Toetusskeemidel on olnud põllumajandussektori arengule oluline mõju läbi tootjate majandusliku toimetuleku parandamise. Ainult kogutoodangu toel (s.t tootmisest tulenevad tulud) jõudsid perioodil 2010-2014 kasumiläveni vaid köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatajad. Teiste tootmistüüpide ettevõtteid aitasid kasumiläveni ÜPP I samba toetused, nendeta poleks tagatud majanduslik jätkusuutlikkus. Suurimates raskustes oli lihaveisekasvatus, kus kasumiläve saavutamiseks otsetoetustest ei piisanud. Struktuurimuutused on aset leidnud kõigi tootmistüüpide lõikes: väiketootmine kahaneb ja suurtootmine laieneb. Turukorraldusmeetmeid kasutati vähe.
Eesti põllumajandustootjad on saanud perioodil 2010‐2015 erinevaid ÜPP toetusi (nii I sambast kui II sambast), lisaks ka investeeringutoetusi. Uuringust järeldub, et toetusskeemidel on olnud põllumajandussektori arengule oluline mõju läbi tootjate toimetuleku parandamise, toetused tagavad põllumajandussektori majandusliku jätkusuutlikkuse. Kokkuvõtvalt saab öelda, et põllumajandustootjatele suunatud toetuste süsteem on keeruline ja killustatud ning vajab seetõttu suuremat läbipaistvust ja korrastatust.