KESKKONNAMINISTEERIUM: Riik ostab Sindi paisu

Allikas: Keskkonnaministeerium, pressiteade
26. veebruar 2015. a

Keskkonnaministeerium ning Sindi paisu omanik AS Raju sõlmisid kokkuleppe paisurajatiste riigile müümiseks, et taastada praktiliselt hävinud Pärnu jõe lõhepopulatsioon. Sellega kahekordistub lõhede arvukus Eestis.

„Plaanime Pärnu jõestiku kaladele taas sobivaks elupaigaks muuta, kuid seni on Sindi pais olnud suureks takistuseks. See probleem on pikalt lahendust oodanud ja õnneks saame nüüd pärast AS Rajuga peetud konstruktiivseid ja tulemuslikke läbirääkimisi reaalsete töödega peatselt pihta hakata. Tegelikult oleme lõhekala Pärnu jõkke ka juba asustanud ja loodetavasti on neil võimalik oma sünnikohta tagasi pöörduda, kui aeg on selleks küps,“ kommenteeris keskkonnaminister Mati Raidma.

Paisu riigile omandamise järgselt alustab Keskkonnaministeerium konsulteerimist kõigi asjassepuutuvate osapooltega, et leida parim lahendus paisu kaladele läbipääsetavaks tegemisel. Kaalumisel on lahendused, mis on keskkonnamõju hindamisega heaks kiidetud. Üks lahendus oleks kärestiku rajamine, millega paisutustase alaneks osaliselt ja teine lahendus kalarambi rajamine koos lauge looduslähedase kalapääsuga.

Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis, kuid reaalselt on praegu kaladel võimalik kasutada vaid 1% kogu jões leiduvatest elupaikadest. Paisu avamisel avaneks kaladele praeguse 14 km asemel ligi 100 km pikkune jõelõik, lisaks kõik Pärnu jõe lisajõed.

Teadlaste hinnangul on Pärnu jõe tegelik lõhe taastootmispotentsiaal ligi 45000-58000 lõhe noorkala aastas, kuid praegu jõuab enamikel aastatel jõest merre tagasi vähem kui 100 kala. Pärnu jõestik on aga võimeline tootma pea sama palju lõhekala, kui ülejäänud Eesti lõhejõed kokku.

Lisaks lõhele parandab paisu avamine ka selliste looduskaitseliste liikide nagu jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ning hariliku võldase, aga ka tööstuslikult oluliste kalade nagu meritindi, meriforelli, vimma ja siia elupaiku.

Sindi paisu kaladele läbipääsetavaks tegemine on vaid üks osa Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projektist, mida rahastatakse Ühtekuuluvusfondist.

Lisainfo:
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
+372626 2910, +3725303 6253
berit-helena.lamp@envir.ee

Samal teemal veel:

Uudised

29.10.2015 KESKKONNAMINISTEERIUM: Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasud 2016. aastaks
Tänasel valitsuse istungil kinnitati kutseliste kalurite järgmise aasta kalapüügivõimalused ning –tasud. Võimalused jäävad käesoleva aastaga võrreldes enam vähem samaks, tasumäärad on erineva ulatuse ja suunaga. Teadlaste hinnangul on kalavarude seis jäänud üldiselt samaks, seega käesoleva aastaga võrreldes kutselise kalapüügi võimalused oluliselt ei muutu. Uuendusena kehtestatakse Kihnu ja Manija saare püsielanikele saarte ümbruses konkreetsed piirkonnad kastmõrraga
23.10.2015 KESKKONNAMINISTEERIUM: 2016. aasta Läänemere kalapüügikvoodid said jagatud
Luksemburgis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogul lepiti kokku järgmise aasta Läänemere kalapüügivõimalustes, Eesti jaoks suureneb avaosa räime püügikvoot, vähenevad kilu ja Liivi lahe räime püügikvoodid. "Kvoodiaruteludega alustati regionaalsel tasandil ka sel aastal varakult, mis päädis ühise kokkuleppega, mida tunnustasid ka teised liikmesriigid ja Euroopa Komisjon. Ühisettepaneku alus on alati teaduspõhine, mis ühtlasi arvestab ka kalasektori stabiilsusega,
28.08.2015 KESKKONNAMINISTEERIUM: Pärnu lahe kohavaru vajab püsivaid kaitsemeetmeid
Täna Keskkonnaministeeriumis toimuval kohtumisel arutatakse koos kalurite ja teadlastega meres elutseva koha arvukust parandavate püsivate kaitsemeetmete rakendamise üle. Ühtlasi tutvutakse Maailma Looduse Fondi koostatud hinnanguga Eesti koha- ja ahvenavarudele. Kalasaakide ametliku statistika ja uuringute järgi pole Pärnu lahe kohavaru endiselt saavutanud 1990. aastate saakide langusele eelnenud taset, hoolimata sellest, et pea igal aastal on koha sigimine lahes õnnestunud. Tartu Ülik
30.06.2015 KESKKONNAMINISTEERIUM: Homsest hakkab kehtima uus kalapüügiseadus
1. juulil jõustuv seadus lihtsustab muu hulgas omatarbeks kala ostmise ja müümise võimalusi, laiendab harrastuspüügivahendite nimekirja, sätestab kalavarudele tekitatud kahju mõiste ning tõhustab rikkumiste tuvastamist ja nende eest vastutusele võtmist. Alates 1. juulist võib kutseline kalur müüa oma püütud kala ilma esmakokkuostukviitungit vormistamata füüsilisele isikule ja füüsiline isik osta enda tarbeks kala kuni 30 kilogrammi ööpäevas. Seni ei tohtinud oma tarbeks o
15.06.2015 KESKKONNAMINISTEERIUM: Selgusid järgmise kuue kuu püügitingimused Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel
Eesti ja Venemaa valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügitingimustes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2015. aasta teiseks poolaastaks. Mutniku- ja pöörinoodapüük algab Peipsi järvel 15. septembril ning koha alammõõduks põhjanooda püügihooajal määrati 33 sentimeetrit. Mõlema riigi teadlaste hinnangul on heas seisus haugi, latika, ahvena ja särje varu. Vanemate isendite vähesuse tõttu on nõrgemal tasemel kohavaru. Rääbisevaru on kahe viimase sooja talve aga
03.06.2015 KESKKONNAMINISTEERIUM: Keskkonnaminister kehtestas Pärnu lahe kohavaru kaitseks püügikeelu
Keskkonnaminister Marko Pomerants allkirjastas määruse, millega kehtestatakse Pärnu lahe kohavarude kaitseks 2015. aastal kohapüügikeeld 10. juunist 15. juulini. "Meil on hea meel, et jõudsime kaluritega üksmeelele, et Pärnu lahe kohavaru vajab kaitset ning selleks on vaja kalale kuderahu tagada. Kohasaakide analüüs näitab, et vanu, mitmeaastasi isendeid Pärnu lahe kohakarjas peaaegu ei ujugi. Seega on selge, et praeguse majandamisviisi juures ei ole kalurite head kohasaagid pikemas
20.04.2015 KESKKONNAMINISTEERIUM: Eesti toetab Läänemere kalavarude pikaajalist säästvat kasutamist
Täna arutatakse Luksemburgis toimuval põllumajandus- ja kalandusnõukogus määruse eelnõud, millega tahetakse kehtestada Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja varude püügi mitmeaastane kava. „Selline kava tagaks kalavarude säästva kasutamise ja loob stabiilsed püügivõimalused, kuid samal ajal kindlustab selle, et kalavarude majandamine tugineb kõige uuemal teaduslikul teabel kalavarude omavahelise ja vastastikuse mõju kohta. Kitsamalt on algatuse eesmärk tagad
14.04.2015 KESKKONNAMINISTEERIUM: Kevadine kalade kudeaeg tähendab mitmed püügipiiranguid
Kevadine ilm meelitab kalamehi kindlasti vee äärde, kuid enne kalale minekut tasub keelud ja piirangud meelde tuletada, et mitte seadusega pahuksisse minna. Lisaks kalapüügieeskirjale tuleks üle vaadata ajutised püügikitsendused. Kevadel on paljudel kalaliikidel kudeaeg ja selleks, et lasta kaladel rahulikult kudeda ning järglasi anda, on kehtestatud püügikeelud. Nendest kinnipidamine on väga oluline, sest ainult nii saame püügivõimalusi tagada ka tulevikus. Iga kalastaja p
26.03.2015 KESKKONNAMINISTEERIUM: Ohutuse tagamiseks tuleb kalapüügivahendeid selgemalt tähistada
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks kalapüügieeskirja muudatuse, millega muu hulgas kehtestatakse uued nõuded kalapüügivahendite tähistamisele, et veekogudel liikumine oleks ohutum. Kui seni võis seisevpüünised ja nende jadade tähistamisel kasutada ükskõik mis värvi tähiseid, siis uuest aastast tuleb kasutada oranže või punaseid lippe, kusjuures kahe lipuga tähise alumine lipp võib olla vabalt valitud värvi. Lipu suurus peab olema vähemalt 20x30 sentimeetrit, lisaks tule
29.01.2015 KESKKONNAMINISTEERIUM: Kalurite tänavused püügivõimalused said paika
Täna kinnitas valitsus kutseliste kalurite 2015. aasta püügivõimalused eri püügiviiside vahel, Pärnumaal katsetatakse esmakordselt uudset kvoodijaotuse süsteemi. Räime saavad Eesti kalurid tänavu püüda ligi kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal, küll aga vähenevad nii tursa kui ka kilu püügivõimalused. Püügivõimalused jaotatakse eri püügiviise kasutavate kalurite vahel, arvestades eelmistel aastatel kokku lepitud ja väljakujunenud püügivõimaluste jaotust. Pärn
15.01.2015 KESKKONNAMINISTEERIUM: Mullu valmis jõgede paisudel 27 kalateed
Eelmisel aastal valmis jõgede paisudel 27 uut kalapääsu. Tänu sellele saavad kalad vabalt liikuda oma looduslikele kude- ja kasvualadele, mis on vajalik kalade populatsiooni taastamiseks ja säilitamiseks. Kalateede ehitamine läks maksma kokku 12,22 miljonit eurot. Kalad saavad tegevuse tulemusena vabalt liikuda näiteks Põltsamaa, Vääna, Leevi, Ahja, Piusa, Elva, Võhandu, Loobu ja paljudel teistel jõgedel, kus rajati hulgaliselt looduslähedasi möödaviik-tüüpi kalapääse, korr
30.12.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM: Tuleval aastal suurenevad räime, ahvena ning haugi püügikogused
Käesoleva aastaga võrreldes saavad kutselised kalurid järgmisel aastal merel püüda rohkem räime, piirijärvedel aga rohkem ahvenat ja haugi. Kutseline kalapüük toimub meil suures ulatuses iga-aastaste kvootide alusel ja püügivõimalusi jagatakse nii naabrite kui ka paljude teiste riikidega. Tänavu oktoobris Luksemburgis kokku lepitu kohaselt suureneb Läänemere avaosas Eesti räimepüük 2015. aastal 45 protsenti, 5719 tonni võrra ehk 18363 tonnini. Liivi lahes võib järgmisel aa
18.12.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM: Eesti kalapüük Loode- ja Kirde-Atlandil suureneb ligi 200 tonni võrra
Eesti kalapüük Loode- ja Kirde-Atlandil suureneb ligi 200 tonni võrra EL põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil saavutas Eesti oodatud tulemusi. Tänu kalavarude seisu paranemisele on tuleval aastal Eesti kalurite püügivõimalused Loode- ja Kirde-Atlandil 200 tonni võrra suuremad. Brüsselis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil lepiti kokku riikide rahvusvahelised kalapüügivõimalused nii, et kalavarud püsiks heas seisus ning oleks selged kokkule
27.11.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM: Järgmisest nädalast saab taotleda kalastuskaarte 2015. aastaks
Esmaspäeval, 1. detsembril kell 9 algab taas harrastuspüügi kalastuskaartide taotlemine järgmiseks hooajaks. Kalastuskaarti harrastuspüügile saab taotleda nii elektroonselt kui ka Keskkonnaameti kontorites kohapeal. Kõige hõlpsam on kalastusluba taotleda veebikeskkonnas www.pilet.ee. Ladusaks taotlemiseks on kindlasti vajalik üle kontrollida oma kasutajaprofiilis olevad andmed – e-post ja telefoninumber, nende andmete puudumisel süsteemist lube osta ei saa. „Taotlemisvõima
27.11.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM: Valitsus toetas ettepanekut muuta kõik kutselised kalapüügilaevad Peipsi, Lämmi- ja Pihkvajärvel reaalajas jälgitavaks
Valitsus kiitis heaks kalapüügiseaduse eelnõu, mis tõhustab järelevalvet kutselisel kalapüügil. Muudatuste kohaselt muutuks alates 2015. aasta septembrist kõikidel kutselistel kalapüügilaevadel Peipsi, Lämmi- ja Pihkvajärvel kohustuslikuks kasutada GPS-jälgimissüsteemi. Kohustus kasutada GPS-jälgimissüsteemi kehtib praegu üksnes põhjanoodaga püüdvatele laevadele. Järelevalve tõhustamiseks näeb kava ette GPS-jälgimissüsteemi kasutamist kõikidele kutseliste kalurite l
19.11.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM: Keskkonnaministeerium lõi piiratud võimalused hallhülge küttimiseks
Eksperdid hindavad viimaste loendustulemuste põhjal hallhüljeste arvukuse Eesti vetes piisavalt heaks, et lubada nende küttimist väikeses mahus. Keskkonnaministeerium andis selleks võimaluse kinnitades hallhülge kaitse tegevuskava, jahieeskirja ning seiret reguleeriva määruse. Kõige varem on küttimine võimalik 2015. aasta kevadest, mil on olemas seireandmed 2014. aasta kohta. Hallhüljeste arvukus on viimaste aastatega pidevalt kasvanud ning seetõttu arvati ta 2010. aastal II-st I
12.11.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM: Eesti ja Venemaa jagavad piirijärvede kalavarusid
Eesti ja Venemaa arutavad sel nädalal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalusi järgmiseks aastaks. Käesoleval aastal sai piirijärvedest püüda kokku 6802 tonni kala, millest Eesti osa on 2926 tonni. Peipsi ja Lämmijärvel saavad Eesti ja Venemaa kala püüda ühepalju, Pihkva järv on tervenisti Venemaa püügitsoonis, mistõttu on püütava kalakoguse üldnumber Venemaal suurem. "Kuidas järgmise aasta püügivõimalused täpselt jagunevad, selgub nädala
07.11.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM: Järgmise aasta kalapüügitasud said kinnitatud
Valitsus kiitis heaks 2015. aastal kehtima hakkavad kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad, mis jäävad tänavusega võrreldes suures osas samale tasemele. "Üldiselt võib öelda, et kalavarude seisund on mitmel pool paranemas ja seda näitavad ka püügimahtude suurenemised. Nagu ikka, sõltuvad kalapüügitasud eelmise aasta püügistatistikast ning tasude tõus on tingitud suurenenud saakidest. Suures osad jäävad kõige enam kasutatavate püügivahendite, nagu nakkevõrgud, mõrrad ja
14.10.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM: Eesti saavutas Läänemere kalapüügi võimaluste läbirääkimistel maksimaalse tulemuse
Eesti saavutas Läänemere kalapüügi võimaluste läbirääkimistel maksimaalse tulemuse Luksemburgis lõppenud 2015. aasta Läänemere kalapüügivõimaluste läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et järgmisel aastal suurenevad Eesti jaoks oluliselt nii avaosa kui ka Liivi lahe räime püügivõimalused. Eestit läbirääkimistel esindanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus nimetas läbirääkimiste tulemusi maksimaalseks. „Kalade arvukus on selline, et meil on võimalus Eesti kal
13.10.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM: Täna algavad läbirääkimised Läänemere kalapüügiõiguste üle
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus esindab Eestit täna Luksemburgis algaval Euroopa Liidu kalandusnõukogu istungil, kus üheks olulisemaks teemaks on 2015. aasta Läänemere kalapüügivõimalused. „Eestil on ees põhjalikud läbirääkimised, sest me ei saa me nõustuda mitmete Euroopa Komisjoni ettepanekutega. Mitme kalaliigi arvukus on nii suur, et väga järsud püügivõimaluste kärped ei ole põhjendatud ega vajalikud," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Näit
04.09.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM: Nootade ja mõrdadega kalapüük lükkub kaks nädalat edasi
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas käskkirja, millega keelatakse 15. septembrini Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüük põhja- ja pöörinootadega ning mõrdadega. Ajutine püügikeeld kehtestatakse alamõõdulise koha kaitseks. Nimelt on augusti lõpus tehtud katsepüügid näidanud, et ligi pool püütavast kohast on alamõõdulised. Seetõttu tuleb palju kala järve tagasi visata, kuid enamasti tähendab see ka nende asjatut hukkumist, mis mõjutab tugevasti järg
14.08.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM: Peipsil võib taas pööri- ja kaldanoodaga kala püüda
Peipsil võib taas pööri- ja kaldanoodaga kala püüda Valitsus kinnitas täna keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ettepanekul määruse muudatuse, millega lubatakse edaspidi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks taas kasutada pööri- ja kaldanoota. Varem on kaldanootadega olnud võimalik püüda kuni 2013. aastani, pöörinoodad on olnud ajutiste püügikitsendustega keelatud alates 2007. aastast. Eelmisel aastal soovis kalapüügikomisjon koostada teadusuuringutel põhinev
20.06.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM: Peipsil võib homsest taas rääbist püüda
Eesti ja Venemaa valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügitingimustes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel käesoleva aasta teiseks poolaastaks. „Alates homsest kuni juuli lõpuni on lubatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel taas kõigi püügivahenditega rääbist püüda" ütles Eesti delegatsiooni juht Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. Mõlema riigi teadlaste arvamuse kohaselt on praegu heas seisus haugi, ahvena ja särje varu. Latika ja koha varud on aga nõrg
14.05.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM: Keskkonnaminister: Eesti on investeerinud 600 miljonit eurot merd mõjutava reostuse vähendamisse
Euroopa Liidu keskkonnaministrite kohtumisel Kreekas keskendutakse täna merekeskkonna kaitsele ja energiajulgeolekule. "Läänemere olukord on aastaid olnud keeruline - tegu on praktiliselt sisemerega, kus veevahetus on väga aeglane ja igasugune merre jõudev reostus teeb seal pikalt kurja. Oleme Eestis viimase 10 aasta jooksul investeerinud 600 miljonit eurot selleks, et reostamist vähendada ja lõpuks on paista ka tulemused. Hallhüljeste ja merikotkaste arvukus on kasvanud, kalamehed ki
03.04.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM: Mais ja juunis saab tuulehaugi püüda nakkevõrguga
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks keskkonnaministri esitatud kalapüügieeskirja muudatuse eelnõu, mis annab kaluritele võimaluse mais ja juunis püüda rannikumeres tuulehaugi peenemasilmaliste nakkevõrkudega. Tuulehaugi võib püüda 1. maist 30. juunini veest, mis on sügavam kui kolm meetrit ja võrguga, mille silmasuurus on 34-50 mm. Lisatingimuseks on, et merepõhja ja nakkevõrgu vahele peab jääma minimaalselt 1,2 meetrit. Sellega välditakse teiste, peamiselt põhjakihtides e
07.01.2014 KESKKONNAMINISTEERIUM:Tänavu saab rohkem püüda mitmeid kalaliike nii merel kui piirijärvedel
Mullusega võrreldes saavad kutselised kalurid tänavu merel püüda rohkem räime ja turska, piirijärvedel aga rohkem latikat, särge ja rääbist. Kutseline kalapüük toimub meil suures ulatuses iga-aastaste kvootide alusel ja püügivõimalusi jagatakse nii naabrite kui ka paljude teiste riikidega. "Kalapüügi võimaluste suurenemine pole ainult tublide läbirääkijate töö tulemus, oma osa on ka kalade elutingimuste parandamisel. Oleme investeerinud kudealadesse, jõgede puhastamiss
15.11.2013 KESKKONNAMINISTEERIUM:Selgusid 2014. aasta kalapüügimahud Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel
Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalused järgmiseks aastaks. Vastavalt teadlaste soovitusele saavad kutselised kalurid neist järvedest püüda kokku 6802 tonni kala, millest Eesti osa on 2926 tonni. Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 800, koha 650, latikat 750, haugi 120, särge 350 ja rääbist 25 tonni. Käesoleva aastaga võrreldes saavad kalurid rohkem püüda l
18.10.2013 KESKKONNAMINISTEERIUM:Eesti saavutas Luksemburgis kalandusläbirääkimistel suurepärase tulemuse
Luksemburgis lõppenud 2014. aasta Läänemere kalapüügivõimaluste läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et järgmisel aastal suurenevad Eesti jaoks avaosa räime, Liivi lahe räime ja tursa püügivõimalused. Eestit läbirääkimistel esindanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus nimetas läbirääkimiste tulemusi Eesti kalurite jaoks rõõmustavaks uudiseks. "Eesti meeskond tegi sisuliselt pool aastat tõsist eeltööd ja otsis toetajaid teiste liikmesriikide hulgast. Teiste Lään
05.07.2013 HARJU ELU; Kalandusreform keelustab kalade tagasiheitmise
Mai keskel pärast mitmepäevast nõupidamist jõudsid Euroopa Liidu liikmesriikide kalanduse eest vastutavad ministrid kalandusnõukogus kokkuleppele EL ühises kalanduspoliitika reformis, mis tähendab üsna suuri muutusi aluspõhimõtetes. Pikka aega on Euroopa riikide kalanduse eest vastutavad ministrid arutanud ühist kalanduspoliitika reformi. Esmase eesmärgina tuleb riikidel taastada kalavarude hea seisund aastaks 2020. Selle täitmiseks on samme tehtud juba praegu - järk-jä
25.06.2013 KESKKONNAMINISTEERIUM:Peipsil võib juulis taas rääbist püüda
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügikorralduse Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel 2013. aasta teiseks poolaastaks. Eesti kalurid saavad rääbist püüda 15 tonni. Novgorodis toimunud kalandusläbirääkimistel Eesti delegatsiooni esindanud Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtini sõnul võib rääbist püüda kõikide püügivahenditega ainult juulikuu jooksul. Eesti rääbise püügikvoot on 15 tonni. Mõle
03.05.2013 KESKKONNAMINISTEERIUM:Pikeneb nakkevõrguga kalapüük Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järve kaldapiirkonnas
Homme jõustuvad keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse allkirjastatud määrused, mille kohaselt lubatakse Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel jätkata nakkevõrguga kalapüüki kuni 15. maini. Ettepaneku pikendada 60-80 millimeetrise silmasuurusega nn särjevõrkudega püüki tegid Peipsiäärsed kalurid, viidates selle kevadistele erakordsetele jääoludele järvedel. TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste arvates on ettepanek võrgupüügiaegade muutmiseks mõistetav, kuna hilise kevade tõtt
26.02.2013 KESKKONNAMINISTEERIUM:Ministrid arutavad ELi kalandusreformi
Täna arutavad Euroopa Liidu riikide kalanduse eest vastutavad ministrid plaanitavat kalandusreformi, peateemaks on tagasiheite keelu rakendamine. “Praegu on Euroopas kohti, kus kuni 80 protsenti väljapüütud kalast heidetakse erinevatel põhjustel vette tagasi. Enamus neist kaladest sureb, mistõttu on tegemist erakordselt inetu ja raiskava käitumisega, mis kalavarusid oluliselt kahjustab. Eesti leiab, et selline tegutsemine tuleks võimalikult kiiresti keelata,” rääkis kohtumisel
12.01.2012 KESKKONNAMINISTEERIUM: Keit Pentus: mere planeerimist võiks alustada Liivi lahest ja Hiiumaa ümbrusest
Keskkonnaminister Keit Pentus arutas kohtumisel keskkonnavaldkonna mittetulundusühingutega merealade planeerimist, looduskaitse arengukava ja laevakütuste väävlisisalduse piiramist. Jutuks olid ka põlevkivi kaevandamisel tekkivate jäätmete taaskasutamine ja keskkonnateadete avalikustamist puudutav. "Mereala planeerimine on üks teemadest, kus ministeerium ja keskkonna vabaühendused on üht meelt. Alustada tuleb võimalikult terviklikust alast, kuid tervet Eesti mereruumi ühe tükina

UUDISED

KESKKONNAMINISTEERIUM: Riik ostab Sindi paisu

Samal teemal veel:

Uudised