Euroopa Liidu põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) värskeim, SCAR-AKIS töörühma kuues raport nõuab põhimõttelist pööret: pelga teabe tootmise asemel tuleb keskenduda teadmiste tegelikule rakendamisele ja pikaajalisele mõjule tootmises. Anname ülevaate raporti peamistest suunistest ja tulevikuteemadest, tuues eraldi esile Eesti edusamme, mida seati teistele liikmesriikidele eeskujuks.
Mis on SCAR-AKIS ja milline on kuuenda raporti taust?
Põllumajanduse teadusuuringute alaline komitee (SCAR) asutati 1974. aastal ning selle spetsiaalselt teadmiste ja innovatsioonisüsteemidele keskenduv töörühm SCAR-AKIS alustas tegevust 2008. aastal Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ühisel algatusel. Töörühma peamiseks missiooniks on luua kogu Euroopa Liitu hõlmav teadmiste ja innovatsiooni võrgustik, mis ühendab teadlasi, ekspertide ringi, poliitikakujundajaid, nõustajaid ja põllumajandustootjaid, et kiirendada teadustulemuste rakendamist praktikas. SCAR-AKIS toimib strateegilise mõttekojana, mis aitab liikmesriikidel kujundada riiklikku teadmus- ja innovatsioonisüsteemi ning rääkida kaasa Euroopa Liidu ühiste teadusprogrammide prioriteetide seadmisel.
Kuuenda mandaadi (2023–2026) raames oli töörühma tegevus suunatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ning Euroopa teadusprogrammi Horizon Europe eesmärkide tõlkimisele praktilisteks ja süsteemseteks uuringuteks. Raporti pealkirjaga „Enhancing EU AKISs: From Knowledge to Impact” valmimist juhtisid kaas-eesistujad Jan van Esch Madalmaade põllumajandusministeeriumist ja Ewa Grodzka Poola põllumajandusministeeriumist. Neid toetasid Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi esindajad Inge Van Oost, Agata Gulisano, Natalia Brzezina ja Joanna Kiszko.
Uuringute ja praktika sidumine
Raporti peamine sõnum on seotud põhimõttelise arusaamaga, et teadmussiirde edukust ei saa mõõta toodetud teabe mahuga, vaid selle teabe tegeliku rakendatavuse ja osapoolte vaheliste ühenduste kvaliteediga.
Raporti töörühma peamine tõdemus järgmine: „Hästi toimivad põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemid ei rajane mitte loodud teadmiste mahul, vaid selle teadmise kasulikkusel ning ühenduste kvaliteedil, mis võimaldavad infol sujuvalt liikuda teadusest praktika suunas, praktikast tagasi teadusesse ja kõigi nende vahele jäävate osapoolte vahel”.
Nii ühendabki raporti läbiv visioon ÜPP ja teadusprogrammi Horizon Europe ressursid ning kutsub üles liikmesriike liikuma teadmiste ühesuunaliselt pakkumiselt kahesuunalisele ning usaldusel põhinevale kaasloome mudelile.
Põllumajandustootja ja ettevõtja jaoks tähendab AKIS-e põhimõtete levik eelkõige mõistmist, et viis, kuidas teavet hankitakse ja rakendatakse, on tegemas läbi olulist muutust. Raport rõhutab, et põllumees ei ole teabe tarbija, vaid teadmiste aktiivne kaaslooja ja innovatsiooni vedaja, kelle praktiliste vajaduste järgi seatakse uusi teadusuuringuid ja nõustamisteenuseid. Samal ajal muutub üha kaalukamaks tootja enda roll kogemuste jagamisel – olgu selleks oma ettevõttes korraldatavad demonstratsioonipäevad, katsepõldude pikaajaline võrgustik või kaasaegsed digi- ja sotsiaalmeediakanalid, kus teiste praktikutega vahetute õppetundide vahetamine luuakse kiireim ning usaldusväärseim pikaajaline mõju.
Eesti väärtuslikud kogemused Euroopa eeskujuna
Selles esinduslikus Euroopa raportis on Eesti teadmussiirde praktikad ja strateegilised lahendused saanud suurt tähelepanu ning neid on toodud eeskujuks mitmel korral. Süsteemse nõustamise ja koordineerimise peatükis tuuakse Eesti välja näitena riigist, kus AKIS-e koordineerimine on üles ehitatud tsentraliseeritult ja riikliku tasandi süsteemse toetusega, koos struktureeritud nõustajate kvaliteedistandarditega.
Elukestva õppe ja oskuste arendamise kontekstis tunnustatakse Eestit haridus- ja tööturu seoste loojana läbi OSKA prognoosisüsteemi, mis analüüsib tulevikuvajadusi ja aitab suunata koolituspakkumist. Samuti tuuakse positiivse eeskujuna esile Eestis rakendatud põllumajandusnõustajate järelkasvu koolitusprogrammi.
Keelebarjääride käsitlemisel mainitakse Eesti teabeallikaid näitena sellest, miks teadmiste kohalikule kontekstile kohandamine on kasutajatele erilise tähtsusega. Lisaks märgib raport, et Eesti põllumehed kasutavad aktiivselt digitaalseid platvorme ja sotsiaalmeediat, toimides ise teadmiste vahendajatena ning laiendades esitlustegevuste mõju.
Tähelepanekud ja suunised AKIS-e osalistele
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile
Poliitikakujundajatele paneb raport südamele ülesande tagada ÜPP ja teadusrahastuse sünergia ning viia ellu ÜPP regulatsiooniga ette nähtud AKIS-e strateegiline koordineerimine ja tulemuspõhine hindamine. Oluline on luua riiklikul tasandil stabiilne raamistik, mis toetab teadmussiirde osapoolte pikaajalist koostööd ja vähendab süsteemi fragmentatsiooni.
Konsulentidele ja nõustajatele
Nõustajate tulevikuvaade tähistab rollinihet toetusnõuete selgitajast aktiivseks innovatsiooni vahendajaks ehk teaduse ja tootja vaheliseks sillaks. Uuringud näitavad nõustajate vajadust täiendada oma didaktilisi ja metoodilisi oskusi ning raport rõhutab vajadust vähendada nõustajate halduskoormust, et vabastada ressursse sisuliseks nõustamiseks.
Teadmuskeskuste roll on tagada, et teave ei liiguks vaid ülalt alla, vaid et põllumeeste ja konsulentide praktilised vajadused jõuaksid tagasi teadlas- ja poliitikakogukonda.
Teadmussiirde partneritele
Teadlastele, haridusasutustele ja tegevusrühmadele toonitab raport vajadust orienteeruda teadustulemuste tegelikule kasutuselevõtule tootmispraktikas. Lisaks on oluline kutse- ja kõrghariduse tihedam lõimimine, tagamaks kaasaegse teabe kiire jõudmine tulevaste põllumajandusspetsialistideni.
Tulevikuvaade
Tulevikku vaadates jätkab SCAR-AKIS tööd seitsmenda mandaadi raames aastatel 2026–2029. Uue mandaadi keskmes on kuus peamist strateegilist teemat, mis hõlmavad liikmesriikide AKIS-e strateegiate rakendamist 2027. aasta järgses ÜPP-s, Euroopa uue teadusprogrammi ettevalmistamist, tehisintellekti ja digitaliseerimise rolli teadmussiirdes, interaktiivse innovatsioonimudeli täiustamist, teadmusvoogude elavdamist ning põlvkondade vahetuse toetamist põllumajanduses.
Kuuenda raporti valmimine ja Eesti kogemuste nähtavus selle lehekülgedel on saavutatud Maaelu Teadmuskeskuse (METK) ekspertide abil. Raporti tekstiloomega tegeles aktiivse kirjutaja rollis Hanna Tamsalu, tagades piirkonna praktikate jõudmise dokumendi peatükkidesse. Samuti panustasid töörühma tegevustesse, rahvusvahelistesse kohtumistesse ja strateegilistesse aruteludest osavõtuga METK-i töötajad Pille Koorberg, Katrin Pihor, Konstantin Mihhejev, Leho Leis ja Leho Verk. Aktiivne osalus tagab, et Eesti põllumajanduse vajadused ja saavutused on Euroopa tasandi teadmuspoliitika kujundamisel esindatud.
Teskti autor: Hanna Tamsalu, METK
Sarnased artiklid
