Agrometsandusest ja Soome kaasavast planeerimisest

Mis on agrometsandus?

Agrometsandus (AM) ühendab puude ja põõsaste kasvatamise põllukultuuride ja/või kariloomadega samal maa-alal. AM praktikad aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele, leevendada kliimamuutuseid ja mitmekesistada tootjate sissetulekuid, püüdes sealjuures säilitada piirkonna traditsioonilisi metsa- ja põllumajandustavasid (nt kohalikud liigid ja nende tavapärased kasvukohad jne).

Peamised väljakutsed on erinevate osapoolte (nt nõustajad, tootjad, poliitikakujundajad jne, aga ka laiem üldsus) vähene teadlikkus, suur alginvesteering ning seadusandluse vähene toetus. Hoolimata sellest kasvab Euroopas huvi AM vastu, sh Põhja- Euroopas.

Euroopa Metsainstituudile tuginedes on AM levinumad vormid:

• puude ja põõsaste read põllumaal (alley cropping),

• karjatamine puude all (silvopasture),

• puude ja taimede kooskasvatamine ilma loomadeta (agro-silviculture),

• metsasaaduste tootmine ja korilus (forest farming),

• tuulekaitse- ja varjuribad.

  Image

  

Soome agrometsanduse võrgustik

19. märtsil 2026 toimus Soome NOVIA rakenduslikus kõrgkoolis Horizont projekti „Agroforestry i Nyland“ raames Soome agrometsanduse teemaline tippkohtumine „Finnish agroforestry Summit 2026“. Kohtumisel osalesid peamiselt Lõuna-Soome piirkonna teadlased, tootjad ja nõustajad nii põllumajanduse kui ka metsanduse sektorist. Kuigi projekti fookus oli selgelt Soomel, oli kohtumine avatud ka huvilistele väljaspoolt. Osalejate hulgas olid ka nt Läti agrometsanduse nõustaja ja tootja/agrometsa omanik, Norra põllumajandustootja ja -nõustaja ning Eesti METK maaeluvõrgustikust Karme Petrutis.  

Tippkohtumine oli suurepärane näide alt-üles ehk rohujuure tasandi kaasamisüritusest: võrgustiku strateegia kujundatakse liikmetega koos ja suuresti vaid nende ootusi ja vajadusi silmas pidades.

Kohtumise peamiseks eesmärgiks oli Soome agrometsanduse uue ja jätkusuutliku võrgustiku strateegia väljatöötamine ja võrgustiku arendamine, sh: 

• täpsustada AM võrgustiku osapooled,

• analüüsida ja prioritiseerida liikmete ootused,

• formuleerida võrgustiku konkreetsemad eesmärgid, 

• jagada osapoolte vastutus ja ülesanded,

• kaardistada, kus ja kuidas tekitada mõju ning tagada pikaajalisus, 

• leida võimalusi, kuidas efektiivsemalt toetada alt-üles algatusi ja võrgustamist, läbipaistvust ja liitumisvõimalusi,

• regionaalsete „hub’ide“, kohalike sündmuste ja kogukonna olulisus.  

Kaasav strateegiline planeerimine

Soome tippkohtumise käigus kaardistati esmalt kõigi kohale tulnute kompetents, huvid ja ootused. Rõhutati iga osalise panuse olulisust just sel hetkel ja selles kohas Soome agrometsanduse edasise arengu seisukohalt. Välisriikide osalejatel paluti olla „neutraalsed välised vaatlejad", aga jagada ka oma riigi kogemusi "alt-üles" planeerimisel, osapoolte kaasamisel, võrgustike loomisel, hoidmisel ja arendamisel.   

Soome AM võrgustiku seniste liikmete hulgas oli eelnevalt läbi viidud küsitlus ootuste kohta. Küsitlus hõlmas nii võrgustikuga seotud eesmärkide, sündmuste, temaatilise fookuse, konkreetsete tegevuste kui ka juhtimisega seotud ootuseid. Tippkohtumisel võeti AE võrgustiku strateegia arendamise ja edasise tegevusplaani koostamise aluseks just selle eelküsitluse tulemused. Tulemuste baasil olid korraldajad välja selekteerinud fookusteemad, millega NOVIAs väikestes gruppides edasi töötati.

Fookusteemadeks kujunesid AMga seotud:  

• nähtavus ja osapoolte ning avalikkuse teadlikkuse tõstmine,

• liikmete omavaheline kogemuste jagamine, praktikate arendamine,

• kogukonna ehitamine ja osapoolte kaasamine,

• haridus, seadusandlus ja rahastamine.  

Lisaks lepiti kokku järgnevas: Soome agrometsanduse võrgustik toimib vabatahtlikkuse alusel. Osapoolte ajaressurss on piiratud, mistõttu ühistest kokkulepetest tuleks kinni pidada. Järgitakse vastastikkuse põhimõtet: saan kasu, aga panustan ka oma pädevuse piires ise. Võrgustikuga saab liituda e-meili listiga liitudes. 

Võrgustiku seniste liikmete tagasiside baasil kaardistati grupitöö käigus:

• võrgustiku rollid/osapooled ja nende peamised tegevused (st juhtgrupp, piirkondlikud „hub’id“ ja erinevad teemagrupid),

• mis on rolli/osapoole ootused teistele osapooltele,

• mida on igal rollil/osapoolel teistele osapooltele pakkuda. 

Igal grupil oli oma roll ja vaade. Intensiivsed arutelud gruppides ning eri rollide ootuste ja pakkumiste võrdlus aitasid välja selekteerida, mis on ülaltoodud fookusteemasid silmas pidades AE võrgustikule seatud ootused ja vajadused. Ootustest ja vajadustest kujunes omakorda ka Soome AE võrgustiku strateegia esmane kavand, sh visioon, strateegilised eesmärgid ning konkreetsem tegevuskava.  

Võrgustiku eesmärgid ja tegevuskava

Grupitöödest selgusid Soome AM võrgustiku fookusteemadega seotud strateegilised eesmärgid ning selle arendamise konkreetsem tegevuskava 0-6 kuu, 6-12 kuu ning üle 12 kuu perspektiivis. Lisaks tegevused, millega tuleb jooksvalt toimetada ja mida on keeruline ajaraamistada.

Laiem tegevuskava kujunes fookusteemade kaupa alljärgnevaks:

AM nähtavus ja osapoolte ning avalikkuse teadlikkuse tõstmine: 

0-12 kuud: suurendada tootjate ja erialaste ekspertide teadlikkust AM-st 

AM alase teadlikkuse suurendamine, jagamine ja praktikate arendamine:

• 0-6 kuud: tutvustada tootjatele AM lihtsaid ja selgeid praktikaid

• 6-12 kuud: tootjate praktiline koolitus 

AM kogukonna ehitamine ja kaasamine:

• 0-6 kuud: alustada piirkondlikul tasandil füüsiliste kohtumiste korraldamist

• 6-12 kuud: laiema (üleriigilise, regionaalse Põhja-Balti jne) võrgustiku loomine ja füüsiliste kohtumiste korraldamine

AM seotud haridus, seadusandlus ja rahastamine:

• 0-6 kuud: võrgustiku toetuseks ja tegevusteks rahastamisvõimaluste leidmine (vajadusel registreerida ametlik organ - MTÜna vmt)

• 6-12 kuud: tagada rahastamisvõimalused.

Soome näidistalud

NOVIA tippkohtumisel tutvustasid mõned Soome tootjad veidi ka oma AM-ga seotud tegevusi ning tulevikuplaane. 2026. aasta kevadel ja suvel (märts- august 2026) toimuvad kõigis neis näidistaludes „Avatud talu disainipäevad“, kus talude tegemisi vaadeldakse ning neid koostöös AM-suunaliselt edasi arendatakse. Kõik need tootjad ja pilootalad on juba seotud või plaanivad AM praktikaid.

Osa taludest on juba pikemat aega tegutsenud, sh otsimas uusi suundi, teised alles planeerimisfaasis või hiljuti omanikku vahetanud: 

• „Kiven säästöpossu“ on mahepõllumajanduslik seakasvatustalu; 

• „Tallan ylitalo“ on maheteravilja kasvataja; 

• "Santa Dorotea" tegeleb turuaiandusega (ingl. market garden); 

• „Tuiskula farm“ tegeleb turuaianduse ja munakanade portsjonkarjatamisega. 

2026. aasta suvel toimub NOVIA kõrgkoolile kuuluval AM pilootalal „Lill-Nägels Pilot Area“ avatud nädalavahetus, kus ka laiem avalikkus saab AM teema ja praktikatega tutvuda. Lisainfo: https://www.novia.fi/en/nylandagroforestry/

Läti Vadakste Forest Farm

Läti tootja ja metsamajandaja Agnis Graudulis tutvustas põgusalt oma 50 ha viljakal alal asuvat Vadakste Forest Farm tegemisi. Kunagisi ulatuslikke ning suure bioloogilise mitmekesisusega laialehiste metsadega alasid katab tänaseks eelmise sajandi aktiivse metsaraie tulemusel peamiselt monokultuuris harilik kuusk. Agnis püüab metsa majandada loodust hinnates ja toetades. Peamiseks eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse suurendamine nö „metsasaarte“ ja looduslike liikide kasvu soodustamise abil. Monokultuuris metsa või lageraies alade kõrvale ja sisse on rajatud mitmeliigilisi agrometsa-saari (sh erinevad pähklid jne). Sellised saarekesed aitavad seemnetel ja spooridel levida ning seeläbi bioloogilist mitmekesisust taastada ja suurendada. Lisaks rajab Agnis kodumaiste liikidega söödavate taimede ribasid looduslikule heinamaale, korraldab metsakooli tegevusi ja õppereise, rajatud on puukool, säilitab traditsioonilisi maastikuelemente; hoiab ja kaitseb kohalikke putuka-, linnu- ja loomaliike; hooldab looduslikke rohumaid ja kogub loodusest seemneid. Agnis on väga avatud ka rahvusvaheliseks koostööks, sh ka Eesti ekspertidega.     

Projektid, infomaterjalid ja digitööriistad

Soome tippkohtumise tutvustati põgusalt ka agrometsanduse erialast kirjandust, piirkondlikke ja rahvusvahelisi projekte ja agrometsanduse digitööriistu: 

• Agrometsanduse ärimudel, innovatiivne lambavilla turustamine: AF4EU projekti infomaterjal „New ways of marketing wool. Profitable use of wool“

• Agrometsanduse digijutud: AF4EU projekti infomaterjal Digital storytelling: agroforestry products and services

• AF4EU projekti agrometsanduse teemalised infomaterjaid.

• Euroopa Metsainstituudi infomaterjal metsa rollist kliimaneutraalsuse poole liikumisel

• Projekti AGFORWARD infomaterjal metsaheinamaadel karjatamise võimalustest „Invisible fencing in wood pasture“

• AFINET projekti infomaterjal põõsa- ja puuribade rajamisest Soome põllumaadele: Alley cropping diversifies your farm and improves the environment

   

• KIBIO projekti infomaterjal REISHI (Ganoderma lucidum) seene kasvatamisest

• DigitAF projekt, mille raames pakub 26 Euroopa ja rahvusvahelisest partnerist koosnev konsortsium digitaalseid vahendeid, et hinnata digitööriista abil Euroopa eluslaborite farmides ühtse protokolli alusel mullatervise indikaatoreid. Kogutud andmeid jagatakse ka avalikult. Lisainfo ja digitaalne tööriist: www.digitaf.eu 

• Belgia digitaalne tööriist CARAT, millega on võimalik eri liiki agrometsa C-sidumist kokku arvutada.

Kohtumise tulemused ja tulevikuplaanid 

Kokkuvõtteks tõdesid NOVIA tippkohtumisel osalenud, et lühikese, kuid väga hästi ette valmistatud ja ülimalt intensiivse kohtumisega jõuti Soome AE võrgustiku edasi arendamisel suure sammu edasi. Mõttevahetuste tulemid koondatakse ja süstematiseeritakse ning tutvustatakse aprillis toimuval Soome Agrometsanduse Võrgustiku veebikohtumisel kõigile huvilistele. 

Ühiselt tõdeti, et agrometsandus on nii Soomele kui kogu Põhja-Balti alale vägagi sobiv võimalus piirkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste toetamiseks; tootjate ja metsaomanike sissetulekute mitmekesistamiseks, aga laiemas plaanis ka kliimamuutuste mõjude leevendamiseks. 

Siiralt tänati ka välismaiseid osavõtjaid, kes tõid vestlustesse oma värske vaate, küsisid häid küsimusi, jagasid oma kogemusi ning kontakte. Lisaks tõdesid osapooled, et koostöövõimalusi edaspidiseks jagub!  

Allikas: Karme Petrutis, METK maaeluvõrgustiku teenistus