Veiselihal on palju kasulikke komponente, mistõttu peaksid inimesed seda tihedamini sööma. „Näiteks leidub veise kaelatükis palju kollageeni, mis aitab nahal noorena püsida,“ rääkis Lihuniku Äri ja Restorani pidaja Katrin Noorkõiv „Põllult taldrikule“ saates.
Veised on väga keskkonnasõbralikud loomad
Lihaveis on karjaloom, kes suure osa oma elust veedabki karjamaal. Katrin Noorkõiv on viimased 20 aastat kasvatanud mahelihaveiseid ja ütleb, et veised on väga keskkonnasõbralikud loomad. Vastupidiselt üldlevinud eksiarvamusele, et veis vajab väga palju vett, saab veis 94% oma veevajadusest kätte looduslikust rohumaa taimedest.
„Lihaveised on maailmas need loomad, kes elavad sellisel maal, mida enam harida ei saa. Kas see maa on liiga mägine või vesine või hoopis erodeerinud,“ osutas Noorkõiv. Tema sõnul on veiseliha kõrgem hind tingitud asjaolust, et maailmas kasvatatakse veiseid alati vähem, kui nende järele on nõudlust.
Eriti hinnatakse veise seljaosa
„Eksivad need, kes arvavad, et veiseliha peab olema rasvavaba, kuna just rasv annab lihale selle õige maitse, struktuuri ja väljanägemise. Eriti hinnatakse just veise seljaosa, mis peab olema ilus, rasvane, kerge marmorja struktuuriga,“ rääkis Noorkõiv. Ta lisas, et liha kvaliteeti mõjutavad veisetõust tulenevad näitajad ja kindlasti vanus, mis on samuti väga oluline näitaja. Mida noorem on loom, seda vähem on rasvasust, seda vähem marmorsust.
Veise igal tükil on oma meetod, kuidas temast ülimaitsev toit saadakse. Kuula „Põllult taldrikule“ saates, milline loomalihalõik sobib grillimiseks kõige paremini ja miks hoitakse veiseliha kuivlaagerdus külmakapis.
Taskuhääling on osa Eesti Maaelu arengukava 2014-2020 tegevustest, mille rahastamisallikas on Euroopa Maaelu Põllumajandusfond.
Allikas: EPKK; toimetas: Manuela Kollom, METK
