Eesti Põllumajanduse Aastanäitus 2026 (EPA mess), mis toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eestvedamisel juba kaheksandat korda, oli tänavu suunatud innovatsioonile. Teist aastat järjest korraldas Maaelu Teadmuskeskuse innovatsiooniteenistus messil ka innovatsiooniala.
Käesolevas artiklis peatume pikemalt Aasta Põllumees 2026 kandidaatide arutelupaneelil, mille teemaks oli „Et põllumajandus ei muutuks ärist hobiks“. Kahe messipäeva jooksul toimus kokku 53 arutelu, mis näitab hästi sündmuse sisulist mitmekesisust.
Paneelis osalesid Aasta Põllumees 2026 konkursi kandidaadid:
- Timo Vunder, Kõpsta Seafarm OÜ
- Peeter Peek, Undi Vili OÜ
- Eliise Ingel Pungas, Purtse Farm OÜ (kõrgtehnoloogiline piimakarjakasvatusettevõte).
- Imre Heinsaar, Wile farm (alpakakasvatus)
- Tanel Tang, Saaremaa Mahemuna OÜ
- Martin Raudsepa, Raudsepa Lihaveis OÜ
Lisaks kandideerivad Aasta Põllumees 2026 konkursil Jakob Lindam (Aru Põllumajanduse OÜ), kes kasvatab Lääne-Virumaal teravilja 4200 hektaril ning Viinamärdi talu pidajad Denis Pretto ja Annemari Polikarpus, kes valmistavad Tartu lähedal lakooni tõugu piimalammaste piimast itaaliapäraseid juuste.
Rohkem info kandidaatide kohta leiab Maalehe Aasta Põllumehe lehelt.
Aasta Põllumees selgub 11. novembril 2026 Aasta Põllumehe konverentsil.
EPA messil toimunud kandidaatide paneelarutelu juhtisid Ants-Hannes Viira Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast ja Bianca Mikovitš Maalehest.
Esimesest aruteluringist jäi kõlama, et põllumees on oma olemuselt veidi teistsugune inimene ning et seda tööd saab teha vaid siis, kui Sulle see päriselt meeldib. Tagasilööke ja raskusi on teel pidevalt, alates ilmast ja lõpetades kalli tehnikaga, mis vajab pidevalt uuendamist. Ka toodangu hind ei ole enamasti põllumehe enda otsustada. Samas on põllumehes tugev uhkus, et tema töö on eluliselt vajalik – ta toodab toitu. Arutelus tõdeti ka seda, et ainult entusiasmist ei piisa. Põllumajandus peab olema ka majanduslikult otstarbekas.
Vastus küsimusele, et milline otsus on ettevõtte seisundit kõige enam parandanud, tuli vastus peaaegu ühest suust: investeeringud. Sõltuvalt tootmissuunast on panustatud tootmise kaasajastamisse ja tõhustamisse, loomade heaolusse, tööprotsesside lihtsustamisse ning tehnika uuendamisse. Arutelust jäi selgelt kõlama, et investeeringud on põllumajanduses ettevõtte arengu ja konkurentsivõime seisukohalt võtmetähtsusega. Olulised on ka targad lahendused, mis võib-olla suuri investeeringuid ei nõua, kuid baseeruvad teadmistel ja kogemustel.
Arutelupaneeli lõpetuseks pidi oga kandidaat ütlema, mis on tema sõnum, kui ta saaks aasta põllumeheks. Sõnumitena jäid kõlama:
- Põllumajandus pakub palju võimalusi eneseteostuseks – valdkonnas on järjest rohkem tehnoloogiat, andmeanalüüsi ja uusi lahendusi
- Põllumehed peaksid oma lugusid rohkem jagama, et tegelik olukord jõuaks ka otsustajateni.
- Linn ja maa sõltuvad üksteisest, seega peaksid nad olema ka teineteisele toeks.
- Toidujulgeolekut tuleb riiklikul tasandil käsitleda sama olulise teemana kui sõjalist julgeolekut – põllumajandus on üks riigi alustalasid ning selle roll peab kajastuma ka poliitilistes prioriteetides.
Artikli koostas Reve Lambur, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.
