Teraviljade lamandumine on üks kriitiline probleem, mis mõjutab otseselt nii saagikust kui ka selle kvaliteeti. Lamandumine tekib olukorras, kus taime varred või juurestik ei suuda taimikut püsti hoida, põhjustades taimede osalise või täieliku mahavajumise. Teravalt kerkis see probleem esile 2025. aastal, mil erakordselt niisked ilmastikutingimused soodustasid ulatuslikku lamandumist üle Eesti. Sellisel puhul peab põllumajandustootja langetama kiireid ja teadlikke otsuseid: kas üritada saak koristada või on majanduslikult otstarbekam see mulda harida.
Majandusliku tasuvuse ja koristusriski hindamine
Enne koristustöödega alustamist soovitavad METK agrotehnoloogia valdkonna teadur Taavi Võsa ning taimekasvatuse konsultant Mart Toomsalu hinnata, kas koristamisega kaasnev kulu ja risk on saadavat tulu väärt. Lamandunud vilja koristamine on alati aeglasem ja kallim, nõudes tihti spetsiaalseid seadistusi või lisaseadmeid.
Üks olulisemaid riske on koristustehnika purunemine. Kuna lamandunud vili nõuab heedri madalat asendit, on oht, et masinasse satuvad kivid, muld ja muud võõrkehad. Remondikulu ja selleks kuluv aeg võivad kergesti ületada lamandunud alalt saadava saagi väärtuse. Samuti tuleb arvestada, et lamandunud vili on tavaliselt oluliselt niiskem, mis suurendab kuivatuskulusid ja hoiustamise riske.
Kvaliteedi langus ja mükotoksiinide oht
Teadusuuringud kinnitavad, et pikemat aega maapinna lähedal lebanud viljapead puutuvad kokku kõrge niiskuse ja mulla mikroorganismidega, mis soodustab haigusetekitajate levikut. Erilist ohtu kujutavad hallitusseened, näiteks Fusarium ja Alternaria, mille elutegevuse tulemusena tekivad viljateradesse mükotoksiinid.
Mükotoksiinidega saastunud vili ei sobi enam toiduks ega tihti ka loomasöödaks. On kriitilise tähtsusega teada, et lamandunud põlluosad tuleks koristada ja hoiustada kvaliteetsest viljast eraldi. "Lamandunud koristatud viljas esineb rohkem hallitusseeni ning sellise vilja segunemine kvaliteetse saagiga võib rikkuda kogu ladustatud viljapartii," hoiatavad METK eksperdid. Enne söötmise alustamist on tungivalt soovitatav teha mükotoksiinide analüüs laboris.
Tehnilised soovitused koristamiseks
Kui otsustatakse vili siiski koristada, peab heeder suutma kõrred madalalt üles korjata. Tänapäevased FLEX- ja Vario-heedrid on selles osas tõhusad, kuid oluline on ka kombaineri oskus vastavaid seadistusi kasutada. Soovitatav on kasutada kõrretõstjaid ning võimalusel liigutada masinat lamandumise suunaga risti, et kätte saada maksimaalne kogus teri.
Niiskema vilja puhul on oluline ka kuivati seadistamine. Mida niiskem on vili, seda madalamal temperatuuril ja kauem peab seda kuivatama, et vältida terade rikkumist. Toidu-, seemne- ja söödavili vajavad kõik erinevat kuivatamisrežiimi.
Millal on mõistlik koristamisest loobuda?
Ulatusliku lamandumise korral, kus vili on kaua maas olnud ja kvaliteet tugevalt kahjustunud, soovitab teadur Taavi Võsa kaaluda koristamisest loobumist ja materjali kiiret mulda segamist. See aitab vältida edasisi kulutusi tehnikale ja kütusele ning valmistab põllu ette järgmiseks kultuuriks.
Mulla uuesti korrastamine nõuab rohkem aega, kuna purustamata põhk laguneb aeglasemalt. Orgaanika kiiremaks mullaga segamiseks sobivad kõige paremini ketasmasinad (randaalid, rullrandaalid), mille töösügavus peaks olema seatud maksimaalseks võimalikuks. Piiseadmete puhul on oht nende ummistumiseks orgaanika kuhjatiste tekkimisel. Samuti tuleb arvestada, et koristamata terasaak tekitab probleeme varisega, mis nõuab täiendavat tõrjet.
Ennetavad meetmed tulevikuks
Lamandumisriski saab oluliselt vähendada teadliku agrotehnikaga.
- Sordivalik. Valida tuleks kohalikesse tingimustesse sobivad hea seisukindluse ja tugeva kõrrega sordid.
- Tasakaalustatud väetamine Vältida tuleb liigset lämmastikuga forsseerimist, mis muudab varred pehmeks ja nihutab taime raskuskeskme liiga kõrgele.
- Kasvuregulaatorid. Intensiivtehnoloogiates on kasvuregulaatorite kasutamine asendamatu võte kõrre tugevdamiseks ja lühendamiseks.
- Kahjuritõrje. Uue ohuna on märgatud Mannerheimi rohuhüpiku kahjustusi, kus läbi näritud kõrresõlmed põhjustavad põllu risti-põiki lamandumist.
Kokkuvõtteks on lamandunud viljapõllu puhul esmatähtis säilitada külm närv ja kalkuleerida koristuse majanduslikku mõttekust, pidades silmas nii kuivatuskulusid kui ka võimalikku mükotoksiinide riski.
Kasutatud allikad ja lisainfo:
- METK selgitab: mida teha lamandunud viljapõlluga?
- METK selgitab: teravilja koristusjärgne käitlemine 2025
- Agronoomia 2025 konverentsikogumik: Tiiu Annuk, Ilmar Süda ja Katrin Jõgar "Mannerheimi rohuhüpik (Chaetocnema mannerheimii (Gyllenhal, 1827)) – uus kahjur teraviljapõldudel" ning
