Kas olete kunagi põllu ääres jalutades mõelnud, mis teeb ühest põlluservast elurikka ja putukatele kasuliku paiga, samas kui mõni teine on igav rohuriba? Võib tunduda, et mida rohkem on põllul erinevaid taimeliike, seda parem. Selgub aga, et võti peitub hoopis mujal.
Värske uuring, mida juhtis Tartu Ülikooli teadlane Jaan Liira, näitab, et põlluservade olukorra ja kasulikkuse hindamisel on palju olulisem pöörata tähelepanu levinumatele ning rohkearvulistele taimeliikidele, mitte niivõrd haruldustele. Just need tavalised liigid on peamised, mis pakuvad loodusele kõige rohkem väärtust, näiteks toitu tolmeldajatele.
- Liira analüüsis koos kolleegidega Eesti Maaelu Teadmuskeskusest (Eneli Viik) ja Oldenburgi Ülikoolist 12 aasta jooksul kogutud andmeid 165 põlluservalt Ida- ja Lõuna-Eestis. Töörühma eesmärk oli hinnata, kas keskkonnakaitsemeetmena rajatud rohumaaribad turgutavad tõesti põllumajandusmaastike elurikkust.
- Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja teiste keskkonnapoliitika regulatsioonide eesmärk on parandada ökosüsteemi teenuseid maapiirkondades, kus üheks levinud meetmeks on laiade rohumaaribade rajamine põlluservadesse. Uuringu eesmärk oli hinnata pikaajalisi muutusi laiendatud rohumaade põlluservades ja võrrelda kolme hindamismeetodit.
- Peamine küsimus oli, kas hiljuti rajatud rohumaaribade taimestik parandab ökoloogilist funktsionaalsust, ja milline mõju on erinevate liikide kooslustel.
Levinud liigid põlluservades toetavad elurikkust
Uuring näitas, et kõiki taimeliike üheskoos vaadeldes paistsid muutused põlluservade elustikus väikesed ja pigem juhuslikud. Niipea, kui teadlased keskendusid aga ainult kõige levinumatele ja arvukamatele liikidele, oli näha selgeid positiivseid suundumusi.
Kõige ilmekamana vähenes potentsiaalsete umbrohtude osakaal ja asemele tulid kõrgemakasvulised, leherikkad taimed. Need pakuvad elupaika putukatele ja teistele pisiolenditele. Lisaks, kui algusaastatel oli põlluservades rohkem üheaastasi taimi, siis aja jooksul võtsid võimust püsikud.
- Arvukalt esinevad liigid toetasid tolmeldajaid ning seemnesööjaid. Näiteks suurenes seemnete keskmine kaal, pakkudes rikkalikumat toidulauda seemnetoidulistele lindudele ja putukatele.
- Uuringu kohaselt vähenes potentsiaalsete umbrohtude osakaal ja asemele tulid kõrgemakasvulised, leherikkad taimed, mis pakuvad elupaika putukatele ja teistele pisiolenditele. Kuigi keskkonnapoliitika eesmärk oli sageli madalamat kasvu taimestik, näitas uuring, et kõrgemakasvulised taimed pakuvad elupaika paljudele lülijalgsetele ja lindudele ning neil on suuremad õied ja seemnetoodang, mis on tolmeldajatele kasulik.
- Uuringuperioodi jooksul nii putuktolmeldavate liikide rikkus kui ka nende osakaal kogukonnas pidevalt kasvasid.
Teadlased nendivad, et haruldased ja väikesearvulised liigid tekitavad andmestikku palju nii-öelda müra. Nad võivad ühel aastal juhuslikult ilmuda ja järgmisel taas kaduda. See varjutab stabiilsemate ja ökosüsteemi toimimise seisukohast olulisemate liikide seisundi paranemist. Arvukamad liigid, näiteks võilill, põldohakas, raudrohi või harilik hiirehernes, pakuvad tolmeldajatele lõppkokkuvõttes rohkem toitu.
Põlluservade kõige sagedasemad ehk levinud liigid, mille omadusi (sealhulgas kõrgust ja lehisust) analüüsiti olid:
- Võilill (Taraxacum officinale)
- Orashein (Elymus repens)
- Raudrohi (Achillea millefolium)
- Harilik puju (Artemisia vulgaris)
- Harilik kerahein (Dactylis glomerata)
- Põldohakas (Cirsium arvense)
- Harilik hiirehernes (Vicia cracca)
- Punane aruhein (Festuca rubra)
Uuring annab olulise sõnumi ka poliitikakujundajatele: looduse seisundi hindamisel ei ole alati kõige mõistlikum keskenduda haruldustele. Mõnikord annab hoopis tavalisemate, kuid see-eest koosluses suuremat rolli mängivate liikide jälgimine palju selgema ja tõesema pildi.
Oma tulemused avaldasid teadlased ajakirjas Applied Vegetation Science.
ERR teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Sandra Saar, Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: novaator.err.ee ja artikkel ajakirjas Applied Vegetation Science
