Hiiumaal, Hindu külas, Tohvri hooldekodu territooriumil toimus 26. mail Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku korraldatud kogukonnaaedade 4. teemapäev ja kogemusvahetus. Sündmusele olid oodatud kogukonnaaedade eestvedajad, maaelu arendajad, omavalitsuste esindajad ja teised huvilised nii Hiiumaalt kui üle Eesti. Päeva eesmärk oli jagada kogemusi, õppida üksteiselt, saada uusi kontakte ning arutada kogukonnaaedade rolli ja arendamise võimaluste üle.
Sel korral oli fookuses eakate ja erivajadusega inimeste vajadustest ning permakultuuri põhimõtetest lähtuva aia rajamine ning koostöö kohaliku kogukonnaga. Päeva teises pooles külastati Tohvri hooldekodu territooriumi ja aeda, kus arutati selle konkreetse aia rajamise kogemuste, väljakutsete ning võimalike lahenduste üle.
Kogukonnaaedade kasvav roll
Kogukonnaaedade rajamine ja säilitamine on Eestis järjest enam tähelepanu pälviv teema. Tänapäeval nähakse selliseid aedu mitte ainult toidu kasvatamise kohana, vaid ka inimeste heaolu, suhtluse ja hoolivuse keskkonnana.
Oluline roll on kogukonnaaial ka hooldekodude ja erivajadustega inimeste jaoks. Inimeste vajadused kujundavad aia olemuse ja eesmärgid.
Ligipääsetav ja inimesele kohandatud aed
Kogukonnaaia idee keskmes on sageli soov tuua looduskogemus inimestele lähemale. Eakate ja erivajadusega inimeste puhul tuleb arvestada, et soov tegutseda on olemas, kuid füüsiline võimekus võib olla piiratud.
Paljudel hooldekodu elanikel ei ole võimalik aktiivselt aiatöös osaleda, kuid neil püsib soov viibida aias ja looduses üldisemalt. Seetõttu peab selline aed olema turvaline, lihtsasti ligipääsetav ja võimalikult lähedal igapäevasele elukeskkonnale. Ühtlasi ei peaks aed eeldama aktiivset panust kõigilt. Sellises aias väärtustatakse pigem lihtsalt aias istuda, jalutada, vaadelda ning seda meeltega kogeda. Nö meelteaiad, jalutusrajad ja puhkenurgad pakuvad sellist võimalust ka neile, kellel puudub jõud aiatööks. Keskkond peaks olema rahulik ning toetama iseseisvat liikumist.
Aed kui vaimse heaolu toetaja
Kogukonnaaed mängib olulist rolli ka vaimses heaolus. Looduskeskkond, taimed ja loomad aitavad tekitada positiivseid emotsioone ning toetavad mälu ja meelte tööd. Eriti oluline on see dementsusega inimeste puhul, kellele tuttavad lõhnad, vaated ja tegevused võivad pakkuda turvatunnet ja äratundmist. Sellisel juhul ei ole kõige tähtsam tulemus (nt saak), vaid kogemus ise – aed muutub omamoodi teraapiakeskkonnaks.
Kogukond ja suhted aia keskmes
Tohvri teemapäeval rõhutati korduvalt, et aed ei toimi ilma inimesteta. Aia toimimise aluseks on kohalik kogukond ja inimestevahelised suhted. Hooldekodu puhul on oluline tasakaal, sh võimalus aktiivselt suhelda, aga olla ka omaette ja/või oma omastega, osaleda ühistegevustes jne.
Seetõttu peaks aed koosnema mitmekesistest ruumidest: rahulikud ja privaatsed nurgad, aga ka avatud ühistegevuse alad.
Põlvkondade-vahelised tegevused
Kogukonnaaed pakub head võimalust tuua kokku erinevad põlvkonnad, kohandades aeda ka nt laste mängualad, korraldada perede külastusi, ühiseid üritusi ja töötubasid. Sellised tegevused aitavad luua sidet eakate ja nooremate vahel ning muudavad aia kogukonna keskseks kohtumispaigaks. See vähendab üksildust, tugevdab kuuluvustunnet ja hoiab sideme kogukonnaga.
Permakultuur kui suunaja
Kogukonnaaedade kujundamisel lähtutakse sageli permakultuuri põhimõtetest: hoolimine inimestest, hoolimine loodusest, ressursside mõistlik kasutamine.
Praktikas tähendab see muuhulgas ka kohalike taimeliikide ja sortide kasutamist, kompostimist, looduslike protsesside toetamist jne.
Praktilised väljakutsed ja lahendused
Samal ajal tuleb arvestada ka tegelikkusega. Hooldekodu elanikel ei ole alati jõudu aeda hooldada, mistõttu peab ka aia hooldamine olema võimalikult lihtne, vastutus jaotuma töötajate ja kogukonna vahel. Aia arendamisel aitab väikeste sammudega tegutsemine, praktiliste ja lihtsate lahenduste kasutamine, kindlasti ka võimalikult hooldusvaba aed. Kindlasti on väljakutseteks ka aia rajamise ja hooldamise rahastus või inimeste ajapuudus. Samas on ka siin mitmeid võimalusi, mida ka teemapäeval arutati: nt omaste, kohaliku omavalitsuse, kohaliku kogukonna, aga ka erinevate rahastusmeetmete tugi.
Autor: Karme Petrutis, METK- Maaeluvõrgustik
