Aru Põllumajanduse ettevõte on Põhja-Eestis tegutsev seitsmenda põlvkonna pereettevõte. Pärast 30 aastat intensiivset taimekasvatust on ettevõte suunanud oma tähelepanu taastavale põllumajandusele. Ettevõte kasvatab peamisi teravilju, nagu nisu, oder, rukis, kaer, lisaks rapsi, herneid ja ube. Loomi ettevõttel ei ole.
Pöördepunkt: üleminek taastavale põllumajandusele
Pikka aega keskenduti äärmisele tõhususele, kasutades minimaalseid mullaharimismeetodeid ja kiireid sõidukeid. Kõik oli väga intensiivne. Kuid aastatepikkune pinnapealne harimine lõi mulda tihendatud kihi, mis takistas juurtel sügavamale kasvamast. Sagedased põuad – seitsmest aastast viis on olnud suured põua-aastad alates 2018. aastast – vähendasid saaki ja paljastasid mulla vastupidavuse piirid. Põllukultuurid hakkasid kuivaperioodi tõttu kannatama juba mõne nädala jooksul, kui vihma ei sadanud.
Tegevjuht Jakob Lindam ütleb, et uusi põlluharimise põhimõtteid suunas otsima just 2018. aasta põud. Vaja oli leida stabiilsus, et kehvad põuased aastad ettevõtet nii palju ei mõjutaks. Taastav põllumajandus on pigem mõtteviis kui põlluharimismeetod, mille peamine eesmärk on oma äritegevust säilitades arvestada eelkõige mullaga ja üldisema elukeskkonnaga. Sellise strateegia pikaajalisem eesmärk on töötada kasumlikumalt ja muuta mullad ilmastikuoludele vastupidavamaks, vähendades seeläbi kogu saagi kõikumist aastate lõikes.
Õnneks tegelesid piirkonnas juba noored põllumajandustootjad taastava põllumajandusega. Aru otsustas alustada üleminekut. Uute tavade kasutuselevõtt 4000 hektaril on aga keeruline.
Et aidata andmed muuta praktilisteks juhtimistavadeks ja skaleeruvateks lähenemisviisideks, palgati ülemineku juhiks Stefan Gernet. Tema ülesanne oli vaadata üle kogutud andmed ja koostada koos ettevõtte juhiga muudatuste kava. Suure talu eripära nõudis lahendusi logistilistele väljakutsetele, nagu näiteks tuhandete liitrite kompostitee pritsimine ühe päeva jooksul.
Uued praktikad
Taastavale põllumajandusele ülemineku kavas keskendutakse esmalt kontekstile – mida põllumajandustootja juba teeb ja mida saab väikeste kulutustega parandada. Võimalikke praktikaid on rohkem kui 20, kuid alustamisel võeti ette neli peamist.
- Mulla struktuuri parandamine.
- Taimede nutikam toitmine.
- Sisendite vähendamine.
- Mitmekesisuse suurendamine.
Mitmekesisuse suurendamine on olnud märkimisväärne – kui varem kasvatati ainult nelja kultuuri (nisu, otra, rapsi ja ristikut), siis praegu on talus 12 erinevat põllukultuuri. Teine viis mitmekesisusega töötamiseks on talvel hävivate kaasviljade kasvatamine. Näiteks külvatakse rapsipõldudele tatar, mis hukkub esimese külmaga. Need taimed jätavad endast maha juurikanalid, orgaanilist ainet ja mineraale, mis toetavad rapsi kasvu kevadel.
Mulla struktuuri parandamine
Pärast mulla tihenemise probleemi avastamist, kus juured ei kasvanud sügavamale kui 10 sentimeetrit (mis oli tekkinud 10–15 aastase minimeeritud harimise tulemusena), leiti lahendus. Kui seda probleemi oleks hakatud lahendama vahekultuuride ja bioloogiaga, oleks see võtnud neli-viis aastat. Nõustajate soovitusel otsustati probleem lahendada kiirelt, mehaaniliselt. Eelmisel kevadel/sügisel tõmmati põllud sügavalt läbi sügavkobestiga, eesmärgiga teha süsteemile “reset”. Tulemusena on juured tänaseks kasvanud juba 30 sentimeetri sügavusele.
Jakob Lindam nendib, et eelneva intensiivpõllumajanduse tagajärg – 10 cm juurekasv ja viie põua-aasta kokkulangemine – põhjustas ka hiljutise aasta suure kahjumi.
Aru Põllumajandus on ajalooliselt palju katsetanud erinevate tehniliste lahendustega. Uue lähenemise tarbeks pandi töösse mitmed seadmed, nagu otsekülvik, sügavkobesti, vedelväetise süsteemid, peenseemne külvi süsteemid ja hooldusniiduk. Kombainid vahetati välja, et tagada ühtlane põhu laotamine, mis on otsekülvi puhul eriti oluline. Täiendavalt soetati ketasseemendiga otsekülvik, sest olemasolev sahkseemenditega külvik ei sobinud kõikidele kivistele põldudele.
Aru PM OÜ on investeerinud ka põlluanduritesse, mullajaamadesse. Paul-Techi andmeanalüütika platvorm jälgib reaalajas mulla toitainetaset, võimaldades põllukultuuride tegeliku toitainevajaduse hindamist erinevatel etappidel. Tehnoloogia abil suutis ettevõte säästa väetisekuludelt, elimineerides tarbetu väetise kasutamise oma talikultuuride kasvatamisel. Ettevõte vähendas väetise kasutust kokku 15%. Andmed kinnitasid, et pärast saagi koristamist oli mullas piisavalt toitaineid, mis lubas loobuda lisaväetise kasutamisest külvamise ajal. Väetise mõistlik kasutamine vähendas ka toitainete leostumist ja keskkonnareostuse riski.
Võrgustiku tugi
Talupidaja Jakob Lindam liitus ka Climate Farm Demo projekti võrgustikuga, et kiirendada üleminekut. Sarnaste mõtteviisidega põllumajandustootjate võrgustikus toimuv vahetus pakub väärtuslikku tuge ja on oluline eelis.
Põllumehele, kes tahab taastava põllumajandusega algust teha, soovitab Jakob Lindam esmalt labida mulda lüüa, et luua endale pilt olukorrast. Esimesed sammud, mis suurimat mõju avaldavad, on pikem külvikord ja vahekultuurid. Esimestel aastatel tuleks hoida asi enda jaoks lihtne, et kulud oleksid madalamad.
Aru talu näide tõestab, et isegi suur ja intensiivne talu võib edukalt liikuda taastava põllumajanduse suunas. Oluline on meeles pidada põhimõtet: ära muuda kõike korraga, vaid analüüsi olemasolevaid tavasid ja astu üks samm korraga.
Vaadake videost lähemalt, kuidas Aru PM OÜ rakendab taastava põllumajanduse põhimõtteid oma 4000 hektari suurusel maal. Lugu näitab, kuidas saab saavutada tõelist mõju, töötades inimestega seal, kus nad on.
Allikas: Video: Kuidas 4000 hektari suurune põllumajandusettevõte Eestis ülemineb taastavale põllumajandusele
