Mullaviljakus on eduka taimekasvatuse aluseks eriti kui sagedased ekstreemsed ilmastikuolud (korduvad põuad ja tugevad vihmasajud) panevad vastupidavuse proovile. Soome teadlaste ja nõustajate koostöös on valminud värske juhend “Kipsi, kuitu ja rakennekalkki – Maanparannusopas viljelijöille“, mis pakub praktilisi lahendusi mulla struktuuri parandamiseks, orgaanilise aine lisamiseks ja toitainete leostumise vähendamiseks. Juhendi keskmes on ringmajanduslik lähenemine, tööstuse kõrvalsaadusi kasutamine.
Millal on õige aeg mullaparandusega tegeleda?
Mullaparandusega tuleks alustada siis, kui mulla loomulik tasakaal on rikutud. Enamiku põllukultuuride jaoks on optimaalne mulla pH vahemik 6,0–7,2. Kui pH langeb alla selle, on taimede toitainete omastamine pärsitud, saagikus langeb ja väetiste efektiivsus väheneb märgatavalt. Paljud kasulikud bakterid ja mikroorganismid ei suuda elada ega paljuneda madala pH-ga muldades. Optimaalses vahemikus aitavad need bakterid vabastada mulda mikroelemente ning sünteesida kasvuhormoone, mis parandavad taimede vastupidavust stressile. Happelistes muldades levivad intensiivsemalt mitmed bakter- ja seenhaigused, näiteks ristõieliste nuuter.
- Kõige tundlikumad mulla happesuse suhtes on ristõielised (raps, kapsas), liblikõielised (lutsern, ristik, hernes, uba) ning teraviljadest oder ja nisu.
Eesti põllumuldade seisukord on muret tekitav: progresseeruv fosfori liig ja kaaliumi puudus, millele lisandub muldade järjepidev hapestumine. See on loonud olukorra, kus fosfor kuhjub mullas, sest happelisuse tõttu ei suuda taimed seda kätte saada, samal ajal kui kaalium leostub kergesti välja. See on kuldreegel: „Enne lupja ja siis väeta!“.
Kolm peamist parandusainet juhendis
Uuendatud juhend keskendub kolmele materjalile, millest igaühel on oma kindel roll ja kasutuskoht.
Maaparanduskips (kaltsiumsulfaat). Kips on eriti tõhus savimuldadel, kus see rühmitab peened mullaosakesed suuremateks mikromuredeks. See parandab mulla vee läbilaskvust ja vähendab erosiooni ning fosfori leostumist kuni poole võrra. Mullas kips lahustub kergesti, suurendades selle ioonitugevust ehk soolasisaldust, mis vähendab mulla erosiooni ja takistab fosfori uhtumist vesistöösse. Erinevalt lubjast ei ole kipsil pikaajalist mulda lupjavat (pH-taset tõstvat) mõju.
- Üks tonn kipsi annab mulda umbes 200 kg kaltsiumi ja 160 kg väävlit.
- Kipsi ei tohi kasutada järvede valgaladel, tundlikes põhjaveepiirkondades ega Natura-aladel, kuna sulfaat võib soodustada fosfori vabanemist veekogude põhjasettistest.
- Suurem osa Soome põldudele laotatavast kipsist on pärit Yara Siilinjärvi tehasest, kus see tekib fosforhappe valmistamise protsessis. Vähemal määral tekib kipsi söeelektrijaamade suitsugaaside puhastamisel.
- Kipsi kaevandatakse ka välismaal asuvatest kaevandustest. Erinevalt tööstuslikust kipsist on vaid looduslikult kaevandatud kips lubatud kasutamiseks maheviljeluses, kuid see on tavaliselt kõrvalsaadusena tekkivast kipsist kallim
Maaparanduskiud (metsatööstuse kiutooted). Tselluloosi- ja paberitööstuse kõrvalsaadusena tekkiv kiud on suurepärane orgaanilise aine allikas, sobides peaaegu kõikidele mineraalmuldadele. Kiud aktiveerib mulla mikroobid, kes eritavad “liimaineid”, mis muudavad mulla struktuuri püsivamaks.
Metsatööstuses, puhastusprotsessi käigus tekkivat biomuda hügieniseeritakse, et hävitada võimalikud haigustekitajad. Selleks kasutatakse tavaliselt kompostimist või lubjaga stabiliseerimist. Pärast seda protsessi on kiud valmis põllule laotamiseks. Kuna metsatööstuse heitveed on eraldatud asulate heitveest, ei sisalda maaparanduskiud olmeprügi, mikroplasti ega ravimijääke.
- Eristatakse toitaineterikast toitekiudu ja toitainevaest nullkiudu. Toitekiud sisaldab lisaks süsinikule ka taimedele vajalikke toitaineid (lämmastikku, fosforit jm), mis on sinna lisatud puhastusprotsessi käigus mikroobide töö tõhustamiseks. Nullkiud on ideaalne fosforirikkal mullal, kuna see aitab siduda liigset lämmastikku ja vältida selle uhtumist. Välimuselt meenutavad toitekiud niisket turvast, samas kui toitainevaene nullkiud sarnaneb pigem pesus taskusse unustatud pabertaskurätikuga
- Toitekiudude puhul tuleb jälgida toote etiketil märgitud ooteaegu (nt köögiviljade puhul kuni 2 aastat).
Struktuurlubi (soome k rakennekalkki). See on põllumajandusliku lubja ja aktiivse (kustutatud või põletatud) lubja segu. Aktiivne lubi on kas põletatud lubi (CaO) või kustutatud lubi (Ca(OH)₂). Aktiivse lubja osakaal segus on tavaliselt 15–45%. Erinevalt tavalisest lubjast on struktuurlubjal kiire mõju saviosakeste rühmitumisele, parandades koheselt mulla haritavust ja veerežiimi.
- Tõstab kiiresti pH-taset ja sobib hästi savimuldadele, mis kalduvad pindmiste sademete mõjul kõvastuma.
- Struktuurlupja kasutatakse Soomes eelkõige savimuldadel, millel on halb murustruktuur ja madal elektrijuhtivus. Erinevalt kipsist või maaparanduskiust ei ole struktuurlubi lubatud maheviljeluses.
Millal laotada? Aastaajad ja mulla kandvus
Maaparandustööde planeerimisel on kriitiline faktor mulla kandvus. Raske tehnika märjal põllul teeb struktuurile rohkem kahju kui kasu (eriti kriitiline on tihenemist vältida savimuldade puhul). Enne tööde planeerimist tuleb veenduda, et põlluteed ja sissesõidukohad on heas seisukorras ning suudavad kanda raskeid veokeid. Kõige optimaalsem on maaparandustöid teha suvel või varasügisel, mil maapind on tavaliselt piisavalt kuiv ja soe ning kannab masinaid kõige paremini. Kui muld on märg, soovitab juhend tööd pigem järgmisse aastasse lükata.
- Suvi ja varasügis on parim aeg kõigi kolme aine jaoks, kuna muld on tavaliselt kuiv ja soe.
- Sügisel võib kipsi ja kiudu võib laotada kuni mulla külmumiseni (kiudude laotamise lõpptähtaeg Soomes on 31. oktoober). Materjalid tuleks mulda segada 24–48 tunni jooksul. Pärast seda võib julgelt külvata vahekultuure, talivilju või talirüpsi.
- Talv. Juhend hoiatab rangelt talvise laotamise eest. Lumi ja jää takistavad aine kokkupuudet mullaga ning kevadine sulavesi uhub kallid materjalid lihtsalt kraavi.
- Kevadel on mullaparandus võimalik, kuid riskantne mulla tihenemise ohu tõttu. Kiudude puhul peab laotamise ja külvi vahele jääma vähemalt kahenädalane varuaeg, et mikroobide tegevus ei tekitaks taimedel lämmastikunälga.
Eesti põlevkivituhk ja uuringud
Eestis on traditsiooniliselt kasutatud maaparanduseks põlevkivituhka (Enefix). METK-i uuringud juba aastast 2022 kinnitavad, et Enefix on väga kiiretoimeline neutraliseerija, kuid selle mõju on lühiajalisem kui lubjakivisõelmetel. Sarnaselt Soome juhendi soovitustele, on ka Eestis leitud, et parima ja pikaajalisema tulemuse annab erinevate materjalide kombineerimine. Tehtud katses nähti, et ühekordse lupjamisega ei suudetud muuta mulda oluliselt soodsamaks, vaid välditi probleemi süvenemist.
Huvitav fakt Eesti uuringutest: põlevkivituhk on osutunud kohati isegi puhtamaks kui laialt levinud biomassituhk, sisaldades vähem raskemetalle ja dioksiine. See toetab Soome juhendi sõnumit, et ringmajanduslikud kõrvalsaadused on ohutud ja vajalikud, kui nende koostist kontrollitakse.
Kokkuvõte põllumajandustootjale
Mulla parandamine ei ole ühekordne kulu, vaid investeering, mille mõju kestab tavaliselt umbes viis aastat. Nagu rõhutab juhend: “Pikaajalise tööga mulla struktuur ning seisund paranevad ja samal ajal väheneb põllult tulev fosforikoormus”. Enne otsustamist tasub alati võtta värsked mullaproovid ja pidada nõu asjatundjaga, et vältida asjatuid kulutusi ja leida oma põllule sobivaim toode. Selleks et muld ja keskkond oleks hästi hoitud ning tulemused tulutoovad, on vaja enne väetama/lupjama hakkamist teada, mida muld tegelikult selleks vajab. Mullaanalüüsid ei ole mitte ainult toetuse saamiseks (nagu mõnikord on kuulda), vaid vajalike otsuste tegemiseks.
Täpsemat infot ja teadusuuringute tulemusi leiab täispikast soomekeelsest juhendist: Kipsi, kuitu ja rakennekalkki – opas viljelijöille.
