Septembris külastas Eesti avatud talude päeva korraldusmeeskond koos talude esindajatega Soome kohaliku toidu päeva. Kolmepäevase õppereisi jooksul tutvusime eriilmeliste talude ja maaettevõtetega ning võrdlesime kahe riigi avatud talude sündmuste korraldust.
Üle-eestilised Avatud talude päevad toimusid tänavu 12. korda. Soome samalaadne sündmus Lähiruokapäivä ehk kohaliku toidu päev tähistas kümnendat sünnipäeva. Varem on sündmus kandnud ka nime Ostaa tilalta ehk osta talust.
Kahe riigi koostöö on kestnud juba aastaid. Soome maaeluvõrgustik korraldas esimese õppereisi Eesti avatud talude päevale 2017. aastal ja on sellest ajast alates käinud Eestis igal suvel. Eesti korraldajad ja talude esindajad alustasid vastuvisiitidega 2021. aastal.
Tänavune Lähiruokapäivä toimus 12.–13. septembril. Soome avatud talude avalehel on sündmuse kohta järgmine kirjeldus: Kohaliku toidu päeval saad tutvuda kohalike tootjate ja ettevõtetega, nautida maapiirkondade ainulaadseid teenuseid ning osta värsket toorainet ja tooteid otse nende valmistajatelt. Paljudes kohtades saab tutvuda ka loomade, masinate ja talukeskkonnaga. See on tõeline maaelu avatud uste päev. Oled oodatud kohaliku toidu päevale!
Eesti ja Soome avatud talude päeva võrdlus
Kõige nähtavam erinevus on sündmuse toimumisaeg. Eesti avatud talude päev toimub juulis, Soome kohaliku toidu päev septembri teisel nädalavahetusel.
Sügis annab Soome taludele võimaluse näidata koristatud saaki ning pakkuda hooajalisi tooteid.
Erinevad on ka registreerimise tingimused. Eestis lõpeb talude registreerimine maikuu lõpus, sest osalejate andmed tuleb õigel ajal kaardile ja infomaterjalidesse koondada. Soomes lisandub uusi kohti veebikaardile kuni sündmuse toimumiseni.
Eestis on talud avatud kell 10–17. Soomes määrab iga osaleja oma lahtiolekuaja ise. Mõni koht võtab külalisi vastu kell 10–14, teine kell 11–15 või 12–16. Paindlik korraldus sobib ettevõtjatele, kuid külastajalt nõuab see täpsemat planeerimist.
Soomes osales tänavu rekordilised 370 talu ja maaettevõtet. Eestis avas tänavu uksed 320. Soome selle aasta külastuste arve meil ei ole, kuid eelmisel aastal oli see u 150 tuhat külastust, Eestis sel aastal tehti taludesse üle 254 tuhande külastuse.
Eesti kasuks räägivad lühemad vahemaad. Meie väikesel territooriumil saab ühe päeva jooksul külastada mitut talu. Soomes võivad osalejate vahel olla pikad vahemaad, mistõttu tuleb teekond põhjalikumalt läbi mõelda.
Jaanalinnud ja ligi 500-aastase ajalooga teraviljatalu
Õppereisi esimene peatus oli Ketola jaanalinnufarm, kus on jaanalinde kasvatatud ligikaudu 30 aastat. Talus elab umbes 60 lindu ning vanim neist on 32-
aastane. Lihaks kasvatatavad linnud jõuavad vajaliku vanuseni tavaliselt pooleteise kuni kolme aastaga.
Farmis räägiti ka jaanalinnukasvatuse ressursitõhususest. Sealse kogemuse järgi vajab jaanalind ühe kilogrammi massi kasvatamiseks märksa vähem sööta kui veis (jaanalinnul on see suhe 2:1, veisel 16:1). Külastaja jaoks on jaanalinnud mõistagi tõmbenumber, kuid talu tutvustus aitas näha ka selle loomakasvatusharu majanduslikku poolt.
Kranni talu ajalugu ulatub 1558. aastasse. Praegu tegeleb pere teraviljakasvatusega ning oma toodangu töötlemisega. Maheviljelusele mindi üle 2018. aastal. Kasvatatakse nisu, kaera, rukist, otra ja hernest ning aastas töödeldakse 200 000–250 000 kilogrammi maheteravilja ja kaunvilju.
Talu valikus on üle 20 toote, mis pakendatakse kohapeal käsitsi. Muu hulgas valmistatakse Soomes ainulaadset mahepitsajahu. Tootmine asub vanas laudahoones, mille ülemisel korrusel tegutsevad 2022. aastal avatud kohvik ja talupood.
Veel 15 aastat tagasi müüs praegune peremees kogu teravilja tööstusele. Umbes kümme aastat tagasi alustas pere ise töötlemist ja müüs esimesi tooteid REKO ehk Soome otse tootjalt tarbijale võrgustiku kaudu. Koroonaajal võeti kasutusele pakiautomaat, kuhu klient saab kauba ette tellida ja sobival ajal järele tulla. Tooteid müüakse ka e-poes ning neid saab tellida Eestisse.
Kranni talu näide kinnitas, et suure muutuse võib käivitada üks selge otsus: senise tooraine müümise asemel hakata ise valmistama kõrgema väärtusega toodet.
Avasündmus ühendas kohaliku toidu, kultuuri ja arutelu
Lähiruokapäivä avasündmus toimus Loimaas asuvas Soome põllumajandusmuuseumis. Muuseumi juurde oli rajatud suur kohalike toodete laadaala. Laval toimusid etteasted, eraldi ruumides seminarid ja töötoad ning külastajatele oli avatud kogu muuseum.
Avasündmus näitas, kuidas ühendada üheks tervikuks kohalik toit, põllumajanduse ajalugu, pereprogramm ja valdkondlik arutelu. Muuseum oli selleks sobiv koht, sest andis sündmusele laiema tausta ning aitas siduda tänapäeva tootjad põllumajanduse pärandiga.
Taluturism annab vanadele hoonetele uue kasutuse
Metsola talu põhitegevus on agroturism. Suvel näidatakse linde ja lambaid ning külastajatel on võimalik loomadega vahetult koos olla. Laudahoone teine korrus
on kohandatud sündmuste korraldamiseks, sealhulgas pulmadeks. Aasta ringi tegeletakse talus lambakoerte treenimisega.
Kartano Fabriikki tegutseb 1678. aastast pärinevas mõisakohas. Praegune mõisahoone valmis 1856. aastal. Ettevõttel on kolm tegevussuunda: restoran, ruumide rent ja põhjamaiste looduslike lilleseemnete kasvatamine.
Lilleseemnete tootmisega on tegeletud kolm aastat, kuid ettevõte on jõudnud selles valdkonnas Põhjamaade suurimate tootjate hulka. Tulevikus soovitakse vanasse laudahoonesse rajada kohaliku toidu pood. Ettevõte näitas, kuidas ajalooline hoone, toitlustus, sündmused ja looduspõhine tootmine saavad üksteist toetada.
Kehla laudakohvik tegutseb mõisa territooriumil, kus sama pere on toimetanud juba viis põlvkonda. Kohvik asub 1901. aastal ehitatud endises laudahoones, mida peetakse Soome suurimaks telliskivihooneks. Hoones on kokku 6400 ruutmeetrit pinda.
Kohvik on tavaliselt avatud emadepäevast kuni kohaliku toidu päevani. Novembris avatakse uksed veel üheks päevaks, et pakkuda oma talu lambaliha. Hoone teisele korrusele on rajatud peoruumid. Suurim senine investeering on olnud katuse vahetamine. Edaspidi soovib pere ehitada korraliku köögi ja vesitualetid ning hakata pakkuma majutust.
Oma toit jõuab restorani ja jäätiseautosse
Metsaketun Kievari talu ostsid noored ettevõtjad 2019. aastal. Vana lauda peal asuv restoran alustas tegevust 2023. aastal ning selle põhiroog on kohalikust toorainest valmistatud pitsa. Kogu kasutatav tooraine pärineb Soomest, sealhulgas pitsajahu.
Perel on kasvuhoone ning puuvilja- ja marjaaed. Eesmärk on igal aastal kasvatada rohkem toitu ise ning suurendada oma talu toodangu osakaalu restorani menüüs. Tänavu valmis ka väike saunakompleks koos tiigiga, kus saab ujuda aasta ringi.
Linnankoski kitsefarm tegutseb neljandat aastat ning praeguses asukohas teist aastat. Talus on 50 kitse, nende seas 20 piimakitse, ning kaks lapi maatõugu lehma. Loomad asuvad rendimaadel, sest talu ümber oma maad ei ole.
Peamine toode on eri maitsetega kitsepiimajäätis. Lisaks valmistatakse juustu, jogurtit ja kohupiima. Tooted jõuavad klientideni mitut teed pidi: talupood ja -kohvik on igal nädalavahetusel aasta ringi avatud, jäätist käiakse müümas erinevatel sündmustel jäätiseautost, osaletakse otsemüügivõrgustikus ning kaup on saadaval kohalikes poodides.
Kirkkonummi talupood on tegutsenud 32 aastat. Müügil on ainult Soome kaup ning esindatud on rohkem kui 200 tootja tooted. Pere kasvatab ise kartulit ja teravilja. Pood on avatud aasta ringi neljapäevast pühapäevani, talvel reedest pühapäevani. Jaanuaris peetakse puhkepausi.
Talupoe pikaajaline tegevus kinnitas, et kohaliku toidu müük ei pea piirduma ühe talu valikuga. Paljude väiketootjate ühendamine annab ostjale rohkem põhjuseid kohale tulla ja aitab tootjatel ühiselt turule jõuda.
Ehedus ei tähenda korratust
Õppereisi lõpus arutasime, mida Soome taludest kaasa võtta. Korduvalt tõusis esile ehedus. Külastaja ei oota talus täiuslikku lavakujundust, vaid päris inimesi, arusaadavat lugu ja võimalust näha, kuidas midagi valmib. Ehedus ei pea aga tähendama korratust. Vanale hoonele ja kasutatud esemetele saab anda uue hingamise nii, et nende ajalugu jääb nähtavaks.
Oluline on ka tegemisrõõm. Külastaja tunneb kiiresti ära, kas pererahvale endale meeldib see, mida nad teevad. Sama tähtis on tunne, et kohtumisest oli külalisele kasu: ta sai uue teadmise, maitseelamuse, hea vestluse või mõtte, mida koju kaasa võtta.
Soomest saime kaasa palju praktilisi mõtteid: vanade hoonete kasutamine kohvikute ja sündmusruumidena, koostöö naabertaludega, pakiautomaadi rakendamine otsemüügis, looduslike lilleseemnete kasvatamine ning eri müügikanalite ühendamine.
Sama väärtuslik kui talude külastamine oli reisiseltskonna omavaheline suhtlus. Ühised sõidud ja arutelud andsid võimaluse võrrelda kogemusi, jagada muresid ning leida uusi koostööpartnereid. Õppereisil osalejad leidsid, et Eesti talud võivad enda üle uhkust tunda.
Õppereisi programmi leiab siit https://www.maainfo.ee/sundmused/oppereis-soome-avatud-talude-paevale-2026-lahiruokapaiva
Artikli autor: Reve Lambur
Sarnased artiklid
