Eestis kehtib põllumajandustootjatele tingimuslikkuse süsteem. Tingimuslikkus seob ÜPP pindala- ja loomatoetuste täies mahus maksmise maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõuete järgimisega.
Tegu pole küll sisu mõttes uue süsteemiga, siiski on igal aastal süsteemis toimunud muudatusi. Alates 1. jaanuarist 2025. aastal rakendus lisaks tingimuslikkusele sotsiaalne tingimuslikkus.
Täpsemalt saab tingimuslikkuse nõuetest koos selgitustega lugeda väljaandest "Tingimuslikkus 2025." Väljaandjad: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.
Tingimuslikkus seob ELi ühise põllumajanduspoliitika (UPP) pindala- ja loomatoetuste taies mahus maksmise maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõuete (maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund, keskkond, rahva-, looma- ja taimetervis, loomade heaolu) järgimisega.
Nõuded on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevuse ja/või kogu põllumajandusliku majapidamise maaga. Nõuded kehtivad kogu kalendriaasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
NB: tingimuslikkuse ja sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete rikkumisel vähendatakse taotleja kõikide
loetletud toetuste summat.
Sotsiaalne tingimuslikkus
Sotsiaalne tingimuslikkus seab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika pindala- ja loomapõhiste toetuste saamise tingimuseks lisaks seni kehtestatud nõuetele ka töö- ja tööhõivetingimustega seatud nõuete ja tööandja kohustuste järgimise.
Uue süsteemi eesmärgiks on ettevõtjate teadlikkuse tõstmine tööõiguse sätetest, kaitstes töötajate õigusi ning tagades seeläbi nii ettevõtjate kui töötajate heaolu. Töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded on Eestis tööandjatele kehtinud juba varem ning midagi uut juurde ei lisandu. Nõuete täitmist kontrollib Tööinspektsioon (TI) senise väljatöötatud töökorralduse alusel ning täiendavat kontrolli toetuste taotlemisega seoses ei tehta.
Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete puhul ei ole tegemist uute või täiendavate töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuete ning tööandja kohustuste kehtestamisega ega uue kontrollisüsteemi loomisega. Tegemist on põllumajandustoetuste sidumisega Eestis kehtivate asjakohaste õigusaktidega (töölepingu seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. aasta määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“). Nimetatud õigusaktidest tulenevad konkreetsed sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded on toodud maaeluministri 21. detsembri 2022. aasta määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded, kohustuslikud majandamisnõuded ning töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja kohustused“ lisas 4.
Kui Tööinspektsioon tuvastab oma tavapärase kontrolli raames töö- või tööhõivetingimustega seotud nõude rikkumise ettevõttel, kes taotleb pindala- ja/või loomapõhiseid toetusi, teavitab ta sellest PRIAt. Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete rikkumiseks loetakse rikkumist hetkest, mil taotleja on saanud teadlikuks ettekirjutusest (taotlejale on eelnevalt saadetud kontrolli protokoll ning talle on jäänud üldjuhul viis tööpäeva enne ettekirjutuse saamist aega rikkumise vabatahtlikuks kõrvaldamiseks). Juhul, kui taotleja on kontrolli protokollis kirjeldatud puudused vabatahtlikult kõrvaldanud viie tööpäeva jooksul ning teavitanud sellest ka Tööinspektsiooni, siis ei loeta rikkumist sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete rikkumiseks. Juhul, kui taotlejale tehakse juba ettekirjutus, siis teavitatakse sellest ka PRIAt ning sellele järgneb toetuse vähendamine.
Põhjalikuma info sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi kohta leiab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt, kus on avaldatud ka tabel sotsiaalse tingimuslikkuse kommenteeritud nõuetega ning vastused korduma kippuvatele küsimustele. (www.agri.ee/tingimuslikkus > Sotsiaalne tingimuslikkus > Seotud materjalid). Lehe jaotises „Sotsiaalne tingimuslikkus“ on leitavad 7. jaanuaril 2025 toimunud tutvustava veebiseminari salvestus ja seminaril esitatud küsimused koos vastustega.
Millal tingimuslikkuse nõuded kehtivad?
Sel nädalal, 15. mail algas e-PRIAs pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Taotlusi saab esitada 16. juunini ning taotlema on oodata ca 13 000 PRIA klienti. Käesoleval aastal saab taotleda üle 20 erinevat toetust ning pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste maksmiseks on eelarves ette nähtud ligi 212 miljonit eurot.
PRIA toetuse teenuse arendamise büroo teenusejuht Kairi Kaasik toob välja kõige suurema täienduse, mis kliente e-PRIAs taotluse esitamise juures ootab. „Sellest aastast on neil, kes taotlesid toetusi ka 2024. aastal, võimalus valida taotluse täitmisel juba PRIA poolt eelmise aasta andmetega eeltäidetud taotlusvorm. Meie kliendid on seda edasiarendust oodanud ning kindlasti muudab see taotlusprotsessi kasutajate jaoks mugavamaks ja hoiab kokku aega.“ Samas paneb Kaasik südamele, et ka eeltäidetud taotluse andmed tuleb enne taotluse esitamist hoolikalt üle kontrollida: „Muutunud võivad olla näiteks külvatud põllumajanduskultuurid, vahekultuurid, põllu kasutamise otstarve, taimekaitsevahendite kasutamine, taotlusalused loomaliigid jmt. Juhul, kui andmed on muutunud, tuleb need viia vastavusse tegeliku olukorraga. Kes aga ei soovi eeltäidetud taotlusvormi kasutada, need saavad jätkuvalt alustada taotluse täitmist vormilt, kus tuleb kõik taotlemise märked teha ise,“ lisab Kaasik.
Tingimuslikkuse nõudeid peavad järgima põllumajandustootjad, kes taotlevad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika järgmisi toetusi:
- põhisissetuleku toetus (PST);
- ümberjaotav toetus (ÜJT);
- noore põllumajandustootja toetus (NPT);
- piimalehma kasvatamise otsetoetus (PTK);
- ammlehma kasvatamise otsetoetus (ATK);
- lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus (UTK);
- tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus (TVK);
- puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus (PKV);
- seemnekartuli kasvatamise otsetoetus (SKT);
- keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM);
- mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus (MAHE);
- mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus (MAHEL);
- ökoalade toetus (ÖKO);
- ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus (ÖST);
- mesilaste korjeala toetus (MESI);
- põhjaveekaitse toetus (PÕHJAVESI);
- pinnaveekaitse toetus (PINNAVESI);
- turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus (MULD);
- pärandniidu hooldamise toetus (NIIT);
- ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL);
- loomade heaolu toetus (LHT);
- loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus (KMN);
- elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades (NAM);
- väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus (VPR);
- turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus (MULD-VPR);
- põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus (PÕHJAVESI-VPR);
- kohalikku sorti taime kasvatamise toetus (SORT).
Allikas: väljaanne „Tingimuslikkus 2025“.
Artiklit toimetas Hanna Tamsalu, METK
