Samal teemal veel:

Uudised

• 10.04.2024  MAAÃœLIKOOL: Selgusid "Tärkava idu" parimad äriideed
  Täna toimus Eesti Maaülikooli üliõpilaste äriideede konkursi "Tärkav idu" finaal. Kokku esitati üheksandat korda toimunud konkursile 21 äriideed, millest žürii valis finaali 12. Kolmas koht ja 300 eurot stipendiumiks läks ideele "GeneFit", mis keskendub geenitesti andmetel toitumis- ja treeningnõustamisele. Teise koha vääriliselt hinnati ideed "Timber Throne". Tegemist on ideega, mille realiseerumine annaks võimaluse soetada endale puidust tualettpott. Parimaks ideeks tunnist
• 09.04.2024  EMÃœ: Maaülikool pakub Ukraina kodakondsusega inimestele stipendiumit ingliskeelsetel õppekavadel õppimiseks
  Eesti Maaülikool kutsub Ukrainast pärit üliõpilasi õppima ingliskeelsetele õppekavadele, pakkudes neile stipendiumit ning tasuta majutusvõimalust ühiselamus. Vastuvõtt ingliskeelsetele magistriõppekavadele on kolmandatest riikidest, sh Ukrainast pärit üliõpilastele avatud kuni 10. aprillini, veterinaarmeditsiini erialal saab avaldusi esitada kauem. Maaülikool pakub ingliskeelset õpet neljal õppekaval. Neist kolm on magistriõppekavad ja eeldavad si
• 04.01.2024  EMÃœ: Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituut võtab fookusesse ettevõtluskoostöö ja insenerivaldkonna arendamise
  Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi sihiks uuel aastal on instituudi ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde tugevdamine ja seda instituudi kõikides uurimissuundades, pöörates eraldi tähelepanu puidu ja muude ressursside väärindamisele ja inseneeriavaldkonnale. Instituudi direktori Marek Metslaidi sõnul vajab Eesti ja maailm nutikaid, keskkonnasäästlikke ja teaduspõhiseid lahendusi, mida ülikool saab pakkuda. "Teadussaavutuste ellurakendamine sünnib aga tihedas ko
• 02.01.2024  EMÃœ: Maaülikool avas vastuvõtu mikrokraadiprogrammidele
  Kuni jaanuari lõpuni ootab maaülikool täiendusõppest huvitatuid registreeruma mikrokraadiprogrammide kursustele. Valikuga saab tutvuda veebilehel mikrokraadid.emu.ee. Programmidest uusim kannab nime ökoloogiline taastamine ning see viib õppijad lähemale erinevate ökosüsteemide tundmaõppimisele. Kuid mitte ainult. „See õpetab ka taastamistööde kavandamist, seiret, hindama töödega tekkivad keskkonnamõju ja palju muud,“ selgitas Ma
• 19.12.2023  EMÃœ: Riigikogu maaelukomisjon pidas väljasõiduistungi Eesti Maaülikoolis
  12. detsembril toimus Riigikogu maaelukomisjoni istung Tartus Eesti Maaülikoolis, kus koos teadlastega arutati metsanduse, põllumajanduse ja veterinaaria sõlmküsimusi. Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles, et maaeluküsimustes on otsekontakt teadlastega väga oluline. "Avalikus meediaruumis võib fakt sageli arvamusega segi minna, eriti sellistel inimestele sügavalt korda minevatel teemadel nagu metsandus. Igasugused diskussioonid ja otsused, nii meil Riigikogus kui ka Ã
• 07.12.2023  MAAÃœLIKOOL: 2024. aasta mullaks valiti leostunud gleimuld
  Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on leostunud gleimuld. Tegemist on märja mullaga, mis on kujunenud alaliselt liigniiskel karbonaatsel lähtekivimil. Pinnal on toorhuumuslik või alla 10 cm tüsedune turbahorisont. Profiili keskosas on pruunikas sisseuhtehorisont. Need mullad on neutraaalse reaktsiooniga ja toitainerikkad. Viljakus varieerub väga suurtes piirides, sÃ
• 23.10.2023  EMÃœ: Maaülikool kutsub õppima tasuta koolitustele
  Uute teadmiste taganõudjatel tasub nüüd olla tähelepanelik, sest Eesti Maaülikooli avatud ülikool ootab veel sel aastal õppima tasuta koolitustele ja infopäevadele. Avatud ülikooli veebilehelt saab valida koolitusi seitsmes eri valdkonnas. Lisaõpe on mõeldud nii oma ala ekspertidele, konsulentidele, erialasest kannapöördest huvitatutele või teistelegi huvilistele. Huvi korral tasub end kirja panna kiiresti, sest koolitused toimuvad juba lähemate kuude jooksul.
• 26.09.2023  EMÃœ: Ãœlikool ja ministeeriumid vaagisid veterinaariahariduse rahastamise kitsaskohti
  21. septembril kohtus maaülikooli juhtkond Zoomeedikumis regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega, et leida lahendusi veterinaarmeditsiini õppe alarahastamisele ning spetsialistide põuale. Ühiselt leiti, et loomaarstiõpe on riigile väga vajalik. Ehkki eri osapoolte andmed ja seisukohad mõnevõrra lahknesid, otsiti siiski võimalusi, mis riigieelarve piiratud võimaluste juures võiksid olukorda leevendada. Kohtumisel osalesid Maaülikool
• 26.09.2023  EMÃœ: Eesti Maaülikooli teadlane vastab: kuidas aru saada, et puu on ohtlik?
  19. septembril toimunud Tagasi Kooli e-tunnis rääkis Eesti Maaülikooli lektor Liina Jürisoo sellest, miks puud haigeks jäävad. Mõnikord pargis või puudealleel jalutades võib näha, kuidas puid maha saetakse. See tekitab küsimuse, miks on vaja loomadele, lindudele ja putukatele koduks olevaid puid langetada. Tavaliselt peitub vastus selles, et puud on jäänud haigeks. Haiged puud muutuvad ajapikku sedavõrd nõrgaks, et veidi suurema tuulega võivad need teedele langeda ja inimeste
• 26.09.2023  EMÃœ Eesti Maaülikool ja rahvusvahelised partnerid võtsid fookusesse maaelu arendamise
  Erasmus+ Maakogukondade arendamise ühisõppekava RuralCOM projekti peamine eesmärk oli luua kolme Balti ülikooli - Eesti Maaülikooli (EMÜ, projektijuht), Läti Maaülikooli (LBTU) ja Leedu Vytautas Magnus Ülikooli (VMU) ühine magistriõppekava fookusega maapiirkondade kogukonnaliikmetele ja teistele maaelu arendamisega seotud osalistele. Magistriõppekava integreeriti e-õppe MOOC keskkonna ja avatud ülikoolide täiskasvanuõppe kursustega, et kaasata õppesse erineval tasandil ja tasem
• 06.12.2019  EESTI MAAÃœLIKOOL: Aasta muld 2020 on erodeeritud muld
  Täna Eesti Maaülikoolis toimuval mullapäeval kuulutati 2020. aasta mullaks kõrgustike kuningas - erodeeritud muld. Tüüpilised erodeeritud mullad tekivad künklike alade järsematel osadel intensiivse vihmasaju või lumesulamisvee mõjul. Tugev erosioon saab maaülikooli mullateaduse professor Alar Astoveri sõnul aset leida vaid taimkatteta või hõreda taimkattega mullal, mistõttu on muld levinud praegustel või endistel kallakulistel põllumaadel. Eestis moodustavad erodeeritud mullad
• 02.11.2018  EESTI MAAÃœLIKOOL: Teadlased: Eestimaa muld on üllatavalt liigirikas
  Pinnase faunat on oma liigirikkuse ja veel avastamist ootavate taksonite arvatava rohkuse tõttu nimetatud ka vaese mehe vihmametsaks. Kui teadlastel ei ole parasjagu võimalust reisida kogumisretkele troopikasse, aga tahaks kangesti midagi uut avastada, siis tasub minna kühvlikesega kaevama kodumetsa või niidule. Maaülikooli teadlaste juhtimisel koondati andmestik Eesti fauna hulkjalgsete (Myriapoda) liigirikkusest ning sellekohane teadusartikkel ilmus maailma juhtivas zoosüstemaatika ajak
• 02.11.2018  EESTI MAAÃœLIKOOL: Kutsung konkursile „Teadus kolme minutiga“
  Juba neljandat korda ootab maaülikool kõiki magistrante, doktorante ja järeldoktoreid (kuni 35.a) osalema Eesti Teaduste Akadeemia kolme minuti pikkuste loengute konkursil. Kandidaatidel tuleb kaasjuhendamisel valmistada ette oma teadusvaldkonda populariseeriv eestikeelne ettekanne, kolme minuti loeng, mis esitatakse ülikoolisisesele žüriile novembri alguses. Žürii valib esinejate hulgast välja kaks, kes pääsevad Eesti Maaülikooli esindama 8. veebruaril konkursi finaalis Eesti Teadu
• 09.11.2013  MAAELUVÕRGUSTIK: Soomes Leader koostöökogemusi kogumas
  07. –11. oktoober 2013 aasta toimus Eesti kohalikele tegevusgruppidele Leader koostöö teemaline õppereis Soome, mille korraldas Maaeluvõrgustik. Õppereis korraldati koostöös Soome maaeluvõrgustiku üksuse ja Soome Leader tegevusgruppidega Kehittämisyhdistys SEPRA, Vaara-Karjalan LEADER, Elävä Kainuu Leader ja Myötäle. Kunagi kui Leaderi programmiga Eestis alles algust tehti, siis enamus kogemusi ja nõuandjaid tuli ikka Soomest. Põhjanaabrid on üldteada edukad Leader programmi
• 07.11.2013  MAAELUVÕRGUSTIK: Soomest kogemusi kogumas - SEPRA piirkonna külastuse ülevaade
  Arendusühing Sepra ry www.seprat.net/ on üks Soome 55-st tegevusgrupist. Sepra on 2000. aastal asutatud ühing, mille eesmärgiks on kodupiirkonna arendamine elanike aktiivsuse ja omaalgatusliku töö kaudu. Tegevuspiirkond hõlmab Kagu-Soome seitset valda ja linna: Hamina, Kotka, Kouvola, Miehikkälä, Pyhtää, Loviisa ja Virolahti. Kokku elab nendes maapiirkondades 56 tuhat inimest. Tegevusgrupp koostas aastate
• 07.11.2013  MAAELUVÕRGUSTIK: Soomest kogemusi kogumas - Vaara-Karjalan LEADER piirkonna külastuse ülevaade
  Teine külastatav kohalik tegevusgrupp oli Vaara-Karjalan LEADER ry maakaista.fi/vaara-karjala. Meid võtsid vastu tegevusgrupi juhatuse esinaine Alina Koponen, Pielise Karjala Arenduskeskusest Eila Lintunen ja Maaharidus Liidust Suvi Kaljunen (kes oli meile ka eesti keele tõlgiks) ja Lieksa linnapea Esko Lehtoga. Kohtumine Lieksa Raekojas 8.oktoobri lõunaks olime jõudnud Vaara-Karjalan (Voorte Karjala) tegevuspiirkonda ja meid võeti vastu Lieksa linna raekojas. Põhjamaiselt tagasihoidl
• 07.11.2013  MAAELUVÕRGUSTIK: Soomest kogemusi kogumas - Elävä Kainuu Leader piirkonna külastuse ülevaade
  Õppereisi kolmandaks päevaks (9. oktoober 2013), olime jõudnud Kainuu maakonda, Kajaani linna. Õppereisi kolmas päev oli sisutihe ja väga huvitav. Päev algas kohtumisega Kajaani hotellis, kus Elävä Kainuu Leader tegevusgrupi tegevjuht Pirjo Heikkinen ja Monika Kokkonen tegid piirkonda tutvustava ettekande. Piirkonda kuuluvad: Kuhmo, Suomussalmi, Hyrynsalmi, Ristijärvi ja Sotkamo vallad. Elävä Kainuu Leade
• 07.11.2013  MAAELUVÕRGUSTIK: Soomest kogemusi kogumas - Myötäle piirkonna külastuse ülevaade
  Reisi viimane külastuste päev oli LAG Myötäle ry www.myotale.fi/fi/etusivu ja KUUSAMO piirkond. Esimese tegevusena hommikul käisime tutvumas Myötale bürooruumidega. Meid võtsid vastu tegevjuht Pirjo Jaakkonen, Marja Tuomivaara ja Marjo Kämäräinen. Pirjo on tegevjuht ja tema tegevusteks on ettevõtlustaotlused, Marja tegeleb külade- ja ühingutega ning ettevõtlusinkubatsiooni projektid. See oli selle reisi ainus tegevusgrupi büroo, mida külastasime ning see tekitas suurt elevust,