Lupjamine on üks olulisemaid võtteid põllumulla viljakuse säilitamisel ja parandamisel. Selle peamine eesmärk on korrigeerida happeliste muldade reaktsiooni ning tagada taimede kasvuks sobiv kaltsiumisisaldus. Lisaks mulla happesuse vähendamisele parandab lupjamine mulla füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi, suurendades toitainete omastamist ning luues paremad tingimused nii taimedele kui ka mullaorganismidele.
Kaltsiumiga hästi varustatud mullad on stabiilsema struktuuriga, parema vee- ja õhurežiimiga ning võimaldavad saavutada suuremat ja kvaliteetsemat saaki.
Miks on vaja mulda lubjata?
Lupjamine mõjutab kogu mullas toimuvat ning selle kasu ei piirdu üksnes happesuse vähendamisega.
- 1. Sobiv mullareaktsioon
-
Ainult siis, kui kõik kasvufaktorid on kooskõlas taimede vajadusega, võib saada saagist tulu. Optimaalse mullareaktsiooni eeltingimuseks on õige kaltsiumisisaldus mullas.
- 2. Parem mullastruktuur
-
Lupjamine suurendab huumusesisaldust ja parandab selle kvaliteeti. Huumus omakorda stabiliseerib mullastruktuuri ja taimede kasvutingimused paranevad. Eriti vajalik on lupjamine karbonaadivaestel muldadel.
- 3. Suurem bioloogiline aktiivsus
-
Ainult kaltsiumiga piisavalt varustatud muldades leiavad endale sobiva elupaiga kasulikud mullaorganismid. Lupjamine aktiveerib mullaorganismide elu toitaineterikkas ja kõrge veesidumisvõimega huumuses, kiirendades sellega orgaanilise aine ümbertöötlemist ning huumusvarud täienevad.
- 4. Parem vee- ja õhuläbilaskvus
-
Kaltsiumiga hästivarustatud muldade poorid on õhu- ja veerikkamad ning võivad vastu võtta suuri veehulki ja hoida neid. Samuti tänu paremale poorsusele lasevad need mullad kergemini läbi üleliigse vee.
- 5. Vähem tihenemist ja erosiooni
-
Savi, huumuse ja lubja koosmõjul moodustub vastupidav stabiilne mullastruktuur ja seetõttu paraneb õhu- ning veeläbilaskvus rasketes muldades oluliselt. Seeläbi ka kuivab ja soojeneb muld kiiremini, mis omakorda suurendab vastupanu tihenemisele ja erosioonile.
- 6. Sügavam juurestik
-
Kui mullas kaltsium puudub lagunevad koost mullaosakesed ja muld tiheneb. Küllaldase kaltsiumivaruga (ka alumistes kihtides) muldades tungivad taimejuured sügavamale.
- 7. Tõhusam väetiste kasutus
-
Parim toiteelementide omastamine taimede poolt on kindlustatud ainult kaltsiumiga hästivarustatud muldadel. Kaltsiumiga hästivarustatud mullas lagundatakse orgaaniline aine kiiresti ja vabaneb taimedele kättesaadavat fosforit ja lämmastikku.
- 8. Kvaliteetsem saak
-
Tasakaalustatud toitainete sisaldusega mullal kasvavad terved taimed. Kaltsiumivaesed mullad on väheviljakad, piltlikult võib neid muldi ka „haigeteks” nimetada (puudushaigus).
Terve muld = terved taimed = terve toit
- 9. Mullaviljakuse säilitamine
-
Kaltsium, huumus ja savi on viljaka mulla alustugedeks. Ainult siis, kui muld on alati kaltsiumiga hästi varustud, võivad soodsad kasvutingimused anda kõrge ja stabiilse saagi.
Autor: Valli Loide (detsember 2014)
- parandab mullastruktuuri
- vähendab happesust
- muudab alumiiniumi ja raskmetallid vähem liikuvaks
- soodustab kasulike mullaorganismide tegevust
- parandab toitainete omastamist
Igal aastal eemaldub põllumullast kaltsiumi nii sademete kui ka saagiga. Keskmiselt leostub hektarilt aastas 200–300 kg kaltsiumi ning saagiga eemaldub lisaks ligikaudu 35 kg hektari kohta. Seetõttu on kaltsiumivarude regulaarne taastamine oluline osa jätkusuutlikust mullamajandusest.
Paljud kaltsiumivaesed mullad on samaaegselt ka magneesiumivaesed. Sellisel juhul on sobivaks lahenduseks kasutada dolokivijahu, mis varustab mulda nii kaltsiumi kui ka magneesiumiga.
Magneesium on klorofülli oluline koostisosa ning osaleb mitmetes taimede ainevahetusprotsessides. See parandab fotosünteesi, suurendab lämmastiku sidumist liblikõielistel ning aitab kaasa saagi kvaliteedi kujunemisele.
Magneesiumipuuduse suhtes on tundlikumad näiteks:
- kartul
- kaer
- raps ja rüps
- hernes ja teised liblikõielised
- juur- ja mugulkultuurid
Dolokivijahu kasutamisel viiakse sõltuvalt mulla magneesiumisisaldusest mulda tavaliselt 50–150 kg mg/ha, mis katab enamiku põllukultuuride vajaduse kaheks kuni kolmeks aastaks. Ülemäärane magneesiumi lisamine ei ole soovitatav, kuna see võib häirida teiste toitainete omastamist.
Millal on lupjamine vajalik?
Lupjamise vajadus selgub eelkõige mulla analüüside põhjal. Happelised mullad, kus kaltsiumisisaldus on madal ning mulla reaktsioon ei vasta kasvatatava kultuuri vajadustele, vajavad regulaarset lupjamist.
Kui mulla pH langeb alla soovitusliku taseme, väheneb toitainete omastamine, mulla bioloogiline aktiivsus ning saagikus.
Mulla pH ja happesus
Mulla aktiivne reaktsioon ehk pH näitab, kas muld on happeline, neutraalne või leeliseline. Mulla happesus sõltub mullalahuses leiduvate vesinikioonide (H⁺) sisaldusest ning kolloididel neeldunud vesiniku ja alumiiniumi ioonidest, mis omakorda mõjutab otseselt taimede kasvutingimusi ja toitainete omastamist.
Praktikas määratakse mulla pH tavaliselt mulla vee- või kaaliumkloriidi (KCl) leotisest. Mulla analüüsi tulemused annavad ülevaate, kas mullareaktsioon vastab kasvatatavate kultuuride vajadustele ning kas lupjamine on vajalik.
Taimekasvatuse ja mineraalväetiste efektiivse kasutamise üheks eelduseks on sobiv mullareaktsioon. Enamik põllukultuure eelistab nõrgalt happelist kuni neutraalset mulda (pHₖCl 5,6–7,2).
- Soovituslik mullareaktsioon põllukultuuridele
-
Kultuur Soovituslik mullareaktsioon (pHKCl) Rukis 5,0–6,5 Nisu 6,0–7,5 Oder 6,8–7,5 Kaer 5,0–6,0 Hernes 6,8–7,4 Kartul 5,0–6,0 Suhkrupeet 6,5–7,5 Söödapeet 7,0–8,0 Kaalikas 6,0–7,0 Naeris 6,2–7,0 Porgand 6,0–8,0 Söödakapsas 6,0–7,5 Peakapsas 6,0–7,5 Raps 6,0–7,5 Lina 6,0–6,8 Punane ristik 5,8–7,0 Lutsern 6,8–8,0 Mesikas 6,8–8,0 Kõrrelised 5,0–7,5
Mulla happesus mõjutab nii taimetoiteelementide omastamist kui ka mullaelustiku aktiivsust. Happelises mullas väheneb enamiku taimetoiteelementide omastatavus ning kasulike mullaorganismide aktiivsus, samas suureneb mitmete mikroelementide ja raskmetallide liikuvus.
Lupjamine aitab happelisi muldi neutraliseerida, parandades toitainete kättesaadavust ning vähendades taimedele kahjulike alumiiniumi- ja raskmetallioonide liikuvust.
Toimetaja: Alar Astover (september 2014)
- Lupjamine on pikaajaline investeering mulla viljakusse.
- Regulaarne kaltsiumi ja vajadusel magneesiumi lisamine aitab säilitada sobiva mullareaktsiooni, parandab mullastruktuuri, suurendab mulla bioloogilist aktiivsust ning võimaldab taimedel kasutada toitained tõhusamalt.
- Tulemuseks on tervem muld, tugevamad taimed ja stabiilsem saagikus.
Allikas: Miks on vaja mulda lubjata?