Mikroettevõtte juhile on iseloomulik täita ettevõttes mitmeid erinevaid rolle, sealhulgas ettevõtte rahaliste ressursside haldamine. Finantskirjaoskus on kombinatsioon teadmistest, käitumisest ja hoiakutest, mis on vajalik edukate finantsotsuste tegemiseks. Finantskirjaoskusele pööratakse maailmas üha rohkem tähelepanu. Finantskirjaoskuse edendamine on suunatud eelkõige inimeste igapäevaeluga toimetulekuks. Mikroettevõtete juhtidele suunatud koolitused Eestis on seotud pigem ettevõtte alustamisega, finantskirjaoskuse teemat käsitletakse vaid põgusalt.
Mikroettevõte sõltub juhist
Mikroettevõtlus kogub maailmas üha enam populaarsust, sest see annab üksikisikutele võimaluse olla oma sissetuleku ainus peremees. Ligikaudu 95% Eesti ettevõtetest on mikroettevõtted ning ajalooliste andmete põhjal on näha nende kasvavat trendi (ER025). Mikroettevõtted koosnevad tavaliselt ühest inimesest ehk ettevõtte juhist ehk omanikust (OECD määratluse alusel 1-9 inimest). Neid iseloomustab kõrge motiveeritus ja ambitsioonikus. Oma väiksuse ja ressursside piiratuse ning kokkuhoiu eesmärgil täidavad mikroettevõtete juhid ettevõttes mitmeid erinevaid rolle. Igapäevaste ülesannete hulka kuulub ka finantsotsuste tegemine ja rahaliste ressursside haldamine.
Ettevõtte juhi roll väiksemates organisatsioonides on oluliselt erinev kui suuremates organisatsioonides. See tuleneb juhtimisstiilist, mis omakorda sõltub ettevõtte suurusest ja valdkonnast. Väikeettevõttes on juht see, kes leiab probleemidele lahenduse ja kontrollib kogu ettevõtte tegevust toetudes oma isiklikule kogemusele. Suurettevõtte juhtimine erineb väikeettevõtte juhtimisest eelkõige juhtimisstiili ja ettevõtte suuruse tõttu.
Mikroettevõtete juhtide võime kohaneda kiiremini turu muutustega muudab neid paraku rohkem haavatavamateks. Covid-19 pandeemia suurendas mikroettevõtte juhtide töökoormust – toeks tuli olla töötajatele ning samas tuli välja mõelda uusi strateegiaid, kuidas ettevõte kriisis ellu jääks. Samuti mõjutas pandeemia mikroettevõtete juhtide töö- ja eraelu vahelist tasakaalu.
Finantkirjaoskus algab esimesest palgast
Raha on meie igapäevaelu lahutamatu kaaslane. Finantsteekond saab alguse tavaliselt esimesest teenitud palgast, mis annab täieliku vabaduse otsustamaks, mida sellega peale hakata. Inimesed käivad tööl selleks, et teenida sissetulekut, mida kasutada enda ja oma pere vajaduste rahuldamiseks. Ettevõtjad soovivad teenida suuremat tulu, et katta ära äritegevuse kulud ja teenida kasumit. Raha edukas haldamine suurendab heaolu.
Finantskirjaoskus (inglise k financial literacy) on võime mõista majandusalast informatsiooni ning teha selle põhjal teadlikke finantsotsuseid. See on pidev protsess, mis nõuab õppimist, praktikat ja uute olukordadega kohanemist. Finantskirjaoskus, finantsteadmised ja finantsharidus – kõik iseloomustavad finantsinformatsiooni mõistmise, tõlgendamise ning seejärel teadlike finantsotsuste tegemise oskust.
Info ülekülluse korral võib teabe mõistmine ja otsuste tegemine osutuda võimatuks. VKEde juhtidel on kalduvus võtta rohkem riske ja tegutseda mõtlematult. Suhtumine mõjutab ettevõtjate tegevust, mis omakorda avaldab mõju ettevõtte tulemuslikkusele. Inimesed teevad sageli otsuseid, mis kalduvad kõrvale ratsionaalsetest majandusmudelitest. Inimesed riskivad rohkem kui nad on kahjumis.
Finantstulemuslikkuse hindamine
Ettevõtte tulemuslikkus on oluline igale organisatsioonile, olgu tegu kas väikse elustiiliettevõttega või rahvusvahelise korporatsiooniga. Tulemuslikkus kirjeldab piltlikult öeldes organisatsiooni tervist, mida ettevõtjad soovivad aina tugevamaks muuta.
Tulemuslikkusel on kaks põhimõõdet: mõjusus (inglise k effectiveness) ja tõhusus (inglise k efficiency). Mõjusus näitab soovitud tulemuse saavutamise astet ning tõhusus näitab tulemuse ja kulunud ressursi suhet. Kui ettevõtte müük on suurenenud turunduskampaania tõttu, siis võib öelda, et turunduskampaania oli mõjus ja täitis oma eesmärki. Kui seda sama olukorda vaadelda lähtuvalt tõhususe aspektist, siis tekib küsimus, kui palju turunduskampaania maksis ning mitu toodet rohkem müüdi. Mõlemad mõõdikud on ettevõtte tulemuslikkuse seisukohast olulised, kuid mõnikord võivad nad olla teineteisega vastuolus.
Finantstulemuslikkuse mõõtmine sõltub eelkõige uuritavast objektist ja eesmärgist. Eesti mikroettevõtjate raamatupidamisaruanded on esitatud lühendatud kujul. See tähendab, et finantstulemuslikkuse mõõtmist ei saa teostada nii detailselt nagu suurettevõtetes.
Eesti juhtide finantsteadmiste tase
Magistritöö ankeetvastuste ja valimi põhjal (n=185) võib iseloomustada, et keskmine mikroettevõtte juht hindab oma finantsteadmiste taset keskmiseks. Finantsteadmised saadakse enamasti internetist, samuti toetutakse varasemale töökogemusele.
Eesti mikroettevõtte juht teeb ettevõttes ainuisikuliselt finantsotsuseid ning suur osa mikroettevõtete juhtidest korraldavad ettevõtte raamatupidamist ise. Iga teine mikroettevõtte juht peab kõige olulisemaks finantsilise edukuse mõõdikuks puhaskasumit, kusjuures „tulu“ mõiste tähendab mikroettevõtte juhile pigem kasumit.
Valimisse sattunud mikroettevõtjad on suuremas jaos teenuse osutajad, seega võib iseloomustada, et Eesti mikroettevõtja on pigem teenuse osutaja kui kauba müüja. Erinevate finantsaruannete analüüsi teostab mikroettevõtte juht kõige sagedamini kord kuus. Raha jääki ettevõtte pangakontol analüüsitakse pigem igapäevaselt või kord nädalas.
Eesti mikroettevõtete juhtide teadmised intressimäärade erinevusest, inflatsiooni mõjust äritegevusele, finantsriski olemusest ja soodsaimast rahastamise viisist on head. Kõige enam valmistas mikroettevõtete juhtidele raskusi küsimus, kus tuli märkida, millistest kohustuslikest aruannetest koosneb mikroettevõtja majandusaasta aruanne.
- Kategoorias „Finantsteadmised“ eksisid vastajad kõige enam küsimuse juures, kus tuli märkida, millistest kohustuslikest osadest koosneb mikroettevõtja majandusaasta aruanne. Seda võib põhjendada asjaolu, et mikroettevõtte juht ei koosta ise majandusaasta aruannet.
- Kategoorias „Finantskäitumine“ eksisid vastajad kõige enam küsimuse juures, kus tuli otsustada, kas maksta raamatupidamisteenuse eest perioodi alguses, lõpus või hoopis võrdsete kuumaksetega. Samuti eksiti kõige rohkem väite juures, kus uuriti, kas positiivse puhasnüüdisväärtusega projekti peaks investeerima. Lisaks vastati valesti väite juures, kus uuriti, kas enne maksetähtaega arve tasumine on mõistlik.
- Kategoorias „Finantshoiakud“ said vastajad kõige vähem punkte väidete juures, kus oldi kaheldaval seisukohal. Nendeks väideteks olid „Finantsaruannete (kasumiaruanne ja bilanss) tõlgendamine on lihtne“, „Ma hindan regulaarselt ettevõtlusega seotud riske“ ning „Ettevõtjana on mul mõistlik rahastada oma äri isiklike säästudega“.
Eesti mikroettevõtete finantskirjaoskuse tase on hea. Kõrge finantskirjaoskuse tasemega mikroettevõtete juhid kipuvad oma finantsteadmisi alahindama, ning madala finantskirjaoskuse tasemega mikroettevõtete juhtidel on märgata vastupidist tendentsi ehk teadmisi ülehinnatakse.
Finantskirjaoskuse uurimine – milleks?
Mikroettevõtete juhtide finantskirjaoskuse mõistmine on oluline, et saada aru, missugused finantsvaldkonnad vajavad nende seas rohkem tähelepanu.
Viimastel aastatel on inimeste finantskirjaoskuse edendamisest räägitud palju, kuid ettevõtja kontekstis on finantskirjaoskuse mõiste jäänud tahaplaanile. Mikroettevõtete juhtidele suunatud koolitused on seotud rohkem ettevõtte alustamisega ning finantskirjaoskuse ehk rahaliste ressursside haldamisega seotud teemasid käsitletakse neis vähe.
Vaata ka “Majandusarvestuse alused väiketootjale” 2022
Teavik on mõeldud ettevõtlusega alustajale ning väiketootjale pigem põllumajandusvaldkonnas, kuid sobib oma sisult igaühele, kes soovib rohkem teada majandusarvestuse põhimõtetest, mõistetetest, arvutuskäikudest ning finantsanalüüsist. Tutvustatakse erinevaid ettevõtlusvorme, nende eeliseid ja erinevusi. Antakse põhjalik ülevaade finantsarvestusest, kuluarvestusest, maksude arvestusest, juhtimisarvestusest ning kattetulu metoodikast eelarvestamisel.
Allikas: Taisi Onkel, magistritöö “Eesti mikroettevõtete juhtide finantskirjaoskus ja seos ettevõtte finantstulemuslikkusega“
Juhandaja Katrin Lemsalu, Eesti Maaülikool
Artikli toimetas: H.Tamsalu
