimamuutus: kasutuses olev põllumajandusmaa, mida kasutatakse taastuva energia tootmiseks	0	25,2	72,0	100,0
(1000 ha)	(2004)
Kliimamuutus: põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heitmed	702	702	702	702
(CO2 eq Gg)	(2004)
Laiem maaelu areng
Muu tulusa tegevusega põllumajandustootjad	6,8%	7,4%	8,3%	9,2%
	(2005)
Mittepõllumajandussektori tööhõive areng	82,7%	85,0%	88,0%	91.0%
	(2004)
Mittepõllumajandussektori majandusareng	6903,6	8835,0	10284	11733
(miljon eurot)	(2003)
Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise areng	9,6%	10,2%	10,8%	11,4%
	(2004)
Turismi infrastruktuur maapiirkonnas	15 000	15 200	15 800	16 400
	(2005)
Internetiga ühinemine maapiirkondades	33%	38%	49%	60%
	(2006)
Teenusesektori areng	66%	66,4%	66,7%	70%
	(2003)
Pendelränne	50,7%	48%	45%	45%
	(2004)
Elukestev õpe maapiirkondades	6,7%	10%	12,5%	14%
LEADER
Kohalike tegevusgruppide areng (kohalike tegevusgruppidega hõlmatud elanikkond)	0%	25%	35%	35%
	(2005)