2025. aasta ilm Eestis ei olnud igav. Vastupidi – see oli aasta, kus keskmised näitajad püsisid justkui normis, kuid tegelik elu käis ühest äärmusest teise. Soe talv, kiire kevad, vihmane suvi ja pikk sügis panid nii ilmahuvilised kui ka põllumehed pidevalt kohanema. Just sademete ebaühtlane jaotus kujunes aasta suurimaks mõjutajaks – ning ka suurimaks väljakutseks põllumajandusele.
Talv: rohkem sügist kui talve
Talv 2024/25 meenutas paljudes paikades pigem venivat sügist kui klassikalist lumist talve. Püsiv lumikate tekkis hilja ja mitmel pool ei tekkinudki – vaid Viru- ja Jõgevamaal jäi lumi veebruari algul piisavalt pikaks perioodiks püsima. Talve keskmine õhutemperatuur Eestis oli 0,0 °C, mis on 2,6 kraadi normist soojem. Soojem oli Vilsandil (+2,2 °C), külmem Väike-Maarjas (–1,7 °C). Talve maksimum ulatus +8,9 °C-ni (Vilsandi, 16.12) ja miinimum –19,9 °C-ni (Jõgeva, 20.02).
Lund sadas kohati küll kiiresti ja palju, kuid see jäi suuremas osas Eestist püsima lühikeseks ajaks, samal ajal kui vihma ja lörtsi jagus rohkelt. Talve sajusumma oli 160 mm ehk 113% normist, kusjuures jaanuar paistis silma erakordselt sajuse kuuna (87 mm, 177% normist).
Põllumehele tähendas see talve, kus sügiskülvid talvitusid üldiselt hästi, sest tugevat pakast ei tulnud ja ka sulale maale sadanud paks lumikate sulas kiiresti ja ei jõudnud taimi ahistama hakata. Samas muutsid sagedased sulad ja vihmad põllud kohati vettinuks ning kevadesse mindi kas liigse niiskuse või hoopis nappide veereservidega. Talv ei pakkunud stabiilsust, vaid ebakindla lähtepositsiooni.
Kevad: hilja alanud, kiire ja kuum, ometi külm
Kevad jõudis Eesti keskmisena kohale alles 14. aprillil, kuid ei raisanud siis enam aega. Kevad sai kokkuvõttes tavapärasest soojem – kolme kevadkuu keskmine õhutemperatuur ulatus 6,1 °C-ni (norm 4,9 °C) ja paigutus alates 1922. aastast kaheksa soojema hulka. Aprillis sündis ka uus Eesti kuu soojarekord – 27,8 °C, mis mõõdeti Valgas ja Võrus. Samas meenutas märts, et talv pole kaugel: kevade miinimumiks jäi –9,2 °C (Väike-Maarja, 15.03).
Sademeid kogunes kevadkuudel Eesti keskmisena 101 mm ehk 91% normist, kuid jaotus oli äärmiselt ebaühtlane – Vilsandil vaid 35 mm (39% normist), samal ajal sadas Võrus 171 mm (140% normist).
Põllumajanduses andis soe aprill kiire stardi: külvid said tehtud ja taimed hakkasid jõudsalt kasvama. Kevade edasist kulgu varjutas aga külm mai, mis osutus põllumajanduse seisukohast üheks kevade keerulisemaks aspektiks. Kuigi mai oli kevadkuudest kõige soojem, jäi selle Eesti keskmine õhutemperatuur 9,3 °C-ni (norm 10,5 °C). Eriti külm oli mai esimene kolmandik, mil keskmine temperatuur oli vaid 6,0 °C (norm 8,9 °C) – alates 1922. aastast on sama periood olnud jahedam vaid 13 aastal. Jahedust süvendasid öökülmad kuni 17. maini, pidurdades taimede kasvu ja kahjustades kohati külmaõrnu kultuure.
Põllumeeste jaoks tähendas see, et aprillis alanud kiire kasv aeglustus järsult. Varakult külvatud kultuurid sattusid stressi, tärkamine venis ning osal põldudel tuli arvestada hõredama taimiku või vajadusega külvid üle teha. Köögivilja-, kartuli- ja aiandussektoris suurenes saagikao risk, eriti madalamates ja tuulevaiksetes piirkondades, kus öökülm oli tugevam. Samal ajal soosis jahe ja niiske ilm umbrohtude ning haigustekitajate konkurentsieelist, muutes taimekaitse ajastamise keeruliseks. Mai sundis paljusid põllumehi hinge kinni hoidma.
Lääne-Eestis ja saartel pidurdas töid kuivus, Lõuna-Eestis aga liigne vesi.
Suvi: mitte kuum, vaid märg
Suvi algas 31. mail ja oli temperatuurilt peaaegu ideaalne – suve keskmine õhutemperatuur oli 16,3 °C (norm 16,4 °C). Kõige soojem oli Pärnus (17,2 °C), jahedaim Ristnas (15,8 °C). Maksimum ulatus 31,3 °C-ni (Kunda, 30.07), miinimum langes 3,0 °C-ni (Kuusiku, 21.08). Juulis tuli ette ka kaks kuumalaineperioodi.
Ent suve märksõnaks ei saanud mitte kuumus, vaid vihm. Suve sajusumma Eesti keskmisena oli 299 mm, mis on 137% normist ja paigutab 2025. aasta suve sademeterohkuselt seitsmendale kohale alates 1922. aastast. Narvas sadas koguni 456 mm, Ruhnus „vaid” 180 mm. Päikesepaistet kogunes 723 tundi ehk 89% normist.
Põllumajandusele oli see aasta kõige raskem periood. Sage vihm ja tugevad hoogsajud muutsid põllutööd keeruliseks, põhjustasid teravilja lamandumist ning soodustasid haiguste ja kahjurite levikut. Mitmel pool, eriti Ida- ja Kagu-Eestis, seisid põllud ja taimed ajutiselt vee all ning ka masinad ei pääsenud õigel ajal põllule.
Sügis: pikk ja lahke
Sügis algas alles 23. septembril, Mandri-Eestis kuni 2,5 nädalat tavapärasest hiljem. See oli soe ja valgusküllane: sügise keskmine õhutemperatuur oli 8,9 °C, mis on 1,9 kraadi normist soojem ja kuulub viie soojema sügise hulka alates 1922. aastast. September oli eriti soe (14,7 °C) ning ka november üllatas soojusega – selle esimese dekaadi keskmine 8,6 °C oli mõõtmisajaloo kõrgeim. Sademeid tuli sügisel 168 mm (88% normist), päikesepaistet aga 310 tundi ehk 113% normist.
Põllumehele pakkus sügis leevendust: koristustööd said rahulikult lõpule viia ja suviseid viivitusi osaliselt tasa teha.
Kokkuvõte: mitte külm ega kuum, vaid ettearvamatu
2025. aasta näitas selgelt, et Eesti põllumajanduse suurim väljakutse ei ole enam temperatuur. See on vesi – kas seda on liiga palju või liiga vähe ja sageli valel ajal. Aasta oli töömahukas ja riskiderohke, kinnitades, et tulevikus määravad edu üha enam paindlikkus, hea kuivendus ja ilmastikukindlad sordid, mitte lihtsalt soe suvi või pehme talv.
Aasta oli järjekordne meeldetuletus, et Eesti põllumees peab tulevikus toime tulema mitte niivõrd külma või kuumaga, vaid ilmaga, mis muudab reegleid keset mängu.
Allikas: Triin Saue, METK. Agrometeoroloogi blogi, 29. detsember 2025
