Strateegia koolitusseminarid LEADER tegevusgruppidele
Allikas: Hiidlaste Koostöökogu veebileht http://www.hiiumaa.ee/koostookogu/.... 30. oktoober 2007 Strateegia koolitusseminarid LEADER tegevusgruppidele, kokkuvõtte tehti 26. oktoobril Jänedal.
Septembris-oktoobris toimusid Eesti eri paigus LADER tegevusgruppidele õppeseminarid, millest kokkuvõtte tehti 26. oktoobril Jänedal.
Järvamaal Veskisillal toimunud seminaridest võtsid osa Hiidlaste koostöökogu juhatuse liikmed Heli Tuisk ja Hillar Eller ja Tuuru spetsialist Matti Lüsi, Jäneda seminaril osales Hillar Eller.
Koolitajate tagasivaade
Strateegia koolitusseminaridel osales 18 strateegiat koostava ja 3 strateegiat rakendava tegevusgrupi esindajat (24 on neid kokku).
Mida saime teada tegevusgruppidelt strateegia koostamisest
Tegevusgruppide piirkonna strateegiad: mis on olemas, mis on tegemisel, mis on kavas? Selline oli küsimus tegevusgruppide eneseanalüüsi ülesandes. Andmed 18 strateegiat koostavalt tegevusgrupilt.
1. Tegevusgrupid on valdavalt jäänud esialgselt valitud teemade juurde. Valitud on kaks teemat, nagu võimalus oli. Teadaolevalt on vaid ühel tegevusgrupil üks strateegia teema. Üks tegevusgrupp on protsessi käigus teema vahetanud ja 3 tegevusgrupis on see kavas/teoksil.
2. 17 tegevusgruppi on juba täpsustanud (6) või on kavas täpsustada valitud teemasid alateemade määratlemisega, mis on strateegia koostamisel ootuspärane.
3. Strateegia protsessis on ligikaudu kolmandik koostajatest jõudnud sisult detailsema kavandamise faasi. Üldised eesmärgid on seatud, visioon olemas, asutud on tegevuskavade juurde. Paar tegevusgruppi on asunud juba tegelema dokumendi vormistamisega.
4. Strateegia koostamiseks vajalikud uuringud ja koolitused on valdavalt teostamisel. Seis on loogiline, kuna uuringud ja koolitused toetavad protsessi ja vajadus nende järgi täieneb protsessi käigus.
5. Mõtlemapanev on olukord uuringute, koolituse ja kaasamise kavandamisega. Uuritakse, koolitatakse ja kaasatakse strateegia koostamise käigus selge kavata. Küll aga valmistutakse sihipäraseks kavandatud oskusteabega osalustegevuseks strateegia rakendamise käigus.
6. Veelgi mõtlemapanevam on tegevusgruppide endi organisatsioonide arendamise kavandamise olukord. Valmis on selline kava ühel tegevusgrupil. 3 kavandavad ja 14 on kavas kavandada.
7. Strateegia koostamisel toetutakse eestvedajatele ja eriti tegevjuhtidele. Kohalike tegevusgruppide juhatuste ja liikmeskonna osalus ei ilmne selgel kujul.
8. Saadud ülevaade näitab, et strateegia koostamise protsess on tegevusgrupiti küllalt eriilmeline. Tegevusgruppide moodustamise ajalgi oli täheldatav valitud teede rohkus (asutajaliikmete arv, liikmete arv, juhtkonna struktuur, tegevjuhi olemasolu ja funktsioonid jm). Näitab see paljusus altpoolt tuleva initsiatiivi ilmnemise suurt vabadust. Teisalt ka ühtlustava ja ennetava oskusteabe nappust.
9. Kaks kolmandikku kasutada olevast ajast on möödas ja kahel kolmandikul tegevusgruppidest seisab konkreetsem töö veel ees.
10. Strateegia koostamise allesjäänud 7 kuus on üks Jõulukuu, üks Jaanikuu ja küllalt läheb aega puht kirjatööle ja vormistamisele. Aega on jäänud tunduvalt vähem kui pool aastat.
Õppimise võimalusi koolitusseminaridel
1. Kõikidelt koolitusseminaridelt võtsid mitmed osalejad oma rühmatöö tulemi kaasa. Töö tulemusel oli nende jaoks praktiline väärtus, kujundatud materjali saab oma strateegia koostamisel kasutada. Üldjuhul olid sellise tulemiga rühmades mitu ühe tegevusgrupi esindajat, tööd tehti „simuleerimata“.
2. Koolituse sisu ja töökorraldus lähtus põhimõttest, et koolitusel osalevad tegevusgruppide meeskonnad. Tegevusgrupi jaoks oli koolitus tulemuslikum, kui ühest tegevusgrupist osales meeskond. Selline meeskond saab endale lubada ka väikesi koosseisumuutusi seminari jooksul. Siiski tuleb osalejatelt taotleda aktiivset kohalviibimist seminari algusest lõpuni. Ka tegevusgruppidel on kavas koolitusi korraldada!
3. Oli neid, kes osalesid mitmel seminaril. Kas teadlikult tegevusgrupi liikmeid kaasates ja ise eestvedaja olles või esimene kord üksi ja siis teine kord koos meeskonnaga.
4. Hinnaline oli Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa Partnerluskogude esindajate osalus ja oma kogemuste jagamine. Nemad juba rakendavad strateegiaid ja strateegia hakkab „elama“ koos vooruste ja puudustega rakenduse käigus. On, millest õppida!
5. Iga tegevusgrupp ja tema töö strateegia koostamisel on kordumatu. Ei ole üht õiget strateegia koostamise viisi. Õppida oli kõigi osalejate tegevusest ja kogemusest.
6. Osalejad väljastpoolt kohalikke tegevusgruppe väärtustasid erineval moel seminaridel saadut. Ühendav oli saadud teadmiste, konkreetsete meetodite vmt rakendatavus nende töös.
Millele võiks veel mõelda?
1. Rühmatöö sündroom – mis see veel on? Rühmas on hea ja kerge tööd teha, kui töö kord käima saadud. Kõik tahavad rääkida, vähesed kirjutada. Teha on palju, aega vähe. Selle tulemusena jääb osa mõtteid lõpuni mõtlemata, osa ka välja ütlemata. Ja kirja pannakse MÄRKSÕNU. Tundub, et kõik on selge ja konkreetne, kahe nädala pärast aga ei ole „plakatid“ kuigi informatiivsed, sest kokku lepitu ei kajastu kirjutatus. Mida teha?
2. Umbisikuline tegumood ja tingiv kõneviis ei ole strateegia tekstis soovitatavad!
Kui usutavad on prioriteedid:
- „Võiks rajada lastele mänguväljakud“,
- „Küladel oleks kooskäimise kohti ka vaja“?
3. Seminaride käigus oli palju juttu reguleeritud pakkumiste korrast. Lühidalt – segab ja ei täida oma ülesannet – tagada õiglane, korrektne ja efektiivne rahakasutus parima tulemuse saavutamiseks.
4. Ei ole selge, mida saab rahuliku südamega ilma (jälle) oodatud MÄÄRUSETA teha ja mida kohe kuidagi ei saa.
5. Kas strateegia või arengukava? Kas ... ... ...? - mõistete selgeksrääkimine ja ühise arusaamise kujundamine vajab samuti aega. Kas iga strateegia dokumendi juurde väike oma sõnastik? Või üks üldine?
6. Sädeinimestelt oodatakse ikka ja jälle (vabatahtlikku) panust ... sest kes suudab, suudab ka rohkem ja Ta ei ütle EI. Palgatud eestvedajalt oodatakse, et ta teeks kõik töö ära ja siis võib selle ka heaks kiita! Kes vastutab? Kas see on ikka nii?
7. Strateegia dokumendi eelhindamist oli teadlikult kavandanud protsessi seminaridel osalenud tegevusgruppi. Koolituse käigus kujunes mitmel tegevusgrupil arusaam, et neil on kasulik strateegia eelhindamine läbi viia (kuigi pole kohustuslik).
8. Strateegia koostajate jaoks on uueks väljakutseks tegevuste programmiline kavandamine. Projektiviisilist lähenemist tunnevad paljud, siin on konkreetsed tegevused ja tulemused. Programmi kavandamine vajab lähtumist laiemast piirkonnast. Eesmärgid, tegevused, tulemused ja mõjud on vaja põhjalikult läbi mõelda, sest tahame ju leida oma piirkonna projektidele rahastusvõimalusi.
9. Strateegia koostamise protsessis osalejad tahavad välja pakkuda konkreetseid ideid või lahendusi ning ei ole valmis lähtuma piirkonna vajaduste, probleemide ja võimaluste analüüsist. Põhjus: harjumuspärane tegutsemine.
10. Kas strateegia rakenduskava peaks olema üldisem või põhjalik ja konkreetne?
11. Kas tegevusgrupp hakkab kasutama ainult LEADER programmi rahastust või kasutab ka teiste rahastusprogrammide võimalusi piirkonna arendamiseks?
12. Eristama peaks tegevusgrupi poolt elluviidavaid ja konkursipõhiseid projekte. Esimesel puhul on võimalik täpne tegevuskava koostada, konkursipõhiste projektide puhul saab määrata vaid programmi eesmärgid, rahalised mahud ja tingimused
13. Liiga palju meetmeid ühe strateegia raames võib olla ülejõukäiv, eriti kui puudub strateegia rakendamise kogemus.
14. Pöörake tähelepanu nii piirkondade kui sektorite esindatusele ja informeeritusele!
15. Kaasamine ikka kaasamine: kontrollküsimus, kas töögruppide töö või koolituste korraldamise puhul on mõeldud lastega emadele: transport, lastehoid jm.
16. Mis on oluline LEADER programmi puhul, kas paberimajandus, strateegia koostamise protsess või tulemus?
Aitäh seminaridel osalejatele!
Indrek Kärner, Ülar Loolaid, Lea Sudakova
Strateegia seminarid kohalikele tegevusgruppidele korraldas Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus, link Teated tegevusgruppidele
Refereeris Krista Kõiv, maaeluvõrgustik 
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles