MAAÃœLIKOOL: 2024. aasta mullaks valiti leostunud gleimuld |
Allikas: Eesti Maaülikool
7. detsember 2023. a |
Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on leostunud gleimuld.
Tegemist on märja mullaga, mis on kujunenud alaliselt liigniiskel karbonaatsel lähtekivimil. Pinnal on toorhuumuslik või alla 10 cm tüsedune turbahorisont. Profiili keskosas on pruunikas sisseuhtehorisont.
Need mullad on neutraaalse reaktsiooniga ja toitainerikkad. Viljakus varieerub väga suurtes piirides, sõltudes lõimisest, korese- ja huumusesisaldusest, huumuskihi tüsedusest ning kuivenduse seisust. Tüsedas toorhuumuslikus kihis on talletunud suurel hulgal orgaanilist süsinikku.
Toimiva kuivenduse korral sobivad hästi põllu- ja rohumaadeks. Metsas on neil moodustunud sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistud. Metsamaana saab neid sobiva puistu koosseisu valiku korral kasutada ka kuivenduseta.
Nad moodustavad ligikaudu poole kõigist gleimuldadest ja on ühed kõige suurema levikuga mullad Eestis, hõlmates umbes 13% kogu muldkattest. Suurem osa neist (67%) on metsade all.
Eesti Mullateaduse Seltsi ja Eesti Maaülikooli koostöös läbi viidava aasta mulla valimise eesmärk on laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad ei ole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes. Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast.
Eelmiste aastate "Aasta muld:" 2023 - leetunud muld; 2022 - tehismuld; 2021 - rähkmuld; 2019 - madalsoomuld; 2018 - näivleetunud muld; 2017 - leedemuld; 2016 - rabamuld; 2015 - paepealne muld; 2014 - leostunud muld.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Ãœles