Umbrohtudel on põllumajanduses traditsiooniliselt olnud halb maine, kuid tänapäeva teadusuuringud ja mahepõllumajanduse kogemused näitavad keerukamat pilti. See artikkel põhineb ülevaatlikul videoloengul umbrohtudest, mille peaesineja Richard Gantlett käsitles umbrohtude tähendust, nende majanduslikku mõju, levikut, ökoloogiat ning ka nende tähtsust bioloogilises mitmekesisuses.
Miks me umbrohtude pärast muretseme?
Üheks oluliseks põhjuseks on umbrohtude majanduslik mõju. Umbrohud võivad muuta saagi koristamise raskemaks ja vähendada kvaliteeti. Samuti võivad mõned umbrohud, saastada teravilja ning mõjutada selle kasutamist toiduna või söödana. Mõned umbrohud võivad olla ka toksilised, mis loomadele süües põhjustavad mürgistust, eriti kui need on sattunud heina või silo sisse.
Lisaks majanduslikule mõjule on ka visuaalne ja sotsiaalne aspekt – paljud soovivad näha põlde puhaste ja umbrohtudeta, sest see seostub hea põllumajandustavaga.
Umbrohtude levik ja selle põhjused
Umbrohud levivad eelkõige seemnete kaudu, mida võib tööriistade, masinate, lindude ja tuule abil transportida põldude vahel. Tõsine probleem on seemne segunemine külviseemnega, mis võib viia ootamatute umbrohtude levikuni. Lisaks võivad taimed paljuneda risoomide ja juurte kaudu, mis raskendab nende likvideerimist.
Umbrohtudel on huvitav omadus – nende seemned valmivad sageli määramatus järjekorras, erinevalt põllukultuuridest, kus valmimine toimub ühtlaselt. Näiteks metsiku odra seemned valmivad erinevatel perioodidel, võimaldades neil idaneda ja talvituda mitmel erineval moel. Samuti on umbrohtudel vaakumine idanevuse ja talvitumise vahel (nn dormantsus), mis tähendab, et kõik seemned ei idane ühel aastal.
Pioneer-umbrohtudeks nimetatakse taimi, mis sageli tulevad esimesena taastama kahjustatud muldasid. Need näitavad sageli mulla probleeme, nagu tihes või toitainete ebasobiv tasakaal. Näiteks mõned umbrohud eelistavad happelist mulda, mis tekib üleväetamise korral.
Umbrohtude roll bioloogilises mitmekesisuses
Mõnikord unustatakse, et umbrohtudel on ka positiivne roll. Nad võivad lisada põllule bioloogilist mitmekesisust, pakkuda toitu ja peidupaiku putukatele, lindudele ning mullas elavatele organismidele. Mõned mahetootjad kasutavad teadlikult mitmekesist põllukultuuri ja looduslikult võimaldavad umbrohtudel kasvada, et parandada mullaviljakust ja tõrjuda kahjureid.
Hiljutised uuringud on näidanud, et madala konkurentsivõimega umbrohtude levik võib aidata piirata agressiivsemate ja saagile kahjulikumate umbrohtude levikut ning aidata säilitada mullaviljakust ja süsiniku sidumist. Traditsioonilised tõrjemeetodid, nagu kemikaalid, ei pruugu alati toimida: umbrohud võivad muutuda resistentseks ning töödeldud mullad ei ole viljakad. Integreeritud taimekaitse (ITK) rõhutab mitmekesiseid meetodeid – kombineeritakse mehaanilisi, bioloogilisi ja kultuurilisi võtteid, et pidurdada umbrohtude levikut ja kasvu.
Oluline on mõista umbrohtude bioloogiat – näiteks millal seemned valmivad, kuidas need idanevad, mis tüüpi umbrohuga on tegemist (aastane, mitmeaastane jne), ning mulla omadusi. See teadmine aitab paremini planeerida meetmeid, mis on mõjusamad ja keskkonnasäästlikumad.
Kokkuvõte
Kuigi umbrohtusid on läbi ajaloo peetud põllumajanduse vaenlaseks, on nad ka olulised mullaviljakuse ja bioloogilise mitmekesisuse hoidjad. Umbrohtude teadlik uurimine ja juhtimine suudab aidata vähendada saagikadu, säilitada muldade tervist ning parandada ökosüsteemi vastupidavust. Tulevikupõllumajanduses on oluline leida tasakaal umbrohtude kontrolli ja loodussõbralikkuse vahel — see aitab kaasa nii majanduslikule jätkusuutlikkusele kui ka looduskaitsele.
Video valmis Mahepõllumajanduse Koostöökogu eestvedamisel. Toetas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkonnas“ raames.
Allikas: Video: Kuidas suhtuda umbrohtudesse – laiem perspektiiv
