13.aprillil said hübriidseminaril „Jätkusuutlikud kogukonnad“ kokku ärksad maaelu arendajad ja võrgustajad, LEADER tegevusrühmade, kohalike omavalitsuste ning Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Seminari eesmärk oli riigipoolset uut infot jagada ja sellele sihtgrupilt tagasisidet koguda, aga ka kogukondi inspireerida ja võrgustada.
Peamisteks seminari teemadeks olid:
- riiklik ringbiomajanduse teekaart ehk tegevuskava,
- ringbiomajanduse piirkondlike teekaartide metoodika väljatöötamine,
- uue perioodi ring(bio)majandust ja tööstussümbioosi toetavad meetmed ja võimalused kogukondadele,
- keskkonnahoidlik sündmuste korraldamine.
Rohkem infot seminaril käsitletud ringbiomajandususe teekaardi, piirkondlike teekaartide metoodika väljatöötamise ja uue perioodi toetusmeetmete ja võimaluste kohta leiate artiklist: "Jätkusuutlikud kogukonnad - ringbiomajandus ja piirkondlikud bioloogilised ressursid ".
Keskkonnahoidlike sündmuste korraldamine
Seminaril kutsus Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse nõunik Kristi Loit kohalikke sündmuseid keskkonnahoidlikumalt korraldama ja endaga sel teemal ka aktiivselt kaasa mõtlema.
Osalejad mõtisklesid teemadel:
- Mis iseloomustab keskkonnahoidlikku sündmust?
- Mis on erinevad valdkonnad, millega selliste sündmuste korraldamisel tuleks arvestada?
- Millisest otsast korraldamisel alustada ja keda korraldamisse kaasata?
- Miks on vaja tegevusplaani ja kuidas seda koostada?
Väga oluline on kaasata kogu korraldusmeeskond, kaardistada vajalikud tegevused ning hakata väikeste sammudega edasi liikuma. Kindlasti võib tegutseda ka oma tarkusest, aga soovitav on otsida ja järgida ka olemasolevaid juhiseid. Suurema sündmuse korraldamisel võiks kaasata ka kogenumaid eksperte. Prioriteedid tuleks kindlasti paika panna, lähtudes põhimõttest: suurim mõju, aga väikseim pingutus!
Kindlasti annab head infot ja motivatsiooni tulemuste mõõtmine, nt analüüsida korduva sündmuse puhul, et kui palju tekkis jäätmeid eelmisel korral ja kui palju sel korral jne. Kindlasti tuleks küsida ka tagasisidet, sh olla valmis ka vastuseisuks ja segaduseks. Ülioluline on õige ja selge kommunikatsioon nii sündmuse korraldustiimi siseselt kui ka sündmuse sihtgrupile.
Teadlik ja ettevaatlik tuleb olla rohepesu teemadel, mis võib kahjustada eelkõige sündmuse korraldaja mainet. Rohepesu kohta saad rohkem infot nt siit: bioneer.ee/rohepesu... ja roheline.ee/ara-lase-end-petta...
Keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend
Tutvustati ka Keskkonnaministeeriumi poolt valminud keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit, mida on võimalik kasutada või ka oma organisatsiooni juhendi väljatöötamisel aluseks võtta. Juhendis tuuakse välja minimaalsed nõuded ja soovitused kuues erinevas valdkonnas (transport, materjalid ja ostud, jäätmed, toitlustus, energia, kommunikatsioon ja järeltegevused). Dokument sisaldab ka sündmuse korraldamisega seotud kontrollnimekirja. Juhendiga saab lähemalt tutvuda siin: keskkonnahoidlike sündmuste korraldamine.
K. Loit ettekanne ja tema korraldatud töötuba haakus hästi METK maaeluvõrgustiku korraldatud 2023.aasta Avatud talude päeva infoseminariga, kus päeva teises pooles arutleti samuti keskkonnateemade üle. Sel infoseminaril oli teema käsitlejaks Raimo Matvere (Acento) ja Merileid Kütt. Avatud talude päeva 12.04.23 infoseminari saab järele vaadata Youtube kanalist.
Kohaliku omavalitsuse roll ja eeskuju
Seminaril jagasid ka Järva ja Saku valla ametnikud oma piirkonna keskkonna-teemadega seotu kohta infot ja kogemusi.
Järva Vallavalitsuse arendus- ja majandusosakonna juhataja Triin Tippi valgustas osalejaid nii vallas kehtestatud ametlikest arengu-, kliima- ja keskkonnaga seotud strateegilistest dokumentidest kui ka vahvatest ning praktilistest keskkonda toetavatest näidetest. Omamoodi lohutav oli kuulda ka mõnest keerulisemast väljakutsest, mis aastate jooksul on ette tulnud (nt kasutatud riiete kogumine ebaõnnestus).
Allikas: Maaeluvõrgustik, Karme Petrutis
