Sündmusest
Toiduohutuses on riskid alati olemas – ka siis, kui nõudeid järgitakse kõige suurema täpsusega ja tähelepanuga. Ohutus sünnib teadlikest otsustest, toimivatest süsteemidest ja inimestest, kes märkavad riske enne, kui neist saavad probleemid. Enamik ohte jääb tarbijale nähtamatuks, kuid just nende ennetamine määrab, kas toit jõuab lauale ohutult või põhjustab tervisekahju.
Toiduohutuse riskid on pidevas muutumises. Vanadele ohtudele lisanduvad uued haigustekitajad, antimikroobne resistentsus, muutuvad tarneahelad ja tehnoloogilised väljakutsed. Kõiki riske ei ole võimalik täielikult vältida, kuid neid on võimalik mõista, hinnata ja juhtida. Selle aasta konverents vaatleb toiduohutust läbi riski prisma – mis juhtub siis, kui risk realiseerub, millised ohud on meie kõrval iga päev ning kuidas ennetuse, teaduse, tehnoloogia ja tugeva toiduohutuse kultuuri abil neid riske vähendada.
Registreerimine kohapeal osalemiseks on avatud kuni 3.09 (k.a).
Ajakava
9.30–10.00 Kogunemine ja tervituskohv
10.00-10.15 Konverentsi avamine ja tervitussõnad.
Anneli Tuvike, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja
ja
Mirjam Pikkmets, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja töötleva tööstusgrupi esinaine, Talumeiereide Liidu juht, Mätiku Talumeierei juhatuse liige
10.15 – 12.30 Kui toiduohutuse risk realiseerub
Kui toiduohutuse ennetustegevused ebaõnnestuvad on hilja rääkida regulatsioonidest ja juhenditest, siis on üks fookus – inimene, kes jäi haigeks. Toiduohutuse tegevuste mittejärgimine või nende eiramine toob kaasa mitmeid haiguseid, need võivad olla lühiajalised haigusnähud, aga ka pikaajalised vaegused.
- Päevakajalised zoonoosid. Jevgenia Epštein, Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist
Zoonoos on nakkushaigus, mis kandub looduslikult edasi loomade ja inimeste vahel, seda siis kas otsesel kokkupuutel või saastunud toidu kaudu. Tuntumad näited on salmonelloos, puukentsefaliit, marutõbi, toksoplasmoos ja listerioos.
- Salmonelloos. Anu Hellenurme, Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees
Tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Salmonelloos on justkui “klassikaline” toidumürgistus, millest kõik on midagi kuulnud, paljud teavad kuidas seda vältida, aga sellegi poolest esineb haigust endiselt iga päev.
- Noroviirusinfektsioon. Inga Sarand, Taltech toidu- ja biotehnoloogia osakonna keemia ja biotehnoloogia instituudi dotsent
Kõige sagedasem toidutekkelise kõhulahtisuse põhjus. Seotud värskete puu- ja köögiviljade ning valmistoiduga. Noroviirus ei vaja suurt tehast ega keerulist tehnoloogiat – piisab ühest inimesest ja ühest valest käeliigutusest.
Lõunapaus 12.30-13.30
13.30 – 14.45 Püsiv risk
Kõiki riske ei ole võimalik täielikult kõrvaldada. Mõned neist on pidevalt meie kõrval – nähtamatud, aeglased ja sageli alahinnatud.
- Antimikroobne resistentsus kui nähtamatu, toidu vahendusel leviv terviserisk. Epp Moks, PhD, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS) bakterioloogia-patoloogia osakonna juhataja
Antimikroobne resistentsus ei tekita kohest toidumürgitust, kuid muudab iga järgmise nakkuse raskemaks ravida – ja see teeb sellest ühe tõsisema tulevikuriskiga toiduohutuse teema.
- Värvitu, lõhnatu – puhas vesi. /lektor kinnitamisel/
Vesi on toiduahelas üks alahinnatumaid, aga ohtlikumaid riskiallikaid. Vesi on toiduohutuses nii elementaarne, et just seetõttu unustame sageli küsida – kas see, mida peame puhtaks, on seda tegelikult ka.
Sirutuspaus kohviga 14.45 – 15.15
15.15 – 16.30 Riski ennetus ja kontroll
Haigused ja riskid on vaid sümptomid. Küsimus on selles, milliseid otsuseid me teeme enne, kui probleem tekib.
- Toiduohutuse kultuuri edendamine, tootja-töötleja praktiline näide. Janne Laik-Lõhmus MAAG Eesti AS tootearendus- ja turundusdirektor
Toiduohutus ei kuku läbi süsteemide, vaid inimeste käitumise kaudu – ja just seetõttu algab ennetus kultuurist, mitte kontrollnimekirjast,
- Põllumajandus- ja Toiduameti tõhusama järelevalve uus kontseptsioon. Triinu Allika, Põllumajandus- ja Toiduameti Teadmus- ja arendusteenuste keskuse toiduohutuse valdkonnajuht
Ka järelevalve roll on muutumas – kontrollist partnerluseks, rikkumiste otsimisest riskide ennetamiseni.
16.30 – 16.45 Päeva kokkuvõte
Päeva modereerib Meeli Lindsaar, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht
*Korraldaja jätab endale õiguse teha päevakavas muudatusi
Lisainfo
Konverentsil kohapeal osalemine on tasuta juhul, kui registreerunu viibib konverentsil. Kui registreerunud isik ei tule konverentsile, esitab korraldaja registreerunule arve 45 + km.
Konverentsil mitteosalemisest palume teatada kirjutades aadressil marge@epkk.ee hiljemalt 7.09 kell 9.00.
Veebis osalemine on tasuta.
Sündmus toimub Euroopa Liidu ühise strateegiakava 2023-2027 kohase Põllumajanduse teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) arendamise toetuse raames, rahastab Euroopa Maaelu Põllumajandusfond.